Hoonete renoveerimine


Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 

Renoveerimine on ehitise uuendamine osaliselt või täielikult.

Restaureerimine on ennistamine, taastamine sh tööd, mis tagavad ehitise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul.

Säästev renoveerimine on hoonete uuendamine, kaasajastamine põhimõttel, et võimalikult põhjalikult kasutada ja säilitada ajalooliste hoonete väärtusi. Säästev renoveerimine erinevalt restaureerimise mõistest ei nõua ühest taastamist ja konserveerimist ja on kasutatav hoonete puhul, mis ei pruugi olla riikliku kaitse all, kuid olemuselt, materjalilt või konstruktsioonilt vms poolest on siiski erilised ja eeldavad oma põhiparameetrite säilitamist.

Seoses EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega ning EL hoonete energiasäästu ja energiasäästu direktiividega on päevakorral elamufondi energiasäästlikumaks muutmine, et aidata kaasa riigile seatud ning Eesti 2020 strateegias sätestatud eesmärgi täitmine, sama energiasäästu saavutamise eesmärk kajastub ka linnapeade paktiga võetud kohustuse täitmisel.

Eesti keskmine energiatarbimine elamutes on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ruutmeetri kohta kõrgem ning kodumajapidamised kulutavad ca 45 % kogu energiabilansist. EL kohustab liikmesriike tulenevalt hoonete energiatõhususe direktiivist 2010/31/EL rakendama hoonete energiatarbimise alandamiseks erinevaid meetmeid ning kehtestama miinimumnõuded eesmärgiga parandada ehitiste energiatõhusust. 98% Eesti elamufondist on eraomanduses. Tõenäoliselt veel pikka aega ei võimalda elanikkonna põhiosa sissetulek oluliselt edendada uuselamuehitust, mistõttu põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele.

Eestis on ehitisregistri andmetel seisuga (31.12. 2012) kasutuses 24 706 kolme ja enama korteriga korterelamut ja 201 814 väikeelamut (sh ridaelamud, suvilad ja kahe korteriga elamud). Eesti elamud vajavad suuremas enamuses rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Arvestades, et valdav osa elamufondist on ehitatud  1950-1980ndatel aastatel ning nende ehitusajal kehtinud projekteerimisnorme, on tänapäevaste elamistingimuste ja ratsionaalse energiakasutuse saavutamiseks vaja läbi viia suuremahulised rekonstrueerimistööd.

Korterelamu korraliku ja kompleksse rekonstrueerimise tulemusel võimalik saavutada keskmiselt 40 % energiasäästu. Rekonstrueerimise toetamise nii riigi kui linna poolt on oluline nii elamufondi kvaliteedi parendamise kui ka elamufondi ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast. Põhiliseks probleemiks majade rekonstrueerimisel on korteriomanike madalad sissetulekud ning hirm renoveerimislaenude võtmise ning investeerimise kulukuse ees.

Olemasoleva elamufondi rekonstrueerimine on mõjutatud peamiselt kahest faktorist: majanduslikud võimalused ja tehniline põhjendatus. Kesiste majanduslike võimaluste tõttu on korterelamute rekonstrueerijad sunnitud tegelema tööde etapiviisilise teostamisega (näit välisseinte soojustamine osade kaupa), kuid see suboptimeerimine kujuneb kokkuvõttes kallimaks kui tervikliku rekonstrueerimise läbiviimine, mistõttu tuleks eelistada terviklike rekonstrueerimisprojektide läbiviimist.

Suurima energiasäästu saavutamine energiabilansis on võimalik kodumajapidamissektori energiakulude vähendamises just olemasoleva elamufondi rekonstrueerimisel. Elamute rekonstrueerimise eesmärgiks tuleb seada õigete tehniliste lahenduste kasutamine ning kvaliteetselt koostatud projektid koos ehitusaegse järelvalvega, mis võimaldab tagada meetme eesmärkide realiseerimise praktikas.

Korterelamute energiatõhususe saavutamist toetatakse SA KredEx vahendusel. Vt lisa www.kredex.ee

Tallinna linnas asuvate korterelamute rekonstrueerimist toetatakse täiendavalt linna eelarvelistest vahenditest vastavalt  Linnavolikogu 15. oktoobri 2009 määrusele  nr 38 alusel projekti „Fassaadid korda“raames. Korteriühistutel on võimalik taotleda oma linnaosa valitsuse kaudu rahalist abi korterelamu renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu katmiseks. Vt lisa: http://www.tallinn.ee/fassaadidkorda/

Nii muinsuskaitse alla kuuluvate mälestiste kui miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate elamute puhul on hoonete rekonstrueerimine seotud piirangutega, mis tähtsustavad arhitektuurilise ehituspärandi säilimist.  Seetõttu ei ole nende energiasäästlik rekonstrueerimistegevus enamasti tavatingimustega võrreldes hõlbus ning on kordades kallim, võrreldes masselamuehituse käigus valminud korterelamute rekonstrueerimisega. Kuivõrd mälestistele ja miljööaladele seatud piirangud tulenevad riigi  ja omavalitsuste tahtest hoida ja kaitsta kultuuripärandit,  on vaja senisest enam pöörata tähelepanu nende majade rekonstrueerimise käigus võimaliku kompromissi leidmisele pärandi kaitse ja omanike poolt soovitava energiasäästu saavutamise vahel. Tuleb leida võimalused mälestiste ja miljööaladel paiknevate elamute täiendavale toetamisele tervikliku rekonstrueerimise puhul. Kuna miljööväärtusliku hoonestusala autentsus ei ole samane muinsuskaitseala autentsusega, siis lähtuvad piirangud eelkõige hoonestusala välisruumi iseloomust ja struktuurist. Miljööaladel auvate elamute renoveerimisel on tegu säästva arengu põhimõtete järgmisega - ei teki lammutusjäätmeid ega ole vaja juurde toota suures koguses ehitusmaterjale - tulemus on keskonnasäätlikum. Lisaks on miljööalade puhul tegu inimsõbralike elukeskkondadega (asukoht linnasüdame lähedal,  väiksemad majad, vähem naabreid, rohleus), mis samal ajal kajastavad linna arenemise lugu ja on seetõttu igati säilitamist ja säästvat renoveermist väärt.

2001. aastal määratleti  Tallinnas üldplaneeringuga kaheksa miljööväärtusliku piirkonda.Lisaks üldplaneeringus toodud aladele on neid kehtestatud veel miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga ja linnaosade üldplaneeringutega. Kokku on 2013. aastal Tallinnas määratletud  14 erinevat miljööväärtuslikku hoonestusala. Vt lisa: http://www.miljooala.ee/

Miljööväärtusliku hoonestusala ehk miljööala  elamute omanikud peavad oma majade renoveerimisel arvestama kõrgendatud nõudmistega hoonete esteetilise ja ajalootundliku välimuse säilitamisel. Need nõudmised peaksid konkreetsetel miljööaladel olema fikseeritud planeeringutega kehtestatud regulatsioonidega. Lisaks üldlevinud mahtude ja proportsioonide säilitamise nõudele võidakse ajalooliste hoonete väärtuslike fassaadide puhul kas nõuda või soovitada säilitada fassaadi originaalviimistlus, konstruktsioonid, ehisdetailid vms.  Tagamaks hoone esteetilise välimuse ja ajaloolise väärtuse säilimist tuleks sellisel juhul hoone renoveerimisele läheneda sageli tavalisest ehitusloogikast ja reeglitest erinevalt. Näiteks ei pruugi olla võimalik (nagu üldreeglid meile ette kirjutavad) hooneid väljastpoolt soojustada. Soovitavad võivad olla traditsioonilised viimistlusvahendid ja võtted jne. Selliste lahenduste leidmisel ei saa majaomanikud otsest abi muinsuskaitseametist, sest viimane tegeleb eelkõige kaitsealuste hooneteega ega ole seadnud eesmärgiks energiatõhusust. Andmaks nõu, kuidas teha ajalooliselt tundlikud ja väärtuslikud majad õigesti korda, on vaja majaomanikele suunatud heatahtlikku nõustamist ja juhendmaterjalide väljatöötamist. See nõustamine ei saa lähtuda vaid restaureerimiskontseptsioonist nagu monumentide puhul, vaid peab arvesse võtma piirkonna ja hoonete kaasajastamise vajadust. Säästva renoveerimise puhul tuleb arvestada hoonete kaasajastamisel lisaks ajaloole veel energiasäästu ja kaasaegse keskkonnahoiu ning tervisliku elukeskkonna aspekte.

Tallinnas tegeleb mälestiste ja miljööaladel paiknevate elamute säästva renoveerimise propageerimise ja sellealase teadlikkuse tõstmisega MTÜ Säästva renoveerimise Infokeskus (SRIK). Vt lisa: http://www.renoveeri.net/

 

Viimati muudetud: 23.12.2014