Elekter Tallinnas


Elektri tarbimine

Elektri põhiosa saab Tallinn Elering OÜ põhivõrgust ning elektri tootmist ja edastamist tuleb hinnata Eesti kontekstis. Väiksem osa, 2-3% elektrist toodeti 2007. aastal Tallinnas väikestes elektri- ja küttejaamades (Balti Laevaremonditehas, Pääsküla, Kristiine keskus).

Tallinna energiavarustuses on ülitähtis osa Iru Elektrijaamal, mis asub Tallinna piiril, kuid Maardu linna territooriumil. Põhiosa Irus toodetavast soojusest kasutavad Tallinna tarbijad ning selle elektrijaama heitmed saastavad Tallinna atmosfääri.

Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV.

Elering OÜl on Tallinnas linna elektriga varustamiseks neliteist 110 kV alajaama: Elektrijaama, Endla, Ida, Järve, Kadaka, Kivimäe, Kopli, Lasnamäe, Paljassaare, Ranna, Tõnismäe, Veskimetsa, Volta ja Ülemiste. Lisaks tegeleb põhiliselt Tallinna elektrivarustusega veel mõni väljaspool Tallinna piiri asuv Elering OÜ alajaam: Iru, Loo ja Laagri.

Tallinna 2007. aasta elektrivarustust iseloomustavad arvud:

elektri müük

1994 GWh

maksimumkoormus

442 MVA

miinimumkoormus

118 MVA

110 kV kaabelliinide   pikkus

12 km

110 kV õhuliinide   pikkus

175 km

110 kV alajaamad

14 tk

0,4-35 kV kaabelliinide   pikkus

3353 km

0,4-35 kV õhuliinide   pikkus

664 km

35 kV piirkonna- ja jaotusalajaamad

167 tk

keskpinge- /madalpingealajaamad

1764 tk

Tallinna elektritarbimine ühe elaniku kohta võrrelduna kogu Eesti, Euroopa Liidu keskmise ning Euroopa arenenud tööstusmaade ja naaberriikide elektritarbimisega:

Tallinn

5,0 MWh/el

Eesti

5,1 MWh/el

EL 27 (kõik EL-i riigid)

5,7 MWh/el

EL 15 (vanad EL-i riigid)

7,7 MWh/el

Prantsusmaa

6,7 MWh/el

Saksamaa

6,4 MWh/el

Suurbritannia

5,6 MWh/el

Soome

16,3 MWh/el

Rootsi

14,6 MWh/el

Läti

2,9 MWh/el

Leedu

2,6 MWh/el

Toodud andmed elektri eritarbe kohta näitavad, et Tallinna elektri eritarve elaniku kohta on lähedane Eesti keskmisele ja pisut väiksem Euroopa Liidu keskmisest. N-ö vanade Euroopa Liidu riikide elektri eritarve on kolmandiku võrra suurem kui Euroopa Liidu keskmine. Eriti suure elektri eritarbe poolest paistavad silma kaks Põhjamaad - Soome ja Rootsi. Ilmselt mõjutab seda kütteks ja küttesüsteemide tööshoidmiseks tarbitav elekter. Kaks korda väiksem kui Eestis on elektri eritarve meie lõunanaabritel - Lätil ja Leedul. Tõenäoliselt on nii Tallinnal kui ka kogu Eestil reserve elektri säästlikuks tarbimiseks.

Üldine energiatarbimine

Kogu primaarenergia tarbimist käsitletakse Eesti mastaabis. Ehkki Eestis toodetakse põhiosa elektrist väljaspool Tallinna, on selleks tehtavad primaarenergia kulutused otseses sõltuvuses Tallinna energiatarbimisest. Andmeid Tallinna energiatarbimise kohta ei ole, sest Statistikaamet annab Tallinnas registreeritud ettevõtete energia- ja kütusetarbimise andmed, mis pole aga sama kui energiatarbimise andmed Tallinnas paiknevates ettevõtetes. Sama lähenemine on ka teistes statistilistes kogumikes, nagu “Tallinn arvudes”.

Kogu Eesti ning eraldi Tallinna energiatarbimisest ülevaate andmiseks ning andmete võrdlemiseks naaberriikidega esitatakse aastase energia-, sh elektritarbimise andmed ühe elaniku kohta (vt tabelit).

Energiatarbimisena käsitatakse kogu primaarenergia tarbimist. Selle hulka kuulub kütus nii otsetarbimises kui ka teiste energialiikide (elektri ja soojuse) tootmisel, samuti sõidukite tarbitav kütus. Tallinna puhul pole võimalik primaarenergia kogutarvet välja tuua, Tallinn saab põhilise osa tarbitavast elektrist väljastpoolt Tallinna. Elektri tootmiseks praegu kasutatavate tehniliste lahenduste juures kulub umbes kolm korda rohkem primaarenergiat, kui on elektri kogus. Seetõttu jälgitakse Tallinna energiatarbimist edaspidi energialiikide kaupa: energeetiline kütus, elekter, soojus ja transpordikütus.

Energia-, sh elektritarbimise andmed ühe elaniku kohta aastas

Riik, linn, EL

Elanikke

(tuhandetes)

Energia   tarbimine kokku

(MWh/el)

Elektri   tarbimine

(MWh/el)

EL 27

495 305

41,1

5,7

EL 15

325 196

52,3

7,7

Saksamaa

82 315

46,5

6,4

Prantsusmaa

63 626

47,9

6,7

Suurbritannia

60 816

41,0

5,6

Rootsi

9 117

62,6

14,6

Soome

5 277

80,4

16,3

Norra

4 800

65,1

23,0

Leedu

3 385

30,5

2,6

Läti

2 231

23,6

2,9

Eesti

1 342

50,6

5,1

Tallinn

397

 

5,0

Tabel iseloomustab terve Euroopa energiatarbimist ning Eesti ja Tallinna kohta selles. Tabelis on esitatud energiatarbimine ja sealhulgas elektritarbimine Euroopa Liidus (EL 27), nn vanades Euroopa Liidu riikides (EL 15), Euroopa mõnes suurriigis, Eesti naaberriikides, Eestis ja elektritarbimise osas ka Tallinnas.

Tabelist on näha, et nii Eesti kui ka Tallinn eraldi on energia- ja elektritarbimise poolest Euroopa keskmisel tasemel. Vanade Euroopa Liidu riikide energiatarbimine on suurem riikide kõrgema majandusliku arengu tõttu. Eriti suur on energia- ja elektritarbimine ühe elaniku kohta Põhjamaades. Ilmselt mõjutab seda jahedam kliima. Meie lõunapoolsete naabrite, Läti ja Leedu tarbimine on aga oluliselt väiksem.

Kui võrrelda energiatarbimise näitajaid, võib öelda, et tehnilise taseme tõustes suureneb energia eritarve ka Eestis, sh Tallinnas. Kuid tehniliste säästuabinõude otstarbeka rakendamisega peab suutma energiatarbimise kasvu pidurdada. Samal ajal näitab Läti ja Leedu kogemus, et on võimalik hakkama saada tunduvalt väiksema energiatarbimisega.

Tallinna elektriga varustamine

Tallinn saab põhilise osa elektrist ettevõtte Elering OÜ põhivõrgust ning elektri tootmist ja edastamist tuleb hinnata Eesti kontekstis. Osa Tallinna elektrist toodetakse kohapeal Tallinna Elektrijaamas, väikestes elektri- ja küttejaamades ja tulevikus on võimalik, et ka jäätmeenergiajaamas. Praegu on Tallinna energiavarustuses oluline osa Maardu linna territooriumil asuval Iru Elektrijaamal. Põhilise osa Irus toodetavast soojusest kasutavad Tallinna tarbijad, kusjuures Iru Elektrijaama heitmed mõjutavad Tallinna atmosfääri saastatust.

Tulevikus väheneb Tallinna jaoks Iru Elektrijaama osakaal nii energia tootmisel kui ka atmosfääri paisatavate fossiilkütuse heitmete osas oluliselt seoses biokütusel töötavale Tallinna Elektrijaamale ja jäätmeenergiajaama võimaliku käikuminekuga, mis hakkavad etendama olulist osa Tallinna energiavarustuses.

Eesti elektrimajanduse arengukava kohaselt peavad tuulikud tootma 2020. aastal 900 MW elektrit.

Sama võimsusega tuleb rajada tuuleparke tasakaalustavad jaamad lisaks tipukoormuse reservjaamad ja avariireservjaamad. Kõige otstarbekam on tasakaalustavates, tipukoormuse ja avariireservjaamades kasutada gaasiturbiinidel põhinevat CCGT-tehnoloogiat. Mõni neist jaamadest oleks otstarbekas rajada Tallinna lähedale, et sealt oleks võimalik varustada Tallinna soojuse ning elektrivõrgu kaudu ka elektriga.

Tulevikus muutub oluliselt elektritootmise struktuur ja väheneb atmosfääri paisatavate heitmete hulk. Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt toodaks Tallinn 2021. aastal 316 GWh ehk 16% vajaminevast elektrist ise ja seda täielikult taastuvelektrina.

 

 Tallinna elektrivarustus 2020. aastal

Tallinna elektri omatoodangu struktuur 2021. aastal:

Tallinna Elektrijaamas

180 GWh

jäätmeenergiajaamas

120 GWh

väikestes elektri- ja küttejaamades

26 GWh

kokku

316 GWh

Lisaks omatoodangule ostab Tallinn Eesti Energia AS-i elektrivõrgust 2021. aastal 1670 MWh, mis toodetakse elektrijaamades väljaspool Tallinna (sektorid joonisel 9). Eesti energiamajanduse arengukava järgi muutub elektritootmise struktuur oluliselt ja väheneb atmosfääri paisatavate heitmete hulk. Arengukavaga planeeritu kohaselt toodetakse 2021. aastal vaid 35-45% elektrist Eestis põlevkivist, olulise osa toodavad elektri- ja küttejaamad ja tuulepargid taastuvenergiana.

Tuuleparke tasakaalustavate ja tipukoormuse jaamadena on kõige otstarbekam rajada gaasiturbiinjaamu, mille heitmed saastavad keskkonda vähem kui põlevkivi. Selliselt väheneb Tallinna kaudne CO2 saaste ostetava elektri arvelt.

Elektri edastamine

Tallinna varustab elektriga Elering OÜ kõrgepingevõrk pingega 110-330 kV. Tarbijatele edastab elektri Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kesk- ja madalpingega 0,4-35 kV.

Elering OÜ hindab kadusid põhivõrkudes 3%le. Olulist elektrisäästu annab elektrivarustussüsteemide nüüdisajastamine. Praegu on Eesti elektritootmine kontsentreerunud Kirde-Eesti piirkonda, kuid kolmandik elektrist tarbitakse Tallinnas. Kui elektri tootmine Eestis jaotub ühtlasemalt (elektri- ja küttejaamad, tuulepargid, tasakaalustusjaamad, reservjaamad, tipukoormuse jaamad), vähenevad kaod ülekandevõrkudes.

Elering OÜ andmetel on Eesti elektri põhivõrgu kõrgepingealajaamad ja -võrgud põhiliselt heas tehnilises seisukorras. Viimastel aastatel on renoveeritud Tallinna elektriga varustavad sõlmalajaamad Veskimetsas, Harkus ja Kiisal. Järgmisel kümnel aastal ootab rekonstrueerimist ennekõike Aruküla alajaam. Koos sellega viiakse Aruküla alajaam üle pingelt 220 kV pingele 330 kV. Võimalik on uue 330 kV alajaama rajamine Muuga sadama piirkonda. Samuti viiakse 330 kV pingele üle Aruküla alajaama ühendusliinid. Sellega vähenevad elektri võrgukaod.

Tallinnas on eeloleval aastakümnel ette nähtud rekonstrueerida halvas tehnilises seisukorras Volta ja Paljassaare alajaam ning asendada maakaabliga mõni linna territooriumile jääv ning linna arengut takistav kõrgepingeõhuliin Veskimetsa, Endla, Järve ja Ülemiste alajaama vahel. Kokku on Elering OÜ-l planeeritud alajaamade ja elektrivõrkude renoveerimisse investeerida 12,8 mln eurot aastas.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ osas on elektrivõrgu areng suuremas osas tellijapõhine. Tallinnas oli 2007. aastal 1930 kesk- ja madalpinge alajaama. Praeguseks on alajaamade arv ületanud 2000 piiri ja suureneb iga aasta 100-200 alajaama võrra sõltuvalt uute tarbijate lisandumisest. Samuti renoveeritakse vanu alajaamu ja asendatakse trafosid. Nüüdisaegsete trafode elektrikaod on 2-3 korda väiksemad kui vanadel.

Oluline on üleminek standarditud pingetele. Keskpingevõrgud viiakse 6 kV pingelt üle 10 kV pingele ning uued kaablid paigaldatakse sellised, et neid võib tulevikus üle viia ka pingele 20 kV. 35 kV võrkude osas arengut ette näha pole, kuid praegu need veel töötavad ja jätkavad tööd.

Madalpinge osas on kesklinna piirkonnas ja Põhja-Tallinnas säilinud olukord, kus kõrvuti eksisteerivad 220 V ja 380 V elektrivõrgud. See põhjustab topelt võrgukadusid. Plaanis on kogu madalpinge jaotusvõrk viia üle pingele 380 V. Paljuski oleneb see elektritarbijate soovidest ja võimalustest.

Tarbimise kontrollimiseks arendatakse edasi elektri mõõtesüsteeme: kohapealset kontrolli ja kauglugemist. Kohapealses kontrollis on väljaarendamisel süsteemid, kus tarbija võib igal ajal jälgida oma elektritarbimist. See loob eeldused elektri säästlikuks kasutamiseks.

Elektri vabaturg loob võimaluse, kus tarbija saab valida, milliselt edasimüüjalt ta elektrit ostab. Arendamisel on ka nutikas võrk, kus tarbija saab tehniliste võimaluste piires osta elektrit lähimalt tootjalt, vähendades sellega võrgukadusid. Samuti saab tarbija piirata oma tarbimist tipptunnil näiteks elektrikütte väljalülitamisega. Sel viisil vähenevad tipukoormused ja võrgukaod ning elektritootja saab rohkem töötada optimaalses režiimis.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜhinnangul on elektrikaod linna elektrivõrgus on 7%. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ otsib tehnilisi võimalusi võrgukadude vähendamiseks. Kõik need elektrivõrkudes planeeritavad sammud aitavad vähendada võrgukadusid ja kokkuvõttes väheneb üldine elektritarve. Samuti tekivad tarbijal võimalused vähendada tarbimist.

Elektri tarbimine

Tallinna elektritarbimine 2007. aastal oli kogumiku “Tallinn arvudesˮ andmetel 1996 GWh ja maksimaalne koormus 448 MW. Elektritarbimine ettevõtete ja kodutarbijate vahel jagunes järgmiselt:

ettevõtted

1537 GWh

77%

kodutarbijad

459 GWh

23%

kokku

1996 GWh

 

Sama suurt üldtarbimist prognoositakse ka 2021. aastaks. Sääst saavutatakse olemasolevate tarbijate kokkuhoiu arvelt. Selle tasakaalustab uute tarbijate lisandumine.

Elering OÜ on teinud prognoose Tallinna elektritarbimise kohta järgmisel aastakümnel  ja nende hinnangul elektritarbimine suureneb. Elektritarbimise aeglase kasvu korral on Tallinna elektritarbimise tippkoormus 2021. aastal 498 MW ja kiire kasvu korral 625 MW. Tallinn peab oma elektritarbimise korraldama selliselt, et tarbimise kasv oleks minimaalne ja tipukoormuse kasv ei ületaks Elering OÜ planeeritud aeglase kasvu trendi ehk 1% aastas. Kui soovitakse Tallinna üldist energiatarvet vähendada, ei tohi ka elektritarbimise tipukoormus suureneda.

Kui kasvab maksimaalne koormus, ei tohi kasvada elektri tegelik tarbimine Tallinnas. Selleks peab rakendama kõik energia säästmise abinõud. Positiivne on veel see, et Tallinn katab osa oma elektritarbimisest toodanguga taastuvkütusel töötavast Tallinna Elektrijaamast, jäätmeenergiajaamast ning samuti Tallinna piirkonnas (Paldiski, Vääna) paiknevatest elektrituulikutest. Tallinnas toodetud elektri edastamisel tarbijatele vähenevad põhivõrgu kaod tuntavalt.

 

Tallinna maksimaalne elektritarbimine Elering OÜ prognoosi kohaselt.

Olulisemad elektri säästmise abinõud on järgmised:

põhivõrkude ja kõrgepingealajaamade renoveerimine

Elering OÜ

jaotusvõrkude ja keskpingealajaamade renoveerimine

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ

energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutamine tootmises

erasektor

ökonoomsemate valgustite kasutamine välisvalgustuses

Tallinna Kommunaalamet

säästupirnide kasutamine kodumajapidamises

linnakodanik

tarbimisharjumuste muutmine

linnakodanik

Kogukulud kõigi eelnimetatud elektri säästmise abinõude rakendamisel on 19-26 mln eurot aastas, millest põhilise osa kannavad Elering OÜ, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja erasektor. Linna osaks jääb ettevõtmiste propageerimine, teadvustamine ja rakendamine linna majandussektoris.

Säästuabinõude rakendamisega saavutatakse 2021. aastaks elektrisääst 10-20% ulatuses tarbimisest. Selle säästu tasakaalustab aga uute tarbijate lisandumine. Mõlema koosmõjuna arvestatakse, et 2021. aastal on Tallinna elektri kogutarve samal tasemel kui 2007. aastal, st 1996 MWh.

Elektrimajandusalased säästuabinõud

Elektri säästmiseks saab iga tarbija palju ära teha, nagu käsitleti eelmises punktis. Siinkohal vaadeldakse neid abinõusid, mida on energiasäästualase tegevusega võimalik saavutada elektrimajandusega tegelevatel ettevõtetel, ametkondadel ja elektritarbijatel.

Välisvalgustite asendamisel uute, ökonoomsemate valgustite kasutamine

Nagu eespool käsitletud, on Tallinna Kommunaalamet ja välisvalgustust käitav firma AS KH Energia-Konsult teinud ära suure töö Tallinna välisvalgustuse nüüdisajastamiseks. Viimastel aastatel on asendatud või paigaldatud 2000-3000 valgustit aastas. Põhiline osa välisvalgustitest on asendatud kõrgrõhunaatriumlampidega. Elavhõbelampe on jäänud kasutusse vaid mõnisada. Koos tänavate ja liiklussõlmede rekonstrueerimisega tuleb asendada vanad ebaökonoomsed valgustid. Uute valgustitena kasutatakse vaid ökonoomseid valgusteid.

Säästulampide kasutuselevõtt nii kodus kui ka kontoris

Sellega on võimalik vähendada valgustuseks vajalikku elektritarvet u 2-4 korda, säilitades endise valgusviljakuse. Pealegi on käesolevast aastast lõpetatud Euroopa Liidus üle 100 W võimsusega hõõglampide tootmine ning 2012. aastaks lõpetatakse hõõglampide tootmine täielikult. Säästulampide kasutuselevõtt on üks meede, millega saab igaüks oma kodus elektrit säästa.

Säästulampide kasutuselevõtmisega peavad kaasa minema ka valgustite tootjad ja tarnijad. Pole võimalik saavutada maksimaalset säästu, kasutades säästupirni vana konstruktsiooniga valgustis.

Välisvalgustuse juhtimise süsteemide edasiarendamine

Välisvalgustuse juhtimissüsteemide väljaarendamisel on Tallinna Kommunaalamet ja AS KH Energia-Konsult teinud ära suure töö ja Tallinna välisvalgustuse juhtimissüsteem on maailmatasemel. Selles suunas tuleb tegevust jätkata välisvalgustuse nii tsentraalse kui ka kohapealse juhtimissüsteemi edasiarendamisel.

Põhiline osa Tallinna välisvalgustusest põleb õhtul päikeseloojangust kuni hommikul päikesetõusuni. Aastas teeb see üle 4000 tunni. Kindlasti on täisvalgustus vajalik õhtul ja hommikul, aga tuleb leida optimaalne režiim öisele valgustusele. Praegu lülitatakse osa tänavate valgustust hommikupoole ööd välja. Süsteeme, mis tagaksid tänavate optimaalse valgustuse minimaalse elektrikuluga, tuleb edasi arendada.

Tallinna välisvalgustus kuulub Talllinna Kommunaalameti haldusalasse ja selle tegevuse korraldamise eest vastutab Tallinna Kommunaalamet. Töötades säästueelarve tingimustes, on Tallinn saavutanud välisvalgustuse säästurežiimis töötamisega 2009. aastal 10% reaalset säästu võrreldes 2007. aastaga. Välisvalgustuse optimaalse juhtimissüsteemi evitamine võimaldab ka tulevikus välisvalgustuse elektrikulu säästa.

Elering OÜ sõlmalajaamade ja magistraalliinide renoveerimine

Elering OÜ on viimastel aastatel renoveerinud mitu Tallinna elektrivarustuseks olulist alajaama: Harku, Veskimetsa ja Kiisa. Järgmiseks kolmeks aastaks on planeeritud Aruküla ja Volta alajaamade renoveerimine ja mitme linnasisese 110 kV liini asendamine kaabelliinidega. Alajaamade ja liinide renoveerimisega vähenevad elektri edastamise kaod ning paraneb tarbijate elektrivarustus. Tööd korraldab ja finantseerib Elering OÜ, kuid linn saab tööde planeerimisel ja kooskõlastamisel kaasa aidata.

Linna elektri jaotusvõrkude renoveerimine ja ajakohastamine

Tallinna linna vanemates asumites, nagu vanalinnas ja Koplis, on mitmes piirkonnas paralleelselt kasutusel kaks pingesüsteemi: 220 V ja 380 V süsteem. Eesmärk on kogu linn viia üle 380 V pingesüsteemile. Sellega vähenevad kaod jaotusvõrkudes ja paraneb tarbijate elektrivarustus. Töö teeb Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Mõni 220 V elektrivarustusega hoone kuulub linnale ja sel juhul saab linn tellijana otse taotleda uue elektrivarustussüsteemi väljaehitamist. Teistele omanikele kuuluvate hoonete puhul on aga hädavajalik linna koostöö ja toetus.

Eeltoodud elektrimajandusalaste abinõude rakendamisega suudetakse vähendada elektrikadusid ja linna üldist elektrikulu 10-20%.

 

Viimati muudetud: 24.07.2014