Kütuste tarbimine Tallinnas


 

Energeetiliste kütuste tarbimine

Tallinna kütusetarbimise andmed on saadud Statistikaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, kogumikust “Tallinn arvudes” ja ettevõtetelt. Kahjuks annavad allikad erinevaid andmeid, kuna koondite koostamise põhimõtted on erinevad.

Statistikaameti aruannetes on Tallinna energiatarbimise hulka arvestatud kõigi nende ettevõtete kütusetarve, mille peakontor asub Tallinnas. Nii on Tallinna energiatarbimise statistikas esitatud näiteks ASi Eraküte (peakontor Tallinnas, Punane 36), Valga ja teiste Eestis paiknevate katlamajade kütusetarbimine. Statistikaameti aruannete andmeid on kasutatud ka Tallinna kogumikus “Tallinn arvudes”, milles on korratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest.

Tallinnas 2007. aastal tarbitud energeetilised kütused ja sisseostetud soojus:

Kütus

Ühik

Energia­tootmine

Tööstus ja ehitus

Äri ja teenindus

Kodumaja­pidamine

Tarve kokku

Kütte-väärtus

Energia (GWh)

Tarbi­mise osakaal (%)

Kivisüsi

tuhat   tonni

 

 

1

7

8

7,5

60

1,4

Turbabrikett

tuhat   tonni

 

 

 

4

4

4,4

18

0,4

Küttepuud

tuhat   tm

 

2

10

130

142

2,1

289

7,0

Hakkpuit ja puidujäätmed

tuhat   tm

50

6

 

100

156

1,7

268

6,2

Maagaas

mln   m3

165

34

31

28

258

9,3

2407

56,3

Vedelgaas

tuhat   tonni

 

1

 

2

3

12,7

38

0,9

Biogaas

tuhat   tonni

 

 

3

 

3

5,3

16

0,4

Põlevkiviõli

tuhat   tonni

1

1

1

 

3

10,9

33

0,8

Kerge kütteõli

tuhat   tonni

2

6

1

4

13

11,8

153

3,6

Iru EJ-st ostetud soojus

GWh

 

89

167

730

986

 

986

23,1

Energia­tarbimine kokku

GWh

1660

515

523

1576

4274

 

4277

100,0

Tarbimine elaniku kohta

MWh/el

 

 

 

 

 

 

10,8

 

Tabelis “Tallinnas 2007. aastal tarbitud energeetilised kütused ja sisseostetud soojus” on väljendatud kõik Tallinnas energia tootmisel, tööstuses, teeninduses ja kodumajapidamistes tarbitud kütused. Samuti on esitatud kõik kütuseliigid - nii tahke-, vedel- kui ka gaaskütus.

Tallinna säästva energia tgevuskavas piirdutakse Tallinna haldusterritooriumil tarbitud kütustega. Tallinn saab kaugküttesoojust ka väljastpoolt Tallinna. Iru Elektrijaam tootis 2007. aastal üle poole Tallinna kaugküttesoojusest. Iru Elektrijaamast ostetud soojust arvestatakse Tallinna kütuse- ja energiabilansis kui sisseostetud energiat.

Taastuvkütuse osa Tallinna 2007. aasta kütusebilansis oli 8,2%. Põhiosa sellest andsid individuaalküttes ja väikekateldes kasutatavad puidukütused. Energeetilistest kütustest tarbiti enim maagaasi, mis oli Tallinna kaugküttekatlamajade põhiline kütus. Samuti kasutatakse maagaasi kütusena Iru Elektrijaamas, mis 2007. aastal andis üle poole Tallinna kaugküttesoojusest. Väga suur oli ka sõidukikütuse osakaal - ligi 50% kogu kütusetarbimisest.

Energeetilistest kütustest tarbiti Tallinnas kõige rohkem maagaasi, mis moodustas üle poole Tallinna kütusebilansist. Suure osa kütusebilansist annavad ASi Tallinna Küte katlamajad, teine suurem soojustootja on Iru Elektrijaam. Teiste kütuste osatähtsus on väike ega ulatu üle mõne protsendi.

 

Kütuse ja sisseostetud soojuse tarbimine Tallinnas 2007. aastal

Kui vaadata kütusetarbimist tarbijagruppide kaupa, siis suurim osa kütusest kulub energia tootmisele ehk kaugküttele. Tööstuse ja teiste tarbijagruppide osa on aastatega vähenenud. Arvestatav tarbijagrupp on kodumajapidamised, kuna linnas on veel küllalt palju individuaalküttega elamuid.

Tabelis on näidatud vaid kütusetarbija grupp. Tegelikult on nimetamisväärne osa kaugküttesoojuse lõpptarbijatest elanikkond, äri- ja teenindusettevõtted. See tabel näitab, et kogu kütuse ja sisseostetud soojusenergia tarve tallinlase kohta on 10,8 MWh/el ning see iseloomustab vaid Tallinnas tarbitud kütuseid ja soojust. Tegelik kütusetarve selle energia tootmiseks on suurem, kuna siinkohal ei arvestata Iru Elektrijaamas tegelikult tarbitud kütuse hulka. See on kadude võrra suurem kui soojusvõrku väljastatud energia.

Energeetiliste kütuste tarbimine

Tabelis  “Tallinnas tarbitavad energeetilised kütused ja sisseostetud soojus 2021. aastalˮ on toodud võimalik stsenaarium Tallinna energeetiliste kütuste tarbimise ja sisseostetud soojuse kohta 2021. aastal. Kütusekulust mitmes majandusharus ja energiatarbimisest räägitakse lähemalt järgmistes osades.

Tallinnas tarbitavad energeetilised kütused ja sisseostetud soojus 2021. aastal:

Kütus

Ühik

Energia­tootmine

Tööstus ja ehitus

Äri ja teenindus

Kodumaja­pidamine

Tarve kokku

Kütte­väärtus

Energia (GWh)

Tarbimise osa (%)

Kivisüsi

tuh   t

 

1

1

1

3

7,5

23

0,6

Turvas

tuh   t

30

 

 

 

30

2,5

75

1,8

Turbabrikett

tuh   t

 

 

 

2

2

4,4

9

0,2

Küttepuud

tuh   tm

 

2

10

90

102

2,1

214

5,2

Hakkpuit  

tuh   tm

850

6

 

40

896

1,7

1523

37,2

Jäätmed

tuh   t

200

 

 

 

200

2,9

580

14,2

Maagaas

mln   m3

50

26

24

20

120

9,3

1120

27,4

Vedelgaas

tuh   t

 

1

 

2

3

12,7

38

0,9

Biogaas

tuh   t

3

 

2

 

5

5,3

27

0,6

Põlevkiviõli

tuh   t

1

1

1

 

3

10,9

33

0,8

Kerge   kütteõli

tuh   t

1

1

1

2

5

11,8

59

1,4

Ostetud   soojus (Iru ja CCGT)

GWh

 

36

68

296

400

 

400

9,8

Kokku   energeetiline kütus ja soojus

GWh

2605

336

354

796

4100

 

4100

100,0

Tarbimine   elaniku kohta

MWh/el

 

 

 

 

 

 

10,4

 

Joonis  “Kütuse ja soojuse tarbimine Tallinnas 2020. aastalˮ iseloomustab perspektiivset kütusetarbimist ja ostetud soojuse jaotust Tallinnas 2020. aastal.

 

 Kütuse ja soojuse tarbimine Tallinnas 2020. aastal

Võrreldes diagramme joonisel “Kütuse ja sisseostetud soojuse tarbimine Tallinnas 2007. aastal” ja joonisel “Kütuse ja soojuse tarbimine Tallinnas 2020. aastal” on kütusetarbimise kõige olulisem muudatus see, et oluliselt, 4,5 korda, suureneb hakkpuidu kasutamine. Seda põhiliselt tänu Tallinna Elektrijaama käivitamisele. Tallinna Elektrijaamas toodetakse soojust linna kaugküttevõrku ja elektrit Tallinna varustamiseks. Tallinna Elektrijaamas hakkpuidu kasutamisega toodetud roheline elekter katab 8-10% Tallinna elektritarbest ja 20-25% Tallinna kaugkütte vajadusest.

Hakkpuidu ja jäätmete kasutuselevõtu tulemusena võib väheneda maagaasi tarbimine ca kaks korda, eeskätt väheneb soojuse tootmine gaasikateldega. Võimalusel tuleb eelistada koostootmisprotsessis toodetud soojuse kasutamist kaugküttevõrgus.

Muudatusena kütusebilansis lisandub kohaliku kütuse - turba kasutamine. Seda tarvitab Tallinna Elektrijaam täna u 10% ulatuses.

Väheneb fossiilkütuste tarbimine ja need asenduvad taastuvkütustega.

Võrdlusandmed Tallinna energeetilise kütuse ning sisseostetud soojuse ja elektri kohta 2007. ja 2021. aastal tuuakse tabelis  “Kütuse ja energia tarbimine Tallinnas 2007. ja 2021. aastalˮ.

Tabelist on näha, et sisseostetava soojuse ja elektri osa Tallinna energiabilansis väheneb. Seda asendab Tallinna Elektrijaamas toodetav ning jäätmete põletamisel jäätmeenergiajaamas saadav soojus ja elekter. Kogu energeetilise kütuse ja sisseostetava energia tarbimine väheneb 8%. Lisanduvast kütusest üle 10% on jäätmed. Kokku väheneb energeetiliste fossiilkütuste ja sisseostetud energia osa Tallinna energiavarustuses 40% võrra, seda asendavad hakkpuit ja jäätmed.

Kütuse ja energia tarbimine Tallinnas 2007. ja 2021. aastal:

 

 

2007

2021

Vahe

Kütus

Ühik

Tarve kokku

Energia (GWh)

Tarbi­mise osa (%)

Tarve kokku

Energia (GWh)

Tarbi­mise osa (%)

tuh t tuh tm mln m3

GWh

%

Kivisüsi

tuh   t

8

60

1,0

3

23

0,4

-5

-38

-62,5

Turvas

tuh   t

0

0

0,0

30

75

1,3

30

75

 

Turbabrikett

tuh   t

4

18

0,3

2

9

0,2

-2

-9

-50,0

Küttepuud

tuh   tm

142

298

4,8

102

214

3,7

-40

-84

-28,2

Hakkpuit  

tuh   tm

156

268

4,3

896

1523

26,4

740

1255

467,7

Maagaas

mln   m3

258

2407

38,4

120

1120

19,4

-138

-1288

-53,5

Vedelgaas

tuh   t

3

38

0,6

3

38

0,7

0

0

0,0

Biogaas

mln   m3

3

16

0,3

5

27

0,5

2

11

66,7

Põlevkiviõli

tuh   t

3

33

0,5

3

33

0,6

0

0

0,0

Kerge   kütteõli

tuh   t

13

153

2,4

5

59

1,0

-8

-94

-61,5

Jäätmed

tuh   t

0

0

0,0

200

580

10,1

200

580

 

Ostetud   soojus

GWh

 

986

15,7

 

400

6,9

0

-586

-59,4

Ostetud   elekter

 

 

1994

31,8

 

1670

28,9

 

-324

-16,2

Kokku   energia

GWh

 

6271

100,0

 

5770

100,0

 

-502

-8,0

Energia tootmiseks on oluline kasutada ka päikeseenergiat, kuid selline energiatootmisviis ei ole meie laiuskraadidel levinud. Eesti päikesetingimused on sellised, et praeguse tehnilise taseme juures ei ole otstarbekas päikeseenergiast laialdaselt elektrit toota. Eesti laiuskraadidel on päikesepaistet u 1700 tundi aastas ning päike jõuab maapinnale hajutatult, terava nurga all, läbides enne paksu õhukihi. See pole võrreldav Euroopa suurimate päikeseenergia kasutajate Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Lõuna-Saksamaaga, kus päikesepaisteliste tundide arv ööpäevas teatud perioodil ulatub 3500ni ja keskpäeval on päike risti maapinnaga.

Päikeseenergiat on ka Eesti tingimustes ja praeguste tehniliste võimaluste juures võimalik kasutada vee soojendamiseks, eriti suveperioodil. Selle kohta on Tallinnas edukaid näiteid küllaldaselt. Samuti on päikesepatareidega võimalik toota elektrit, seda akumuleerida ja kasutada hiljem näiteks üksikute objektide valgustamiseks, valgusfoorides jms. Praegune tehniline tase ei võimalda veel päikeseenergiat suures koguses kasutada, kuid tehniline areng suurendab kindlasti ka päikeseenergia kasutamise võimalusi.

 

Biogaasi maksimaalne kasutamine

Biogaas tekib orgaaniliste jäätmete lagunemisel. Olenevalt kohast sisaldab biogaas 50-70% metaani ja ta kütteväärtus on 5-7 MWh / 1000 m3. Biogaasi saadakse ja kasutatakse Tallinnas Pääsküla prügilas ja Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

Pääsküla prügila biogaasi kasutatakse 1993. aastast. Esialgu vaid katlakütusena, kuid alates 2001. aastast ka gaasimootoris elektri tootmiseks. Prügila sulgemisele eelnenud aastatel oli maksimaalne biogaasi toodang kuni 1000 m3/h aastatoodanguga üle 5 mln m3. Sellest piisas 1000 korteri soojusvarustuseks Pääsküla piirkonnas. Praeguseks on gaasi kogus vähenenud 300 m3/h-ni. Kogu biogaas kasutatakse ära soojuse ja elektri tootmiseks. Soojus edastatakse Tallinna Kütte soojusvõrku ja elekter Eesti Energia AS elektrivõrku.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas saadakse muda kääritamisel 2,5 mln m3 biogaasi aastas. Seda kasutatakse gaasimootoris, katlakütusena ja ülejääk põletatakse ära “küünlas”. Selliselt läheb kaduma 10-25% biogaasist.

Biogaasi täielikuks ärakasutamiseks on mitu võimalust:

  1. paigaldada teine gaasimootor elektri ja soojuse tootmiseks;

2. kasutada biogaasi   katlakütusena soojuse tootmisel ja edastada soojus kaugküttevõrku.   Otstarbekaks osutub see, kui samal ajal kasutatakse soojuspumpasid heitvee   jääksoojuse ärakasutamiseks.

Selliselt on võimalik saada energiat 2-3 GWh aastas. Investeeringud täiendava gaasimootori paigaldamiseks on 0,5-0,8 mln eurot. Biogaasi kasutamine koos heitvee jääksoojuse ärakasutamisega on arvestatud reoveepumpla maksumusse.

Lisaks on plaanis hakata 2011. aastal biogaasi kasutama ka Tallinna (Jõelähtme) prügilas. 2010. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et toodetud elekter edastada elektrivõrku ja soojus kasutada ära hoonete kütteks kohapeal. Võimalik on biogaas edastada ka Maardusse, rajada sinna biogaasil töötav koostootmisseade, edastada soojus Maardu-Iru-Tallinna soojusvõrku ja sellega vähendada fossiilkütuse kasutamist soojusetootmiseks.

Investeeringud biogaasil töötava gaasimootoriga elektri- ja küttejaama rajamiseks Tallinna prügilasse on 0,6-1,3 mln eurot. Gaasi edastamisel Maardusse tuleb arvestada 0,4-0,6 mln eurose lisakuluga gaasitorustiku rajamiseks, kuid sel moel oleks võimalik kogu koostootmisel tekkiv soojus täielikult ära kasutada.

Prügila biogaasil töötava gaasimootoriga elektri- ja küttejaama tehnilised näitajad:

jaama soojuslik võimsus

1-2 MW

jaama elektriline võimsus

1-2 MW

soojuse toodang aastas

8-15 GWh

elektri toodang aastas

8-15 GWh

jaama maksumus

0,6-1,3 miljonit eurot

ühendustorustiku maksumus

0,4-0,6 miljonit eurot

jaama ehitaja

Tallinna Prügila AS

 

Biokütuste kasutamine transpordis

2007. aastal oli biokütuse kasutamine transpordis olematu, vaid 0,15% kogu transpordikütusest. 2007. aastal kasutati biokütust transpordikütusena ülivähe, vaid 0,15% transpordikütusest. Euroopa Liidu direktiivide ja eespool nimetatud arengukavade kohaselt peab Eestis 2020. aastal transpordis tarbitavast kütusest 10% olema biokütus. Esmajoones peab biokütuse kasutusele võtma ühistransport kui kõige suurema liiklusintensiivsusega transpordiliik.

Biokütuste tootmise ja kasutamise peamised probleemid Eestis on järgmised:

1.  puudub teave biokütuse kasutamise tõhususe ja mõjude kohta;

2.  mootorsõidukite tootjad suhtuvad biokütuse kasutamisse ettevaatlikult;

3.  biokütuse või seda sisaldava kütuse vähene konkurentsivõime;

4.  biokütuse müük nõuab kütusemüüjalt lisainvesteeringuid;

5.  biokütuseid hõlmav statistika vajab täiendamist;

6.  puuduvad biokütuseid käsitlevad Euroopa standardid;

7.  biokütuse tootjal on raske saada investeeringutoetust;

8.  puudub teise põlvkonna biokütuse arendustegevus.

Kütusemajanduse seisukohalt on vaja luua biokütuse kasutamise võimalused: tanklavõrgu arendamine, tarbijate suunamine ja nende teadlikkuse kasvatamine.

 

Viimati muudetud: 24.07.2014