Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris

Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris

Isiku esitatud elukohateate alusel uue elukoha aadressi registreerimine rahvastikuregistris.

Elukohateade esitatakse isiku poolt uude kohta elama asumisel või elukoha muutmisel Eestis, elama asumisel välisriiki või välisriigist Eestisse elama asumisel 14 päeva jooksul.

Perekond ja ühele aadressile elama asunud isikud võivad esitada ühise elukohateate.

Elukohateadet on võimalik esitada esitatava elukoha aadressi järgsele linnaosa valitsusele (valige allpool sobiv taotlemise liik):

· kohale minnes;

· saates posti teel ja lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;

· saates digitaalse allkirjaga e-posti teel või

· kasutades E-rahvastikuregistri e-teenust https://www.rahvastikuregister.ee/ .

Eestist lahkumisel saab inimene esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eestis asuvale linna- või vallavalitsusele elukohateatega. Kui inimene juba elab välisriigis, saab ta oma püsiva elukoha andmete registreerimiseks esitada taotluse Eesti aukonsulile või välisesindusele või nende puudumisel Välisministeeriumile, mis omakorda esitab vastavad andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Esitatavad andmed

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatel kinnitatakse allkirjaga rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter (eluruum), välja arvatud:

· kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist või

· kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, milleks on näiteks elektronposti aadress, postkastinumber, telefoninumber, muu sidevahendi number või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Ruumi omanik

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt üürileping) või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel või nõusolek eraldi dokumendina) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisab elukohateate esitaja elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku elukohateate esitamiseks, välja arvatud juhul, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepet tõendav dokument.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida elukohateatele või lisada elukohateatele.