EL kliima- ja energiapoliitika


 

Hoonete Energiatõhususe    direktiiv (EPBD) 2010/31/EL (muudeti ja    uuesti sõnastati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi    2002/91/EÜ hoonete energiatõhususe kohta) ühtlustab lähenemise    hoonete energiasäästlikkusele ning kohustab liikmesriike    kehtestama üha karmimaid nõuded hoonete energiatarbimisele.    Euroopa Liidu direktiivi eesmärgiks on aidata kaasa    energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldades    olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu    informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest    energiasäästumeetmetest ning rakendades uute hoonete    kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete    energiatarbimist määravate osade kujundamisel.  

Energiatõhususe    direktiiv (EED) 2012/27/EL ühtlustab    lähenemise hoonete energiasäästlikkusele ning on teiseks    oluliseks suuniseks. Euroopa Liit on seadnud eesmärgi    suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20%. Kui lähiaastatel    midagi ei muutu, saavutab EL üksnes poole endale seatud    eesmärgist. See ohustab konkurentsivõimet, CO2-heite    vähendamise püüdlusi ja tarnekindlust ning tähendab lisakulusid    iga tarbija jaoks. EED näeb ette meetmed, millega soovitakse    kiirendada liikmesriikide jõupingutusi energiatõhususe    suurendamiseks kogu energiaahelas, alates energia muundamisest    ja jaotamisest kuni selle lõpptarbimiseni. Direktiiv puudutab    nii avalikku sektorit, ettevõtteid kui  tarbijaid.    Avalikul sektoril on kohustus renoveerida igal aastal 3%    keskvalitsusele kuuluvate hoonete üldpinnast energiatõhusamaks.    Samuti kohustatakse energia turustajaid ja jaemüüjaid säästma    igal aastal 1,5% enda poolt müüdavast energiast, tehes selleks    ka koostööd lõpptarbijatega. Alternatiivina on riikidel    võimalik saavutada sama eesmärk meetoditega, mis ei sea    otseseid kohustusi energiaettevõtetele, nt rahastusprogrammide    või vabatahtlike lepingute läbi. Tarbijate jaoks on olulisimaks    riikidele pandud kohustus tagada, et elektri, maagaasi,    keskkütte või –jahutuse ning võrkude kaudu pakutava sooja vee    lõpptarbijaid varustataks individuaalsete, täpsete ning    tarbimist jälgida võimaldavate mõõturitega või vastavate    allokaatoritega kui see on majanduslikult kulutõhusam. Kuna EED    direktiivi üldine eesmärk on vähendada energiatarbimist, mis    tuleneb hoonete energiavajadusest, siis kõige suurem mõju    seisnebki selles. Sõltuvalt erinevate meetmete rakendamise    ulatusest on prognoositud, et energiatarbimine hoonetes kahaneb    ning kahanema peab hoonetest õhkupaisatud süsinikdioksiid.    Kahtlemata on võimalik vähendada hoonetes kasutusele võetud    energiasäästumeetmete tulemusena ka teiste saasteainete    emissiooni.  

Taastuvenergia    direktiiv (RES) 2009/28 EÜ seab konkreetsed    taastuvenergia eesmärgid EL liikmesriikidele, mille    kohaselt  Eesti on kohustatud tõstma taastuvate    energiaallikate osakaalu kogu energiatarbimises (võrreldes    referentsaastaga 2005) 25%-ni aastaks 2020 ning biokütuste    osakaalu transpordisektoris 10%-ni aastaks 2020. Taastuvenergia    kasutuselevõttu tuleb edendada ka läbi kohapealsete    taastuvenergia tootmisseadmete kasutuselevõtu hoonetes.    Direktiivi kohaselt võib arvesse võtta  kaugkütte- ja    jahutuse kaudu otse hoonesse tarnitud soojust või jahutust, mis    on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Eesti    planeerimisseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel täielik    vabadus ise planeerida ja kavandada tööstus- ja elamupiirkondi    ning need peavad olema vastavuses kehtestatud õigusaktidega.    Kohalikud omavalitused peavad planeeringute koostamisel lähtuma    maakonna või üleriigiline planeeringu sätestatust. Direktiivi    2009/28/EÜ nõuete järgimiseks on planeeritud teavitustegevused    kõigile planeerimisprotsessis osalejatele, eelkõige    planeerijatele ja arhitektidele, et neil oleks võimalik    tööstus- ja elamupiirkondade ümberkorraldamisel, kavandamisel,    projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel nõuetekohaselt    kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega    tehnoloogiate ning kaugkütte ja -jahutuse optimaalset    kombinatsiooni.  

Energiatõhususe    kava  on    koostatud 2011 aastal eesmärgiga aidata majapidamistel hoida    kokku kuni 1000 eurot aastas ning luua kuni 2 miljonit töökohta    ning hõlmab üleskutseid, et:  

  • valitsused vähendaksid riigiasutuste energiatarbimist    vähemalt 3 protsenti aastas, ning soetaksid ainult    energiatõhusaid kaupu ja teenuseid;    
  • ettevõtted vähendaksid energiakulu ärihoonetes;      
  • vähendataks kodumasinate energiatarbimust;    
  • energia- ja soojatootmine oleks tõhusam;    
  • tööstusseadmetele kehtestataks energiatõhususe nõuded;         
  • suurettevõtted viiks läbi energiaauditit ja –haldust;    
  • võetaks kasutusele arukad võrgustikud ja mõõdikud ning    võimaldataks tarbijatele energiasäästu ja säästude arvutamist.    

    Energiatõhususe kava täitmise kohta on 2014. aastal    Euroopa Parlament avaldanud raporti ning Euroopa Komisjon    koostanud teatise Euroopa Parlamendile ja Komisjonile     (COM(2014) 520 final) 23.07.2014  "Energiatõhusus ning selle panus    energiajulgeolekusse ja 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika    raamistikku".  

Energia tegevuskava aastani    2050 (Energy roadmap 2050, KOM (2011)    885)Euroopa Komisjoni avaldatud energia teekaart aastani 2050    nendib, et praeguse energiastrateegiaga 2020 suudetakse tagada    vaid 40% CO2 heitmete vähendamine aastaks 2050, mis aga pole    piisav 2009.a. oktoobri EL Ülemkogul kinnitatud eesmärgi    täitmiseks (vähendada 2050. aastaks 80-95% kasvuhoonegaaside    heidet võrreldes 1990.a. tasemega). Eesmärk vähendada KHG    emissiooni 80-95% aastaks 2050  sisaldub ka     „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus 2050.    aastaks“  strateegias. Kavaga nähakse ette täiendav 270    miljardi euro suurune investeering keskkonnasõbralikku    tehnoloogiasse ja transporti ning infrastruktuuri (arukad    elektrivõrgustikud) ja keskkonnakaitsesse. Kõigi tegevuskava    stsenaariumide järgi suureneb oluliselt taastuvenergiaallikate    osakaal ja saavutab 2050. aastaks vähemalt 55 % kogu    lõplikust energiatarbimisest, mis on kuni 45 % võrra    kõrgem praegusest ligikaudu 10 % tasemest.    Taastuvenergiaallikate osa elektritarbimises tõuseb 64 %ni    kõrge energiatõhususe stsenaariumis ja 97 %ni suure    taastuvenergiaallikate osakaaluga stsenaariumis, mis hõlmab    rohket elektri salvestamist, et tasandada taastuvenergia    tootmise muutlikkust isegi vähese nõudluse ajal.

Viimati muudetud: 28.01.2015