Raske ja sügava puudega lapse hoiukodu teenus

Raske või sügava puudega lapse hoiukodu teenuse eesmärk on pakkuda puudega lapsele turvalist elukeskkonda ja hooldust asutuses.

Samuti toetada seeläbi raske ja sügava puudega lapse seaduslikku esindajat või hooldajat puudega lapse kasvatamisel ja hooldamisel ning võimaldada isikul püsida aktiivsena tööturul või sinna uuesti naasta ning säilitada/suurendada tema iseseisvat toimetulekut ning võimalust aktiivselt osaleda ühiskonnaelus.

Teenust on õigus saada 3–18-aastasel lapsel. Statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhiharidust omandava lapse 18-aastaseks saamisel on tal õigus teenust saada kuni õppeaasta lõpuni.

Teenuse raames pakutakse lapsele:

1. turvalist elukeskkonda;

2. tuge või suunamist lihtsamate igapäevaelu kohustuste ja toimingutega toimetulemisel;

3. abi isiklikes hügieenitoimingutes;

4. arengut toetavaid vabaajategevusi;

5. sobivaid tingimusi õppimiseks ning tuge õppetöös.

Laps on teenusel hoolekandeosakonna teadmisel. Lapse seaduslik esindaja või hooldaja koostab last tutvustava kirjaliku infomaterjali, milles ta:

1. iseloomustab last;

2. kirjeldab tema oskusi ja võimeid ning käitumise eripära;

3. kirjeldab hooldamise eritingimusi, arsti määratud ravimiplaani;

4. selgitab abivahendite kasutamist.

Lapse seaduslik esindaja või hooldaja esitab eelpool toodud ülevate teenuse osutajale enne teenuse osutamise alustamist. Lapse seaduslik esindaja või hooldaja ja teenuseosutaja sõlmivad teenuse saamiseks lepingu.

Teenus on ööpäevaringne. Teenus jaguneb lühiajaliseks ja pikaajaliseks hoiukodu teenuseks, mida osutatakse eraldi ruumides. Teenuse osutamise ühes rühmas on kohti kuni seitsmele lapsele.

Lühiajalist hoiukodu teenust on õigus saada vähemalt 30 kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 150 kalendripäeva aastas. Juulis ja augustis on igal lapsel võimalus saada lühiajalist hoiukodu teenust 14 kalendripäeva, vabade kohtade olemasolul ka rohkem.

Teenuse osutaja võtab taotlusi järgmiseks kalendriaastaks teenus osutamiseks alates jooksva aasta 1.novembrist.

Laps, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud muu kohaliku omavalitsuse üksus peale Tallinna linna ja kelle teenuse eest ei tasuta Tallinna linna eelarve vahenditest, võib saada teenust kuni 30 kalendripäeva aastas. Ellpool nimetatud lapse teenuse eest maksab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus või lapse seaduslik esindaja.

Lapse seaduslik esindaja või hooldaja tagab lapsele teenusel oleku ajal isiklikud abivahendid, hügieenivahendid ja lapse isiklikud asjad (sh õppevahendid), mida laps vajab teenusel viibimise ajal ning tasub ka toitlustamisega seotud kulude eest.

Taotluse esitamiseks:

Millest alustada

Lapse seaduslik esindaja või hooldaja pöördub teenuse saamiseks elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole, mille kaudu vormistatakse suunamine kas lühiajalisele või pikaajalisele hoiukodu teenusele. Linnaosavavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastab omapoolse suunamiskirja e-posti aadressile info@tallinnalastekodu.ee.

Kuhu avaldus esitada

Peale teenusele suunamise vormistamist võtab lapse seaduslik esindaja või hooldaja ühendust teenuse korraldamise eest vastutava isikuga (e-posti aadress hoiukodu@tallinnalastekodu.ee, tel 606 4474) ja lepib kokku lapse teenusele tulekuga seotud üksikasjad.

Enne teenuse osutamise algust või järjekorda võtmist sõlmitakse kahepoolne leping lapse seadusliku esindaja või hooldaja ja teenuse osutaja vahel. Peale lepingu allkirjastamist on lapse seaduslikul esindajal või hooldajal õigus soovi korral tuua laps nn proovipäevale.

Enne teenuse osutamise alustamist annab lapse seaduslik esindaja või hooldaja teenuse korraldamise eest vastutavale isikule last tutvustava kirjaliku materjali, kus ta iseloomustab last, kirjeldab tema oskusi ja võimeid, käitumise eripära, kirjeldab hooldamise eritingimusi, selgitab abivahendite kasutamist jne.

Tasumine

Laps, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud muu kohaliku omavalitsuse üksus peale Tallinna linna ja kelle teenuse eest ei tasuta Tallinna linna eelarve vahenditest, võib saada teenust kuni 30 kalendripäeva aastas. Eelpool nimetatud lapse teenuse eest maksab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus või lapse seaduslik esindaja.

Lapse seaduslik esindaja või hooldaja tagab lapsele teenusel oleku ajal isiklikud abivahendid, hügieenivahendid ja lapse isiklikud asjad (sh õppevahendid), mida laps vajab teenusel viibimise ajal ning tasub ka toitlustamisega seotud kulude eest.

Mida teha siis, kui tulemus ei rahulda:

Teenuse osutamisega seotud vaidluste korral pöördu Tallinna Linnavalitsuse või Harju maavanema poole.