CO2 heite inventuur


ÅF-ESTIVO AS viis 2009.aastal Tallinna Keskkonnaameti tellimusel läbi uuringu „Tallinna linna CO2 heitkoguste inventuur“.

Nimetatud  töö on esimene etapp Tallinna linna ja selle lähivaldade 2007. aasta CO2 heitkoguste inventuurist, mis on    koostatud vastavalt „Tallinna säästva energia tegevuskava aastateks 2010-2020“ lähteülesandele ja UNFCCC (United Framework Convention on Climate Change) juhendile.      

Aruandes hinnati CO2 heitkoguseid Tallinna linna energeetikasektoris, mille alla kuulusid energia tootmine, tööstus (kütuse põletamine tööstuses), transport (mootorkütuste tarbimine transpordis) ja muud allsektorid (kodumajapidamine, äri- ja avaliku teeninduse sektor).  

Samuti kirjeldati Tallinna linna CO2 neelusid, mille moodustab  kõrghaljastus. Töötulemusena esitati CO2 bilanss tonnides.  

Aruandes kasutati CO2 inventuuri tegemiseks Valitsustevahelise  Kliimamuutuste Ekspertrühma poolt koostatud Riikliku  Kasvuhoonegaaside Inventuuri koostamise juhendit (2006 IPCC  Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories - 2006  Guidelines). Inventuuri koostamisel kasutati peamiselt    Eesti Statistikaameti ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmeid.  

Tallinna energeetika sektori 2007. aasta kütuste tarbimine  energiaühikutes on olnud 7110 GWh. Suurimate osakaaludega on gaasiliste kütuste ja vedelkütuste tarbimine. Vedelkütustest tarbiti umbes 61% mootorkütustena. Gaasilisi kütuseid kasutakse katlakütustena.  

Kõige suurem kütusetarbija on olnud transpordisektor (35%). Suure osakaaluga on olnud ka kodumajapidamised (28%), kuna see sisaldab ka mootorikütuste tarbimisist väljaspool kodumajapidamisi, siis jättes välja vedelkütuste osakaalu jääks kodumajapidamiste osatähtsuseks 12 % kütuste kogutarbimises.  Seega suurimate osatähtsustega kütuste kogutarbimises on transpordisektor ja energeetika.  

CO2 heitkogus 2007. aastal oli  1551 Gg. See heitkogus ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega. Sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 3,6 tonni. Suurim CO2 heitkogus on vedelkütuste tarbimisel ja sektoritest on suurima osatähtsusega transpordisektor (61%), see sisaldab ka CO2 heitmeidväljapool kodumajapidamisi tarbitavate mootorikütuste tarbimisest. Järgneb energeetika tööstus osatähtsusega 21%. Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega seotud CO2 heitkogused on 2734,4 Gg. Kokku CO2 lendumine nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest on 4285,44 Gg ja sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 10,8 tonni.  

Tallinna metsad katavad 24,9 km2 ja moodustavad 57,6% kõigist linna haljasmaadest ning kogu Tallinna pindalast moodustavad haljasmaad 27%. Tallinna linna kogu haljasmaa pindala on 4323 ha, millest metsad katavad 2490 ha. CO2 neeldumine 2007. aastal Tallinna linna puudes oli 895,4 tonni. Neeldumisprotsent on väike, kuna Tallinna linnas noori kasvueas puid, mis on ka kõige paremad CO2 neelajad, on vähe.  

Töö tulemusena esitati CO2 bilanss, mille moodustasid CO2  heitkogused energeetika sektorist ja CO2 neelud. Koos neeludega paisatakse Tallinna linnas 1550,13 Gg ehk 1 550 130 tonni CO2. Kui võtta arvesse ka Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmist, siis lõpptulemusena koos neeludega paisatakse õhku 4284,54 Gg ehk 4 284 544 tonni CO2-te. Heitkoguseid on võimalik vähendada võttes rohkem kasutusele biokütuseid, kasutada vähem saastavaid kütuseid ja rakendades kütuse ja energia kokkuhoiu meetmeid.

 

OÜ Hendrikson & KO viis  2013. aastal Tallinna Keskkonnaameti tellimusel läbi  uuringu "Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011" mis  koostati vastavalt „Tallinna säästva energia tegevuskava aastateks 2011-2021“ lähteülesandele ja mudelile ning UNFCCC (United Framework Convention on Climate Change) juhendile. Töö põhineb suuresti 2009. aastal valminud “Tallinna linna süsihappegaasi heitkoguste inventuuril” 2007. aasta seisuga, mis on koostatud ÅF-ESTIVO AS spetsialistide poolt.

Tallinna linna CO2 heitkoguste inventuur

Aruande esimeses osas hinnati CO2 heitkoguseid Tallinna linna energeetika sektoris, mille alla kuuluvad energia tootmine, tööstus (kütuse põletamine

tööstuses), transport (mootorkütuste tarbimine transpordis) ja muud allsektorid (kodumajapidamine, äri- ja avaliku teeninduse sektor). Samuti kirjeldati Tallinna linna CO2 neelusid, mille tekitab kõrghaljastus. Töö tulemusena on esitatud CO2 bilanss tonnides.

Tallinna energiasektori 2011. aasta kütuste tarbimine on olnud 6318 GWh (543 348 toe). Suurima osakaaludega on vedelkütuste ja biokütuste tarbimine.

Vedelkütustest tarbiti umbes 66% mootorkütustena. Gaasilisi kütuseid kasutati katlakütustena. Kõige suuremad kütusetarbijad on olnud transpordisektor (36% ning energia tootmine ja kodumajapidamised (25%) ja energia tootmine (24%).Kodumajapidamiste tarbimine sisaldab ka mootorikütuste tarbimist väljaspool kodumajapidamisi.

CO2 heitkogus 2011. aastal on olnud 1 291 993 tonni. See ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on seotud Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisega. Seega CO2 heitkogus elaniku kohta aastal 2011 on olnud 3,2 tonni. 2007. aastal oli see näitaja 3,6 tonni, seega vähenemine on olnud 11% elaniku kohta. Suurim CO2 heitkogus on vedelkütuste tarbimisel (69% kütustest) ja sektoritest on suurima osatähtsusega transpordisektor (36%). Järgnevad kodumajapidamised (26%) ja energiatootmine (25%). Kui kodumajapidamistest välja arvestada kütuse tarvitamine väljaspool majapidamist, siis nende osakaal väheneb.

Tallinnas tarbitud, kuid väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmisest tekkinud CO2 heitkogus on 2 444 114 tonni. Kokku CO2 lendumine nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest on 3 736 107 tonni ja sellisel juhul on CO2 heitkogus elaniku kohta 9,3 tonni.

Tallinna metsad katavad 26,9 km2, olles suurenenud 4 aasta jooksul ligikaudu 200 hektari võrra (jäätmaade võsastumise ja võsa metsastumise tõttu). Kogu Tallinna pindalast moodustavad haljasmaad 27%. CO2 neeldumine 2011. aastal Tallinna linna puudes oli 967,3 tonni. Neeldumisprotsent on väike, kuna Tallinnas pole palju noori kasvueas puid, mis on ka kõige paremad CO2 neelajad. Metsaala juurdekasvu katab seniste parkide ja metsade vananemine.

Töö tulemusena esitatati CO2 bilanss, mille moodustavad CO2 heitkogused energeetika sektorist ja CO2 neelud. Neelusid arvestades paisatakse Tallinna linnas õhku 1 291 026 tonni ehk 1 291 Gg süsihappegaasi.

Kui võtta arvesse ka Tallinnas tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmist,siis lõpptulemusena koos neeludega paisatakse õhku 3 735 140 tonni ehk 3 735 Gg süsihappegaasi.

Heitkogused on vähenenud seoses biokütuste suuremahulise kasutuselevõtuga perioodil 2007 – 2011, osaliselt ka seoses majandussurutisega kogu Euroopas ja Eestis. Võimalik on heitkoguste edasine vähenemine biokütuste kasutuse edasisel laiendamisel, samuti kütuste ja energia kokkuhoiumeetmete rakendamisel.

Tallinna linnastu CO2 heitkoguste inventuur

Teises osas hinnati CO2 heitkoguseid Tallinna linnastu energeetika sektoris, mille alla kuuluvad energia tootmine, tööstus (kütuse põletamine tööstuses), transport (mootorkütuste tarbimine transpordis) ja muud allsektorid (kodumajapidamine, äri- ja avaliku teeninduse sektor). Linnastu puhul on sisse toodud andmed põllumajandussektori kohta. Samuti kirjeldati Tallinna linnastu CO2 neelusid, mille tekitab kõrghaljastus. Töö tulemusena on esitatud CO2 bilanss tonnides.

Tallinna linnastu energiasektori 2011. aasta kütuste tarbimine on olnud 10 975 GWh (943 850 toe). Suurima osakaaluga on vedelkütuste ja gaasiliste kütuste tarbimine. Vedelkütustest tarbiti umbes 65% mootorkütustena transpordisektoris (võttes arvesse ka kodumajapidamisi, siis ligi 90%). Gaasilisi kütuseid kasutati katlakütustena. Kõige suuremad kütusetarbijad on olnud transpordisektor (33%) ning energia tootmine (32%). Kodumajapidamiste tarbimine sisaldab ka mootorikütuste tarbimist väljaspool kodumajapidamisi.

CO2 heitkogus 2011. aastal on olnud 1 706 316 tonni. See ei sisalda CO2 heitkoguseid, mis on tulenevad Tallinna linnastus tarbitud, kuid väljaspool toodetud elektri tootmisest. Seega on CO2 heitkogus elaniku kohta linnastus 3,4 tonni. 2007. aastal oli see näitaja 4,8 tonni, seega vähenemine on olnud 29% elaniku kohta (siin peab arvestama, et seoses läbiviidud rahvaloendusega on sisse viidud suuri korrektiive linnastu valdade rahvaarvus suurenemise suunas).

Suurim CO2 heitkogus on vedelkütuste tarbimisel (69%) ja sektoritest on suurima osatähtsusega transpordisektor (42%), järgneb energiatootmine (27%). Kui kodumajapidamistest välja arvestada kütuse tarvitamine väljaspool majapidamisi, siis nende osakaal väheneb. Kõige väiksem oli süsihappegaasi heide põllumajanduses.

Tallinna linnastus tarbitud, kuid väljaspool Tallinna elektri tootmisest tulenevad CO2 heitkogused olid 2 893 465 tonni. Kokku CO2 lendumine nii fossiilsete kütuste põletamisest kui ka energia tarbimisest oli 4 599 781 tonni ja seega CO2 heitkogus elaniku kohta 9,9 tonni.

Tallinna linnastu metsad ja pargid katavad 398,8 km2. CO2 neeldumine 2011. aastal Tallinna linnastu puudes oli 14 340 tonni. Neeldumisprotsent on väike, kuna pole palju noori kasvueas puid, mis on ka kõige paremad CO2 neelajad. Metsaala juurdekasvu katab seniste parkide ja metsade vananemine.

CO2 bilansi moodustavad CO2 heitkogused energeetika sektorist ja CO2 neelud. Võttes arvesse Tallinna linnastus tarbitud ja väljaspool Tallinna elektri ja soojuse tootmist, siis lõpptulemusena koos neeludega paisatakse õhku 4 585 441 tonni ehk 4 585,4 Gg süsihappegaasi.

Heitkogused on vähenenud seoses biokütuste suuremahulise kasutuselevõtuga perioodil 2007 – 2011, osaliselt ka seoses majandussurutisega kogu Euroopas ja Eestis. Võimalik on heitkoguste edasine vähenemine biokütuste kasutuse edasisel laiendamisel, samuti kütuste ja energia kokkuhoiumeetmete rakendamisel.

 

Viimati muudetud: 12.01.2015