Tallinna Peatänava arhitektuurikonkursi teise etapi “Meri Peatänava äärde” võitis Villem Tomiste konkursitööga AUL.
Võidutöö juures köitis žüriid idee Kanuti aia pargi rekonstrueerimisest, mis parandaks tunduvalt jalakäiguühendusi. Samuti oli antud võistlustöö puhul hästi läbi mõeldud Hobujaama tänava jalakäijasõbralikumaks kujundamine ning hubasuse ja funktsionaalsuse lisamine linnapilti.
Ideekonkursi teise etapi “Meri peatänava äärde” eesmärk oli laiendada kaasaegset inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ning ühendada mereäär südalinna linnaruumi. Ideekonkurss puudutas Peatänavaga vahetult külgnevaid kvartaleid ja sadama-ala.
“Võistlustööd olid suhteliselt võrdse tasemega ning kõigis neis oli palju huvitavaid ideid,” kirjeldas konkursi Eesti Arhitektuurikeskuse juhata Raul Järg. “Loodetavasti jätkab ka Tallinn järjepidevat tööd Peatänava ja mere ühendamisega,” sõnas Järg.
“Meri peatänava äärde” ideekonkursile ilmus neli võidutööd, mis kõik pääsesid hindamisele. Esimese koha selgitas välja hääletus ning auhinnaks on 15 000 eurot. Teisele kohale platseerus võidutöö nimega Vamos A La Playa, mille autoriteks olid Lidia Zarudnaja, Kaarel Künnap ja Paco-Ernest Ulman ning kolmas ja neljas koht läks jagamisele Delta, mille autoriteks olid Kadi Paluoja, Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Tanel Teder ning Merevahu nime kandvate tööde vahel, kelle vahel jaotatakse võrdselt 6000 euro suurune preemia. Viimase autoriteks olid Ingrid Aasoja-Zverev ning Aleksandr Zverev.
Peatänava projekti eesmärk on luua veel sel kümnendil Tallinna südalinna kaasaegne, 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum.
Peatänava Ideekonkursi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ koos Tallinna linnaga. Projekti toetavad AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus, Porto Franco OÜ, NG Investeeringud OÜ, Capital Mill OÜ jt.
_block.png)
.png)
---------------
Peatänava ideekonkursi võitja selgunud
Tallinna Peatänava ideekonkursi võitis võistlustöö "Kevad linnas", mis põimib tulevase Tallinna linnaruumi ajaloolise, vanalinna ümbritsenud bastionivööndiga.
Võidutöö autorid on arhitektid Toomas Paaver (Linnalahendused OÜ), Indrek Kustavus (Extech Design OÜ), Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde, Riin-Kärt Ranne (Kavakava OÜ).
Žürii liige, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg tunnustas kõigi kaheksa võistlustöö autoreid. "Žüriil oli hea valida, sest kõik tööd olid tugevad ja sisukad," tunnistas Järg. "Teistest eristusid siiski kaks tööd, "Selgroog" ja "Kevad linnas", mõlemal oli väga tugev kandev ja ka reaalsuses rakendatav idee."
Tihedas konkurentsis võitjaks osutunud "Kevad linnas" põimib Tallinna ajaloo tänase päevaga, markeerides ruumiliselt kunagist vanalinna ümbritsenud bastionivööndit. "See toob Tallinna linnaruumis välja kihistuse, mis on suuresti kadunud," märkis Järg. Narva maantee algust Viru ringist Jõe tänavani näeb võidutöö rohke haljastusega inimmõõdulise puiesteena, millest võiks kujuneda Tallinna esinduslikeim äritänav.
"Võidutöö on ka väga linlase-keskne, luues meeldiva ja mõnusa linnaruumi eeskätt kohaliku elaniku jaoks," rõhutas Järg. "See tähendab, et sündiv linnaruum on väikeses mõõtkavas, ta mõjub mõnusa ja sõbralikuna. Lisaks jätab see võimaluse tulevikus ühendada Narva maantee üheks orgaaniliseks tervikuks Viru tänavaga."
Teisele kohale tuli võistlustöö "Selgroog", mille autoriks on arhitekt Villem Tomiste (OÜ Stuudio Tallinn). Kolmanda koha pälvis võistlustöö "Vurr", autoriteks Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv arhitektuuribüroost Kuu, Raul Kalvo (Inphysica Technology OÜ) ning arhitekt Tõnis Savi.
Tallinna Peatänava ideekonkursi ostupreemia pälvisid võistlustööd "Mitteeukleidilise geomeetria tsoon", mille autoriteks on Paco-Ernest Ulman ja Kaarel Künnap (OÜ Mudel), ning "Viru väljadel", mille autoriteks on Margit Mutso ja Inke-Brett Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso OÜ), Meelis Maamägi (OÜ Kuustuudio), Juhan Teppart ja Ander Roosipuu.
Võitja pälvis ka 12 000 eurose preemia. Teise koha preemia oli 9000 ja kolmanda koha preemia 6000 eurot. Mõlemad ergutuspreemiad olid 2500 eurot.
Ideekonkursi žürii koosseis oli järgmine:
Taavi Aas, Tallinna Linnavalitsus (esimees)
Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Ain Valdmann, Tallinna Kommunaalamet
Ülar Mark, Eesti Arhitektide Liit
Ott Kadarik, Eesti Arhitektide Liit
Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskus
Ott Alver, Eesti Arhitektide Liit
Karin Bachmann, Eesti Maastikuarhitektide Liit
Marek Rannala, liikuvusekspert
Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liit (varuliige)
Peatänava ideevõistlus on esimeseks osaks Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, mille lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks. Tervikuna hõlmab peatänava projekt Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.
Võistlus korraldati koostööna Eesti Arhitektide Liidu kureeritava EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” ja Tallinna linna ning Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektiga. Võistlustööst juhindutakse Peatänava ala edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus või osa sellest on kavas välja ehitada EV 100 programmis Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt aastaks 2020.
Peatänava projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.
Mitteeukleidilise geomeetria tsoon
Peatänava video: https://www.youtube.com/watch?v=sty10elZcSo
Tallinna Peatänava teemaline Linnafoorum 1.-2. märtsil 2016
Linnafoorum: Millist linnasüdant me soovime? 13.-14. juuni 2017
---------------
Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurne ideekonkurss
Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi «Tagasi». Võidutöö autoriks oli arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.
Tallinna Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja raudtee vahelisele alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga. Konkursile laekus 14 tööd.
Tallinna abilinnapea ning žürii esimees Taavi Aas jäi võistluse tulemusega väga rahule, sest tema hinnangul vastab võidutöö parimal moel võistlusülesandes seatud eesmärkidele luua Ülemistele kaasaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikaks väravaks Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele.
«Ülesanne oli seda keerulisem, et terminalis tuleb siduda mitmed eri tüüpi ühistranspordiliigid - bussid, rongid, trammid omavahel hästi toimivaks keskkonnaks. Ülemiste jaamani on juba ehitamisel trammiliini pikendus, mis edaspidi hakkab kulgema lennujaamani, kavandamisel on Rail Baltic raudtee algusjaam ning perspektiivis võib paikneda seal ka bussijaam» ütles Aas, kelle sõnul on tähelepanuväärne seegi, et üksmeelselt võidutööks valitud töö osutus ekspertide hinnangul ka kõige ökonoomsemaks.
Žürii pidas oluliseks, et terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning hindas efektset raudtee kohale tõstetud vormi. «Esikoha tõi võidutööle eeskätt tugev arhitektuurikontseptsioon: punane «ämblikmaja» raudtee kohal on lihtsasti haaratav maamärk, mis ootesaalides pakub põnevat ruumielamust: kaugusesse suunduv raudtee, mida mööda saabuvad maja alla suubuvad rongid.» selgitas linna peaarhitekt Endrik Mänd. «Maja tõstmine raudtee kohale on ekspertide hinnangul kõige soodsam ning tehniliselt kõige lihtsam lahendus ja see kompenseerib kulutused, mis tuleb teha inimeste viimiseks kolmanda korruse tasandile,» lisas Mänd.
Žürii tõstis esile ka võidutöö linnaruumilist lahendust, kus väljakuruum ei ole ignoreerinud kõrvalkrundile planeeritud kaubanduskeskust, vaid loob sünergiat.
«Võidutöö on murdnud end lahti ka ühistranspordihoone tüübist, mis on juba paar sajandit muutumatuna olnud. Meil ei ole enam vaja suuri ootesaale, kuhu tullakse tundideks, elu on märgatavalt kiirem ja ökonoomsem kui sada aastat tagasi,» lausus peaarhitekt.
Võidutöö valimisel oli oluliseks kriteeriumiks ka see, et ehitamine ei takerduks juriidiliste, tehniliste takistuste või ülikõrge hinna taha.
Ideekonkursi teise auhinna pälvis ideekavand «Puhkus», mille autorid on Maarja Kask ja Ralf Lõoke Salto AB OÜst. Teise koha töö kavandas terminali hoone gigantse varikatusena, mis ulatus kuni Peterburi teeni.
Kolmanda auhinna sai ideekavand märgusõnaga «Aurumassin», mille autorid on Peeter Pere, Eva Kedelauk, Janek Maat, Anna-Liisa Unt ja Robert Kähr Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ergutuspreemiad määrati arhitektibüroo OÜ Stuudio Tallinn võistlustööle «Peatänav» ja arhitektibüroo B210 OÜ tööle «Ootus».
Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt. Esitatud 15 pakkumisest vastas nõutud tingimustele 14, mille hulgast valis žürii välja võidutööd.
Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega Rail Baltic raudtee ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.
Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas linnaplaneerimise amet koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse auhinnafondi suurus oli 37 000 eurot, millest esikoha auhinnaks oli 14 000 eurot.