Enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate andmete muutmiseks rahvastikuregistris peate kaasa võtma dokumendi, mis on andmete muutmise aluseks.

Sünnidokument

Andmete kandmiseks Eesti Rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Abieludokument

Abielu kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abiellujate isikuandmeid abielu sõlmimise kohta ja aega.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Lahutusdokument

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.

NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida(, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmatunnistus (või -tõend) ning lisaks ka abielutunnistus (või –tõend). Nimetatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Nimemuutmisdokument

kajastab nime muutumist ning selle muutmise aega ja kohta.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Surmadokument

kajastab isiku surmaaega ja -kohta.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 ( Määrus 2016/1191 ) jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist 2019 enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli.

Teise Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad näiteks järgnevaid asjaolusid: sünd; surm; nimi; abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; vanemlus; lapsendamine; alaline asukoht ja/või elukoht.

Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei nõuta nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb dokument tõlkida, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Võtke kaasa oma isikut tõendav dokument.

Esitage oma soov ja dokumendid meie ametnikule

Me kontrollime Teie esitatud dokumendid üle ja teeme neist koopia. Seejärel kanname registrisse dokumendi andmed ja selle alusel muudame Teie, Teie laste või eestkostetavate andmeid

Soovitud tulemuse saamiseks järgige meilt saadud juhiseid.