Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Aukodanike ajaloost

Aukodanike ajaloost

I Esiteks tuleb mainida aukodanikku kui seisuslikku mõistet: Vene riigis alates 1832. aastast kehtinud seaduse järgi olid aukodanikud omaette seisus (soslovije), täpsemalt eesõigustatud kiht linnakodanike seisuse hulgas. (Vene riigi elanikkond jagunes nelja seisusse: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud, talupojad).

Sellisena ei olnud aukodaniku nimetus seotud konkreetse linnaga ja selle andmine ei olnud linnaomavalitsuste pädevuses. Isik, kel oli seaduse järgi õigus aukodaniku nimetusele, esitas vastava taotluse Vene senatile Peterburis. Peale taotluse läbivaatamist ja heakskiitmist väljastati talle senati nn. heroldia-osakonnast aukodaniku tunnistus.

Ühe või teise linnaomavalitsuse, sh. Tallinna rae ja hilisema Tallinna linnavalitsuse roll seisnes ilmselt linna territooriumil elavate aukodaniku-seisusest isikute üle arvestuse pidamises. Tallinna rae dokumentides mainitakse ka eraldi aukodanike-raamatut, kuhu nende nimed tuli sisse kanda. Praegu Linnaarhiivis säilitatavas raearhiivis seda raamatut küll tuvastatud ei ole.

Aukodaniku-seisusel olid oma privileegid: nad olid vabastatud otsese riigimaksu, nn. pearaha maksmisest ja nekrutikohustusest; neile ei tohtinud ihunuhtlust anda.

Aukodaniku nimetus oli kas isiklik või päritav. Viimasel juhul laienes see ka aukodanikuks nimetatu lastele.

Linnaarhiivis olemasolevaid allikaid vaadates võib väita, et “seisuse poolest” aukodanikke on Tallinnas olnud palju, tõenäoliselt sadu. Eestis kaotati seisused ja nendega seonduvad eriõigused 1920. aastal.


II Aukodanik kui aunimetus, mille linnaomavalitsus lugupidamise avaldusena omistab  konkreetsele isikule, tunnustades sellega sageli just ta erilisi teeneid antud linna ees, on Tallinna puhul täheldatav 19. sajandi keskpaigast.

Eraldi fikseeritud norme, millest Tallinn aukodaniku nimetuse andmisel kuni 1940. aastani lähtus, pole teada.

Kuigi alljärgnev Tallinna aukodanike nimekiri ei ole ilmselt päris täielik, näib aukodaniku nimetuse andmine Tallinna linna poolse austusavaldusena olevat olnud üpris haruldane.

1853 Woldemar Karl Friedrich Reinhold von Patkul,
sõjaväelane, Tallinna komandant 1828-1854

1865 Friedrich Georg von Bunge,
jurist ja ajaloolane, Balti eraõiguse kodifitseerija, Tallinna bürgermeister 1844-1856

1870 Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen,
Eestimaa rüütelkonna peamees 1862-1868, Balti raudtee (Peterburi-Tallinna raudteeliini) ehituse organisaator

1882 Philipp Jakob Karell,
Tallinnast pärit arst, 1849-1879 Vene tsaariperekonna ihuarst, rahvuselt eestlane

1899 Sergei Witte,
Vene riigitegelane, 1892-1903 rahandusminister, 1903-1906 Ministrite Nõukogu esimees

1912 Ivan Grigorovitš,
Vene mereminister, admiral

1921 Herbert Hoover,
USA riigitegelane, 1929-1933 president; juhtis 1917-1919 Föderaalset Toiduainete Administratsiooni ja 1919-1923 Ameerika Abi Administratsiooni

1929 Gustav V,
Rootsi kuningas

1935 Konstantin Päts,
Eesti riigitegelane, 20. sajandi algul Tallinna linnaomavalitsuse juhtivaid tegelasi

 

III “Tallinna linna ees eriliste teenete äramärkimiseks revolutsioonilises liikumises, võitluses Nõukogude võimu eest, väljapaistvate tulemuste saavutamisel majanduslikus ja kultuurilises ülesehitustöös” kehtestas Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu 1972. aastal Tallinna Linna TSN Täitevkomitee ettepanekul aunimetuse Tallinna aukodanik.

Vastavalt sellele said aukodanikuks:

1973
Aleksander Hendrikson,
1945-1961 Tallinna Linna TSN TK esimees

Ivan Fedjuninski,
Nõukogude sõjaväelane, armeekindral

Kristjan Kärber,
ehitaja-töökangelane

Lembit Pärn,
Nõukogude sõjaväelane, kindralleitnant; 1942-1945 eesti laskurkorpuse komandör, 1945-1949 Eesti NSV relvajõudude minister ja sõjakomissar

1974
Alfred Valdov,
metallitööline-töökangelane

1975
Vassili Võrk,
Nõukogude sõjaväelane, polkovnik; juhtis 1944. aastal Tallinna hõivamisel eesti laskurkorpuse eelsalka

1978
Albert Repson,
Nõukogude sõjakangelane; insener, 1950-60 aastatel tehasedirektor Kundas ja Tallinnas

Gustav Ernesaks,
koorijuht ja helilooja

Ludvig Vammus,
ehitaja-töökangelane

1980
Vladimir Kassatonov,
Nõukogude sõjaväelane, laevastikuadmiral

Hans Liblik,
lukksepp-töökangelane

Hendrik Allik,
EKP veteran, Eesti NSV valitsustegelane

Georg Sommer,
EKP veteran, Nõukogude funktsionäär

Koostaja:
Urmas Oolup
Linnaarhiivi juhataja (aastatel 1999-2008)

 

Vaata ka:

Viimati muudetud 21.02.2024