Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Linnavalitsuse esindushoone - esimene Eesti pilvelõhkuja

Linnavalitsuse esindushoone - esimene Eesti pilvelõhkuja

Omapärase arhitektuuriga punakaspruunil seitsmekorruselisel hoonel Vabaduse väljakul peatub pea iga Tallinna külastava turisti pilk. Tallinlased teavad, et selles majas, Vabaduse väljak 7, asub Tallinna Linnavalitsus.

Aastatel 1929-1931 ehitatud hoonet tunti tollal EKA (Eestimaa Kinnitus-Aktsia-Selts) majana. Tänapäeval tundub uskumatuna, et 7-korruselisest kivimajast räägiti kui esimesest Eesti pilvelõhkujast ja et see oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Tuleks aga meenutada, et põhiosa linnast moodustasid neil aastatel madalad puumajad ja kivimaju leidus peamiselt vanalinnas. EKA maja sai eeskujuks hiljem väljaku äärde rajatud ehitistele, mille hulka kuulusid Kunstihoone (Vabaduse väljak 8), hotell Palace (Vabaduse väljak 3) ja EEKS (Esimene Eesti Kindlustuse Selts) hoone (Vabaduse väljak 10). Kõige hiljem valmis Tallinna Pank 1996.aastal.

EKA maja, kus asusid algselt bürood, restoran ja luksuskorterid, üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja heliisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraažis paigaldati autosid pöördalusega.

Eriline oli ka hoone fassaadi katmine ehtsa oldenburgi klinkriga – uudse materjaliga Tallinna arhitektuuris. Ehkki EKA oli tarindilt väga modernne, ei esindanud ta veel funktsionalismi. Klinkri kasutamine viitab pigem 1920. aastate Põhja-Saksa tellisekspressionismile - sealsete uue põlvkonna kontorihoonete näol oli tegemist kaasaegse konstruktsiooniga ehitistega, mille kuupjas üldkuju ja fassaadi kattev klinker lõid paralleeli hansaaegsete kaubaladudega. Klinkrit rakendav ekspressionism ammutas võtteid Mesopotaamia põlistelt kunstkivi kasutajatelt, kellelt pärineb fassaadi liigendamine püstribadega ja kaunistamine skulptuuridega.

EKA maja välisukse kõrval asuvad laternahoidjate figuurid (autor Jaan Koort), kel üll stiliseeritud eesti rahvarõivad. Kuna tollal otsiti arhitektuuris innukalt rahvuslikkust, hakati ka klinkrist rombimustreid tõlgendama eestipärastena, kuigi nad pärinevad tegelikult saksa ekspressionistide orientalismiihalusest.

EKA maja kavandas baltisaksa arhitekt Robert Natus (1890 Viljandi – 1950 Bad Wilsnack), kes omandas hariduse Tallinna Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Tehnikumis (lõpetas 1924. aastal esimese Eesti arhitektina).

Tallinnas asub kaks R. Natuse projekteeritud klinkermaja - lisaks EKA majale ka ärihoone Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgal (1935-1936). Robert Natuse loodud on funktsionaalsed kortermajad Tartu mnt 6 (1936) ja Narva mnt 78 (1938).   Nõmme elanikuna andis ta olulise panuse linnaosa arengusse - Nõmme turg (1930), end saksa kirik Õie tn 10 (1932), Valdeku saun (1931), elamud Õie tn 42 (1926), Hiiu tn 15 (1928), Metsa tn 59 (1929) jt. Koos E.Kühnertiga koostas R.Natus Nõmme planeeringu (1927).

Kinnistu, mida võib pidada tänase Vabaduse väljak 7 krundi aluseks ja mille omanikuks oli gildivanem Christoph Witte lesk, sai algselt numbri 1118. 13. augustil 1795 väljastatud tõendis sisaldub nimetatud leskproua kinnitus, et on Karjavärava ees paiknenud krundi pärinud oma esivanematelt. Kahjuks ei ole teada, kes olid  omanikeks pärast pr Witte surma 1797. aastal. Alles 1818. aastast pärinev sissekanne kinnisturegistris ühendab kinnistu 1266 gildivanem Carl Johann Elsteri nimega.

Viimati muudetud 21.02.2024