Soojuse tootmine Tallinnas


 

Tallinnas on üle 500 katlamaja. Siia hulka kuuluvad nii ASi Tallinna Küte suurkatlamajad kui ka ettevõtete ja teiste tarbijate väikekatlamajad. Enam kui 100 MW võimsusega on vaid ASi Tallinna Küte Mustamäe, Kadaka ja Ülemiste katlamajad. Veel kümmekond soojustootjat (ASi Tallinna Küte katlamaja Spordi tänaval, Fortum Termest ASi Mahla ja Kopli tn 100 katlamajad, Dekoil OÜ, ASi Tallinna Vesi ja Tallinna Tehnikaülikooli katlamajad ning Balti Laevaremonditehase Grupp ASi elektri- ja küttejaam) on suurema võimsusega kui 10 MW. Üle 1 MW võimsusega on sadakond katlamaja. Enamik Tallinna katlamajadest on väikekatlamajad võimsusega kuni 1 MW ja need on ette nähtud ettevõtte või elamu soojusvarustuseks. Tallinna suuremad soojustootjad 2007. aasta seisuga on AS Tallinna Küte, AS Eraküte ja Fortum Termest AS. Need soojusettevõtted annavad u 70% Tallinnas toodetavast soojusest.

AS Tallinna Küte

AS Tallinna Küte (edaspidi Tallinna Küte) on rahvusvahelisse Dalkia kontserni kuuluv Eesti suurim soojusettevõte, kes 2002. aastast käitab Tallinna kaugküttekatlamaju ja haldab Tallinna linna soojusvõrke. Tallinna Kütte soojusvõrku oli 2007. aasta seisuga ühendatud 3617 köetavat hoonet ja lepingulisi lõpptarbijaid on 10 165. Tallinna Kütte katlamajad andsid peaaegu poole Tallinnas kaugküttevõrku edastatavast soojusest (vt tabelit 3 “Tallinna Kütte katlamajadˮ).

Lisaks enda toodetud soojusele ostab Tallinna Küte Lasnamäe, Kesklinna ja Maardu soojusvarustuseks soojust Iru Elektrijaamast ja alates 2009. aastast ka vastvalminud Tallinna Elektrijaamast. Iru Elektrijaamast osteti 2007. aastal 1 120 738 MWh soojust aastas, millest 108 736 MWh läks Maardu linna ja ülejäänud Tallinna soojusvarustuseks. Lisaks ostis ja edastas Tallinna Küte tarbijatele 30 891 MWh soojust teistelt ettevõtetelt, põhiliselt Fortum Termest ASi (Mahla 87) katlamajast.

Tallinna Kütte Mustamäe ja Kadaka katlamajad varustavad soojusega Lääne-Tallinna piirkonda - Mustamäe, Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna soojustarbijaid. Kadaka katlamaja on tänaseks täielikult renoveeritud ja automatiseeritud ja selle kateldele on paigaldatud ajakohased Low-Nox põletid, mis tagavad suitsugaaside vastavuse Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Sama renoveerimisprotsess on käimas Mustamäe katlamajas. Katlamajade põhikütus on gaas. Mustamäe katlamajas on võimalik kasutada avariikütusena ka masuuti ja alates 2010. aastast kergekütteõli.

Ülemiste katlamaja (Masina 18) on reservkatlamaja, mis varustab soojusega Kesklinna ja Lasnamäe piirkonda Iru Elektrijaama seisakute korral.

Tallinna Kütte katlamajad:

Katlamaja

Katlad

 

Võimsus

Kütus

Soojus­toodang   2007

 

Tüüp

Arv

MW

 

MWh/a

Mustamäe

PTVM-100

3

96

Gaas/masuut

 

 

PTVM-50

1

50

Gaas/masuut

 

 

FW 25-6

1

6

Gaas

 

 

FV 25-8

1

8

Gaas

 

Kokku Mustamäe katlamaja

6

352

 

392 655

Kadaka

KVGM-100

2

110

Gaas

 

 

PTVM-50

1

50

Gaas

 

 

FW 26-6

1

6

Gaas

 

Kokku   Kadaka katlamaja

4

276

 

425 863

Ülemiste

PTVM-100

2

87

Gaas

 

 

FW 25-8

1

8

Gaas

 

Kokku Ülemiste katlamaja

3

182

 

107 258

Väikekatlamajad

10

30

Gaas

30 891

Kokku Tallinna Küte

23

840

Gaas/masuut

956 667

2007. aastal tootis Tallinna Küte oma katlamajades 957 GWh (46%) soojust ja ostis Iru Elektrijaamast 1121 GWh (54%) soojust.

 

Tallinna Kütte soojuse hange

Tarbijatele müüs Tallinna Küte 2007. aastal 1727 GWh soojust. Sellest 1645 GWh müüdi Tallinna tarbijatele ja 82 GWh Maardu tarbijatele. Tallinna tarbijatele edastatud soojusest müüdi 74% elanikele ja 26% äriklientidele. Tarbijate rakendatud säästuabinõude tõttu on Tallinna Kütte soojusemüük viimastel aastatel vähenenud 2-5% aastas. Soojuse edastamiseks Tallinnas vajaliku soojusvõrgu kogupikkus on üle 400 km.

Soojuse tootmiseks kasutasid Tallinna Kütte katlamajad 2007. aastal 110 mln m3 maagaasi.

AS Eraküte

AS Eraküte (edaspidi Eraküte) on samuti Dalkia kontserni kuuluv soojusettevõte, kelle kontor asub Tallinnas, Punane tn 36, kuid põhiline osa käitatavatest katlamajadest paikneb mujal Eestis. Eraküte varustab soojusega üheksat Eesti linna ja asulat. Ülevaade ettevõtet iseloomustavast tegevusest on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Erakütte katlamajad 2007. aastal

Näitajad

Ühik

Väärtused

Kokku

sh Tallinn

mujal Eestis

Katlamajade   võimsus

MW

298

41

258

Toodetud   soojus

MWh

450 794

63 291

387 503

Müüdud   soojus

MWh

426 764

56 898

369866

Kütus   soojuse tootmiseks

Maagaas

tuh m3

22 985

7 580

15 405

Hakkpuit

m3

268 109

 

268 109

Põlevkiviõli

tonn

8 019

 

8 019

Freesturvas

tonn

4 852

 

4 852

Suuremad Erakütte katlamajad asuvad Tartus, Valgas, Jõgeval, Keilas ja Haapsalus. Kuna ettevõtte peakontor asub Tallinnas, siis Statistikaameti arvestuses kuulub Erakütte kõigi katlamajade soojustoodang ja kütusekulu Tallinna alla. Käesolevas tegevuskavas on kasutatud Keskkonnaministeeriumilt ja ettevõttelt endalt saadud andmeid, mis arvestavad vaid Tallinnas tarbitud kütust ja toodetud soojust.

Eraküttele kuulus 2007. aastal Tallinnas 25 katlamaja koguvõimsusega 41 MW. Praeguseks on enamik Tallinnas asuvatest Erakütte katlamajadest antud Tallinna Kütte käitada. Erakütte Tallinnas asuvad katlamajad on mõeldud kas piirkonna või mõne ettevõtte soojusvarustuseks ja töötavad gaasikütusel. Katlamajade võimsus on 0,1-5 MW.

Fortum Termest AS

Fortum Termest AS (edaspidi Fortum Termest) on Soome Fortumi OY kontserni kuuluv Eesti soojusettevõte. Nagu Eraküttelgi asub Fortum Termesti peakontor Tallinnas, kuid suurem osa katlamaju asub väljaspool Tallinna (Pärnu, Põltsamaa, Vändra jm). Seetõttu kuulub Statistikaameti arvestuses Fortum Termesti soojustoodang ja kütusekulu Tallinna arvestuse alla. Käesolevas tegevuskavas on kasutatud Keskkonnaministeeriumilt ning ettevõttelt endalt saadud andmeid, mis arvestavad vaid Tallinnas tarbitud kütust ja toodetud soojust (tabel  “Fortum Termesti katlamajad 2007. aastal”).

Fortum Termesti katlamajad 2007. aastal:

(Tabelis on esitatud ainult Tallinnat puudutavad andmed)

Näitajad

Ühik

Väärtused

Kokku Eestis

sh Tallinn

mujal Eestis

Katlamajade   arv

tk

 

67

 

sh   maagaas

tk

 

63

 

kerge   kütteõli

tk

 

3

 

Katlamajade   võimsus

MW

 

132

 

sh   maagaas

MW

 

127

 

kerge   kütteõli

MW

 

5

 

Soojuse   tootmiseks kasutatav kütus

Maagaas

tuh m3

59 103

19 293

39 810

Hakkpuit

tonn

41 109

 

41 109

Põlevkiviõli

tonn

4 272

 

4 272

Kerge   kütteõli

tonn

1 541

380

1 161

Turvas

tonn

10 696

 

10 696

Fortum Termestil on Tallinnas 67 katlamaja, mis varustavad soojusega elamuid ning mitut tootmisettevõtet. Suurim katlamaja asub Mahla tänaval ja selle ühikvõimsus on 12 MW. Kütusena kasutatakse katlamajades põhiliselt maagaasi.

Viimastel aastatel on Fortum Termesti katlamajade arv Tallinnas suurenenud. Ta on võtnud enda käitada ettevõtete katlamaju ning rajanud uusi, ettevõtete ja elamute soojusvarustuseks mõeldud katlamaju. See on võimaldanud sulgeda vanu, väheökonoomseid ning keskkonda saastavaid katlamaju.

Teised soojustootjad

Lisaks kolmele põhilisele kaugküttefirmale toodab Tallinnas soojust mitu väikefirmat. Samuti on katlamaju paljudel tootmisettevõtetel ja elamutel. Üle 10 MW võimsusega katlamajad on kütuseettevõttel Dekoil OÜ ja Tallinna Tehnikaülikoolil, samuti on üle 10 MW koguvõimsusega ASi Tallinna Vesi katlamajad ning BLRT Grupp ASi elektri- ja küttejaamad ja katlamajad.

Soojuse tootmist Tallinnas iseloomustab joonis  “Soojuse tootmine ja sisseost Tallinnas 2007. aastal”. Soojust toodeti katlamajades ja individuaalkütte teel kokku 3350 GWh. Üle 60% Tallinna soojusvarustuseks vajaminevast soojusest annab Tallinna Küte oma kaugküttevõrgu kaudu. See hõlmab nii Tallinna Kütte katlamajades toodetud kui ka Iru Elektrijaamast ostetud soojust.

 

Soojuse tootmine ja sisseost Tallinnas 2007. aastal

Fortum Termesti osa Tallinna soojusvarustuses on 5% ning Erakütte katlamajade osa 2%. Teiste ettevõtete ja erakatlamajad annavad 7%. Veerand Tallinna soojusvarustuseks vajalikust soojusest saadakse individuaalküttega. Eramajade katlamajad ja ahiküte annavad 23% ja soojuspumbad 2% soojusest.

2007. aasta seisuga polnud Tallinnas piisavalt kasutatud kaugküttevõrkude võimalusi elektri ja soojuse koostootmiseks. Täna kasutatakse koostootmisel (Tallinna Elektrijaam) saadud soojust Ida-Tallinna ja Kesklinna piirkonna soojusvarustuses. Lääne-Tallinn kasutab kuni 2010. aastani, mil valmib uus ühendmagistraal, tsentraalkatlamajades toodetud soojust.

Koostootmist on Tallinnas rakendatud mõne väikese eraldiseisva soojustootja ja -tarbija puhul. Koostootmist kasutatakse Pääskülas ja Paljassaare reoveepuhastusjaamas biogaasiga töötavate gaasimootorite puhul, Balti Laevaremonditehase ettevõtte soojusvarustuses, Merirahu kvartalis, WTC kvartalis ja Kristiine keskuses. Kõigis neis ettevõtetes on kasutuses 0,5-2 MWe võimsusega gaasimootorid. Väikesed elektri- ja küttejaamad toodavad vaid alla 1% kogu Tallinna soojusvajadusest.

Tootmisettevõtete, elamupiirkondade ja üksikute elamute soojusvarustuseks on rajatud väikese, mõnekümnest kilovatist mõne megavatini ulatuva võimsusega katlamaju. Põhiliselt kasutavad sellised katlamajad kütuseks maagaasi.

Osal uutest rida- ja väikeelamutest on maagaasi kütuseks kasutavad väikekatlad kas kogu maja või vaid ühe korteri kütteks. Vanemates elamutes on individuaalkatlamaju, mis kasutavad kerget kütteõli, üksikud ka tahket kütust (puit, puidugraanulid, kivisüsi). Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud kasutama soojuspumpasid, nende osa hoonete soojusvarustuses on 2%.

Soojustarbimine kodutarbijate ja ettevõtete vahel jaotub Tallinnas järgmiselt:

kodutarbijad

2325 GWh

70%

ettevõtted

1025 GWh

30%

kokku

3350 GWh

 

Soojustarbimise jaotus kodutarbijate ja ettevõtete vahel põhineb mitmel allikal (statistilised aruanded, Tallinna Küte), kuid jääb ikkagi hinnanguliseks. Sageli on ühes hoones kontorid, kauplused ja elanikud ning soojuse jaotus eri tarbijagruppide vahel on arvutuslik.

Tallinna peamine kaugküttega varustaja on Tallinna Küte, kellele kuulub üle 60% Tallinna soojusvarustusest. Seetõttu käsitletaksegi linna soojusvarustuse arengus esimesena Tallinna Kütte osa linna soojusega varustamisel. Edasi käsitletakse teisi suuremaid soojustootjaid: Fortum Termest ASi, ASi Eraküte, väikekatlamaju ning individuaalkütet.

Tallinna Küte ostis võrdluse aluseks oleval 2007. aastal 54% edastatavast soojusest Iru Elektrijaamast (Lasnamäe ja Kesklinna soojusvarustus) ning 46% tootis oma maagaasil töötavates katlamajades (Lääne-Tallinna soojusvarustus).

Tallinna soojusmajanduse perspektiiv

Tallinna kaugküttevajadus on aastatega vähenenud. Soojuskoormus vähenes oluliselt üheksakümnendatel aastatel ja ka selle sajandi algusaastail. Edasi on protsess stabiliseerunud, kuid mõningast soojustarbimise vähenemist on märgata ka viimastel aastatel. Ka järgmiseks aastakümneks võib prognoosida u 2% kaugküttesoojuse tarbimise vähenemist aastas.

 

 AS Tallinna Küte soojustoodang ja prognoos

Tallinna Kütte kaugküttesoojuse toodang 2007. aastal ja prognoos 2021. aastaks

2007. aastal

2021 GWh

2021. aasta prognoos

1556 GWh

Soojuse tarbimise vähenemisega 2% aastas säästuabinõude rakendamise teel väheneb kogu Tallinna Kütte edastatav soojuse tarve 445 GWh ehk 23,1%. Soojuse tarbimise vähenemine saavutatakse säästuabinõude rakendamisega:

  1. 1.  olemasolevate hoonete renoveerimine ja soojustamine;
  2. 2.  uute, parema soojapidavusega hoonete ehitamine;
  3. 3.  soojusvõrkude renoveerimine ja kadude vähendamine;
  4. 4.  hoonete küttesüsteemide renoveerimine ja tasakaalustamine.

Kaugküte on keskkonnasõbralik ja eelistatud soojusvarustusviis Euroopas. Linna kaugküttevõrgu jätkusuutliku ja efektiivse toimimise ja arendamise huvides tuleb linna planeerimisega tagada, et võimalikult palju olemasolevaid ja rajatavaid tiheasustuse piirkondi ja hooneid oleks kaugküttevõrguga ühendatud.

Soojuse tarbimise vähenemise kõrval on teine väga oluline tegur muutused soojuse tootmisel. Põhilise osa Tallinna Kütte kaugküttevõrkude edastatava soojuse tootmisel kasutati kütusena maagaasi. 2007. aastal toodeti 46% Tallinna kaugküttesoojusest maagaasiga köetavates Tallinna Kütte katlamajades ja 56% osteti Iru Elektrijaamast, kus soojust toodeti maagaasiga köetavates kateldes. Iru Elektrijaamas kasutatakse koostootmisel väikese kasuteguriga klassikalist aurukatla ja auruturbiiniga protsessi.

Soojuse tootmisel on vaja rakendada tänapäevaseid tootmisprotsesse ja kasutada keskkonda vähem saastavaid kütuseid.

Eurodirektiivide kohaselt on soojuse tootmist vaja arendada järgmistes suundades:

  1. taastuvkütuse kasutamine soojuse tootmisel;
  2. jäätmete kasutamine prügilasse ladestamise asemel soojuse tootmisel;
  3. tõhusa koostootmise rakendamine;
  4. suure kasuteguriga gaasiturbiinide (CCGT) võimalik kasutamine.

Eeltoodud suundade arendamiseks on Tallinna energiamajanduses aastaks 2021. vajalikud järgmised soojustootmise muudatused:

1.  ühendada Ida- ja Lääne-Tallinna kaugküttevõrgud

2.  kasutada ära Tallinna Elektrijaama tootmispotentsiaal;

3.  kaaluda Tallinna prügi võimalikku kasutamist kütusena;

4.  võimalusel hakata kasutama Tallinna Vee reoveepuhastusjaamas heitvee jääksoojust kaugkütteks;

5.  kasutada maksimaalselt biogaasi;

6.  rajada elektrituulikute võimaliku ebastabiilse töö kompenseerimiseks Tallinna piirkonda vajalik gaasiturbiinjaam (CCGT) koos selle võimaliku ühendamisega Tallinna kaugküttevõrku.

Kaugkütteseaduse § 141 järgi tuleb juhul, kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldada võrguettevõtjal lepingu sõlmimiseks konkurss.

Tallinna (Väo) Elektrijaam

Tallinna Elektrijaam (ehitusaegne nimi Väo elektrijaam), mis asub Tallinna ringtee lähedal vanas Väo paekarjääris, anti käiku 2008. aasta lõpul. Jaama omanik on Prantsusmaa energiakontserni Dalkia koosseisu kuuluv AS Tallinna Küte.

Tallinna Elektrijaam on projekteeritud kasutama kütuseks kohalikku kütust: hakkpuitu ja turvast. Töötamine hakkpuidul kui taastuvkütusel on otstarbekas keskkonnakaitse seisukohast - atmosfääri paisatavat CO2 ei loeta kahjulikuks heitmeks.

Tallinna Elektrijaama projektikohased tehnilised näitajad on:

elektriline nimivõimsus

25 MWe

soojuslik nimivõimsus

49 MWs

suitsugaaside kondensaator

kuni 18 MWs

soojuslik koguvõimsus

kuni 67 MW(koos   suitsugaaside kondensaatoriga)

elektritoodang aastas

160-180 GWh

soojustoodang aastas

400-500 GWh

jaama ehitusmaksumus

70 miljonit eurot

jaama rajaja

OÜ Tallinna   Elektrijaam

Kogu toodetud soojuse edastab jaam Tallinna Kütte Lasnamäe soojusvõrku, kattes täielikult Ida-Tallinna (Lasnamäe ja Kesklinn) suvise sooja vee vajaduse ning andes talvise kaugkütte baaskoormuse.

Soojustoodang aastas on nimikoormusena antud vahemikus 400-500 GWh. Toodangu maht sõltub tarbimisest ja suitsugaaside kondensaatori töötamisest. Maksimaalne soojustoodang 500 GWh saadakse siis, kui suitsugaaside kondensaator töötab täiskoormusega, kogu soojus kasutatakse ära ja jaam töötab aasta läbi.

Kuni Tallinna Elektrijaama käikulaskmiseni sai Lasnamäe soojusvõrk põhilise osa soojusest Iru Elektrijaamast. Tallinna Elektrijaam kasutab kütusena hakkpuitu, mis on odavam kui maagaas. Seetõttu on loomulik, et Tallinna Küte ostab tulevikus ära kogu võimaliku soojuse Tallinna Elektrijaamast ja vastavalt väheneb Iru Elektrijaamast ostetava soojuse hulk.

Soojuse ostmine taastuvkütusel töötavast Tallinna Elektrijaamast on kasulik nii tarbijale kui ka keskkonnale. Sellega stabiliseerub soojuse hind ja see ei sõltu nii palju Venemaalt ostetava maagaasi hinnast. Samuti ei paisata atmosfääri fossiilkütuste põletamisel tekkivat CO2.

Jäätmete põletamine

Euroopas põletatakse energia saamiseks ära keskmiselt pool olmejäätmetest. Esirinnas on selles osas Prantsusmaa ja Rootsi, kus jäätmed on muutunud kaubaks. Eestis seni jäätmete massipõletust ei kasutata.

Käesoleval ajal teeb ettevalmistusi jäätmete võimalikuks masspõletamiseks koostootmisjaamas Iru Elektrijaam. Jäätmeenergiajaam on kavandatud Tallinna idapiirile Iru Elektrijaama juurde ja hakkab tulevikus eeldatavalt põletama Tallinna ning lähipiirkonna jäätmeid.

Planeeritava jäätmeenergiajaama tehnilised näitajad:

põletatavate jäätmete kogus

120 000 - 220 000 tonni aastas

elektriline nimivõimsus

10-18 MWe

soojuslik võimsus

25-50 MWs

elektritoodang aastas

70-140 GWhe

soojustoodang aastas

200-310 GWhs

jaama maksumus

63-96 miljonit eurot

jaama ehitaja

selgub läbirääkimiste käigus

Jäätmeenergiajaama tehnilised näitajad ja toodang sõltub oluliselt sellest, milliste jäätmekoguste põletamiseks jaam rajatakse, kuidas ta hakkab tööle koos teiste jaamade ja soojusvõrkudega.

Tegelikkuses saab otsustavaks see, kuhu suunab Tallinna linn oma jäätmed, kes on jäätmeenergiajaama omanik ja millised on soojuse edastamise pikaajalised lepingud.

Taastuvkütuste osakaalu suurendamine

Otstarbekas on rajada lisaks puidul ja turbal töötavale Tallinna Elektrijaamale täiendavad biokütustel töötavad tootmisüksused, kuna keskkonnasõbralikkuse, hinnastabiilsuse ja gaasist sõltuvuse vähendamise huvides on praegu täiendava(te) jaamade rajamiseks Tallinnasse potentsiaal metsatööstuse ja turbavarude osas olemas. Mõistlik oleks Tallinnasse rajada lisaks olemasolevale Tallinna Elektrijaamale (67 W soojuslikku võimsust) 65-75 W ulatuses täiendavat puidul (turbal) baseeruva tootmisvõimsusega jaam, mis võimaldaks viia kohalike kütuste osatähtsuse Tallinnas 50% lähedale.

soojuslik nimivõimsus

65−75 MWs

suitsugaaside kondensaator

kuni 15 MWs

soojustoodang aastas

400-435 GWh

jaama ehitusmaksumus

25,6 miljonit eurot

 

Heitvee jääksoojuse kasutamine

Tallinna reovesi juhitakse pärast Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastamist merre. Merre juhitava heitvee temperatuur on olenevalt aastaajast ja välisõhu temperatuurist 8-20 C. Sellega juhitakse merre nimetamisväärne kogus soojust, mida soojuspumpade abil saaks kasutada linna kaugküttesüsteemis, pealegi loetakse soojuspumpadega toodetud energiat taastuvenergiaks. Meie naaberriikides Soomes ja Rootsis saadakse heitveest soojuspumpade abil soojust juba pikka aega.

Heitvee jääksoojuse kasutamiseks on ka Tallinnas tehtud uuringuid, millest võib ülevaate saada ajakirjandusest. Selle tehnilise lahenduse vastu tunnevad tõsist huvi ja seda toetavad Tallinna linn ja Tallinna Küte. Uuringute alusel on võimalik soojuspumba kasutamisel saada merre juhitavast heitveest 20 MW soojust, kulutades selleks vaid 30% elektrit.

Heitvee jääksoojuse kasutamisel põhineva soojusjaama tehnilised näitajad:

jaama soojuslik võimsus

20 MW

tarbitav elektriline võimsus

7-8 MW

soojustoodang aastas

100-125 GWh

elektritarve aastas

30-40 GWh

jaama maksumus

7,7-9,6 miljonit eurot

ühendustorustiku maksumus 

1,9-2,6 miljonit eurot

Otstarbekas on reoveepuhastusjaamas toodetav soojus edastada Lääne-Tallinna kaugküttevõrku. Reoveepuhastusjaamas toodetud soojuse edastamine kaugküttevõrku ei ole tehniliselt liiga keerukas. Lääne-Tallinna kaugküttevõrgu torustikud ulatuvad Põhja-Tallinna Pelguranna ja Karjamaa elamukvartalitesse. 400 mm läbimõõduga kaugkütte magistraaltorustik on nii Sõle-Sitsi kui ka Kopli-Paavli tänava ristmiku piirkonnas. Paljassaare reoveepuhastusjaamas toodetava soojuse edastamiseks linna kaugküttevõrku piisab DN 300-400 mm ja 2,5 km pikkusest torustikust reoveepuhastusjaamast kaugkütte magistraaltorustikeni Sõle-Sitsi või Kopli-Paavli tänava ristmiku piirkonda.

Soojuspumpade käivitamiseks vajalik elekter on võimalik osaliselt või täielikult toota gaasimootoritega, mis kasutavad kütusena reovee metaanitankides tekkivat biogaasi ja lisaks maagaasi. Samuti on võimalik biogaasi kütuseks kasutavas katlamajas kaugküttevett järelkuumutada, et väljastada talvel soojusvõrku nõuetekohase temperatuuriga vett.

Soojuspumpla rajamisel reovee soojuse ärakasutamiseks on vajalik ASide Tallinna Soojus, Tallinna Küte ja Tallinna Vesi hea koostöö. Nagu kinnitavad eeluuringud, on reoveepuhastusjaamas heitvee jääksoojusest toodetav soojus odavam kui gaasikatlamajades toodetav soojus. Kui areneb planeeritav elamuehitus Paljassaare piirkonnas, on võimalik selle soojusega ja ka jahutusega varustada ehitatavaid elamuid. Uute magistraaltorustike rajamisega tekib võimalus ühendada kaugküttevõrku mitu Sõle-Kopli elamukvartalit ja sulgeda keskkonda saastavad kohalikud väikekatlamajad.

Biogaasi maksimaalne kasutamine

Biogaas tekib orgaaniliste jäätmete lagunemisel. Olenevalt kohast sisaldab biogaas 50-70% metaani ja ta kütteväärtus on 5-7 MWh / 1000 m3. Biogaasi saadakse ja kasutatakse Tallinnas Pääsküla prügilas ja Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

Pääsküla prügila biogaasi kasutatakse 1993. aastast. Esialgu vaid katlakütusena, kuid alates 2001. aastast ka gaasimootoris elektri tootmiseks. Prügila sulgemisele eelnenud aastatel oli maksimaalne biogaasi toodang kuni 1000 m3/h aastatoodanguga üle 5 mln m3. Sellest piisas 1000 korteri soojusvarustuseks Pääsküla piirkonnas. Praeguseks on gaasi kogus vähenenud 300 m3/h-ni. Kogu biogaas kasutatakse ära soojuse ja elektri tootmiseks. Soojus edastatakse Tallinna Kütte soojusvõrku ja elekter Eesti Energia AS elektrivõrku.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas saadakse muda kääritamisel 2,5 mln m3 biogaasi aastas. Seda kasutatakse gaasimootoris, katlakütusena ja ülejääk põletatakse ära “küünlas”. Selliselt läheb kaduma 10-25% biogaasist.

Biogaasi täielikuks ärakasutamiseks on mitu võimalust:

  1. paigaldada teine gaasimootor elektri ja soojuse tootmiseks;

2. kasutada biogaasi   katlakütusena soojuse tootmisel ja edastada soojus kaugküttevõrku.   Otstarbekaks osutub see, kui samal ajal kasutatakse soojuspumpasid heitvee   jääksoojuse ärakasutamiseks.

Selliselt on võimalik saada energiat 2-3 GWh aastas. Investeeringud täiendava gaasimootori paigaldamiseks on 0,5-0,8 mln eurot. Biogaasi kasutamine koos heitvee jääksoojuse ärakasutamisega on arvestatud reoveepumpla maksumusse.

Lisaks on plaanis hakata 2011. aastal biogaasi kasutama ka Tallinna (Jõelähtme) prügilas. 2010. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et toodetud elekter edastada elektrivõrku ja soojus kasutada ära hoonete kütteks kohapeal. Võimalik on biogaas edastada ka Maardusse, rajada sinna biogaasil töötav koostootmisseade, edastada soojus Maardu-Iru-Tallinna soojusvõrku ja sellega vähendada fossiilkütuse kasutamist soojusetootmiseks.

Investeeringud biogaasil töötava gaasimootoriga elektri- ja küttejaama rajamiseks Tallinna prügilasse on 0,6-1,3 mln eurot. Gaasi edastamisel Maardusse tuleb arvestada 0,4-0,6 mln eurose lisakuluga gaasitorustiku rajamiseks, kuid sel moel oleks võimalik kogu koostootmisel tekkiv soojus täielikult ära kasutada.

Prügila biogaasil töötava gaasimootoriga elektri- ja küttejaama tehnilised näitajad:

jaama soojuslik võimsus

1-2 MW

jaama elektriline võimsus

1-2 MW

soojuse toodang aastas

8-15 GWh

elektri toodang aastas

8-15 GWh

jaama maksumus

0,6-1,3 miljonit eurot

ühendustorustiku maksumus

0,4-0,6 miljonit eurot

jaama ehitaja

Tallinna Prügila AS

 

Soojuse hange kombitsükliga gaasiturbiinjaamast

Eesti elektrimajanduse arengukava näeb ette, et koos tuuleparkidega tuleb rajada elektrituulikute töö tasakaalustamiseks kiirkäivitusega elektrijaamad. Tehniliselt sobivad selleks gaasiturbiinjaamad. Elering OÜ tehnilistes tingimustes tuuleparke rajavatele firmadele on tuuleparkide ühendamiseks elektrivõrkudega ette kirjutatud tasakaalustava jaama rajamine. Sama näeb ette ka Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.

Kõige otstarbekam on selleks rajada kombitsükliga gaasiturbiinjaam (CCGT PP - Combined Cycle Gas Turbine Power Plant). Selline jaam tagab kiire käivituse ja operatiivse reguleerimise tuuletingimuste muutumise korral. Otstarbekas on, kui saab ka jaama soojuse ära kasutada.

Üks võimalus on rajada tasakaalustav gaasiturbiinjaam Tallinna piirkonda ja uurida sellest saadava soojuse edastamise võimalust kaugküttevõrku.

Võimaliku tuuleparkide tasakaalustamiseks rajatava kombitsükliga gaasiturbiinjaama tehnilised näitajad:

jaama tüüp

kombitsükliga gaasiturbiinjaam

elektriline võimsus

100-200 MW

soojusvõimsus

70-140 MW

elektritoodang

500-1000 GWh

soojustoodang

300-600 GWh

jaama maksumus

64-128 miljonit eurot

Tuuleparke tasakaalustava elektri- ja küttejaama võimsus ja elektritoodang sõltub kompenseeritavate tuulegeneraatorite võimsusest ja töörežiimist. Väljastatav soojuslik võimsus sõltub lisaks eelnimetatule veel soojusvõrgu töörežiimist.

Siin on käsitletud ühte võimalikku varianti Eesti elektrimajanduse tegevuskavas ette nähtud tuuleparke tasakaalustavast elektri- ja küttejaamast ja selle rajamisest tuuleparkidega tegeleva firma poolt Tallinna lähistele. Kuna teemat pole põhjalikult uuritud, on tegemist eelhinnanguga. Tallinna Küttel on võimalik osta elektri- ja küttejaamast soojust ja edastada seda oma soojusvõrkude kaudu tarbijatele.

Ida- ja Lääne-Tallinna soojusvõrgu ühendamine

Tallinnas on kaks suurt kaugkütte soojusvõrku:

1.  Ida-Tallinna soojusvõrk - Lasnamäe ja Kesklinn − saab põhilise osa soojusest Iru Elektrijaamast, nüüd ka Tallinna Elektrijaamast.

2.  Lääne-Tallinna soojusvõrk - Mustamäe, Õismäe, Kristiine ja Põhja-Tallinn − saab soojuse Mustamäe ja Kadaka katlamajast.

Need kaks soojusvõrku pole omavahel ühendatud ja on puudunud võimalus juhtida soojust Tallinna idaosast lääneossa ning vastupidi. Samal ajal asuvad kaks elektri- ja küttejaama - Iru ja Tallinna elektrijaam - linna idaservas ja saavad soojust anda vaid Lasnamäe soojusvõrku ja selle kaudu ka Kesklinna. Tallinna läänepoolne osa saab kogu soojuse maagaasil töötavatest katlamajadest.

Tallinna Küte on juba aastaid planeerinud linna ida- ja lääneosa soojusvõrkude ühendamist, selle ühendustorustiku ehitamist alustati 2010. aastal ning torustik antakse käiku 2010. aasta kütteperioodiks.

Ühendustorustiku tehnilised andmed:

pikkus

3,2 km

läbimõõt

800 mm

maksumus

u 15,3 mln eurot

tellija

Tallinna Küte

Soojusvõrkude ühendamine annab võimaluse linna soojusvarustust paremini planeerida, kasutades ära kõige ratsionaalsemad soojusetootmise võimalused ning luues Tallinnas avatud soojusturu. Põhilise osa soojusest saab siis toota elektri- ja küttejaamades, eelistatavalt taastuvkütusel töötavates jaamades, ning tipukoormused katta tänaseks renoveeritud kõrge kasuteguriga ja keskkonnanormidele vastavatest Tallinna Kütte Kadaka ja Mustamäe gaasikatlamaja(de)s. See võimaldaks maksimaalselt ära kasutada taastuvenergiaallikate baasil ja koostootmistehnoloogiaga toodetud soojust.

Teised soojustootjad

Ka teiste Tallinna suuremate soojustootjate, Fortum Termesti ja Erakütte soojustoodang sama tarbijate hulga juures peaks vähenema 23%. See saavutatakse nii katlamajade moderniseerimise, uute katlamajade ehitamisega kui ka tarbijate rakendatavate abinõudega. Gaasitarbimine nende katlamajades jääb samale tasemele.

Oma osakaalu soojustootmises (5-8% kogu toodetavast soojusest) säilitavad ettevõtete ja elamupiirkondade kohalikud katlamajad. Oluline on nii nende kohalike katlamajade ja soojusvõrkude omanike kui ka tarbijate tegevus soojuse säästlikuks kasutamiseks.

Vajalik on, et lisanduksid kohalikud elektri- ja küttejaamad, näiteks gaasimootoriga elektri- ja küttejaamad olemasoleva katlamaja ja soojusvõrgu alusel. Selles suunas teevad uuringuid ja ettevalmistusi nii Eesti Energia AS kui ka Fortum Termest.

Soojuspumbad

Üks oluline suund soojusvarustuses on soojuspumpade kasutamine piirkondades, kus puudub kaugküttevõrk. Soojuspumbad sobivad väga hästi väikeelamute ning eraldiseisvate hoonete (nt bürood, laohooned) soojusvarustuseks. Soojuspumba puhul kasutatakse ära pinnasesse või õhku akumuleeritud päikeseenergia ja elektrit kasutatakse vaid selle energia edastamiseks. Soojuspumba keskmine hüvetegur COP on 2-3, mis võimaldab kasutada 2-3 korda vähem elektrit, kui toodetakse soojust.

Näiteks selles valdkonnas maailma esirinnas olevas Rootsis on soojuspumbad väga levinud, nende arvu hinnatakse seal poolele miljonile. Kasutatakse nii õhk-õhk-, õhk-vesi- kui ka maasoojuspumpasid.

Eestis on põhiliselt levinud õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumbad. Vähem kasutatakse maasoojuspumpasid. Maasoojuspumpasid kasutatakse horisontaalse maatorustikuga. Soojuspumpadele vajaliku vertikaalse puuraugu tegemine on kallis ja Eestis on väga keeruline selleks luba saada.

Eestis algas soojuspumpade kasutuselevõtt kümmekond aastat tagasi ja see on arenenud kiiresti. 2007. aastal oli Eestis töös juba 10 000 soojuspumpa, mille koguvõimsus on 60 MW ja mis tootsid 160 GWh soojust, kasutades selleks 53 GWh elektrit. 2021. aastaks suureneb Eestis paigaldatud soojuspumpade arv 20 000 pumbani, nende koguvõimsus on 120 MW ja toodetud soojuse kogus 300 GWh. See on juba nimetamisväärne kogus Eestis tarbitavast küttesoojusest. Arvestada võib, et pooled neist soojuspumpadest on paigaldatud Tallinnas. Sellega väheneb oluliselt Tallinnas just kodumajapidamises tarbitava kütuse hulk.

Tallinna perspektiivne soojusvarustus

Tallinna soojusvarustuse paindlikkus ja keskkonnasõbralikkus paraneks, rakendades eeltoodud ettepanekuid. Esimene samm selles suunas on juba astutud. 2008. aastast töötab taastuvkütusel Tallinna Elektrijaam. Eesti Energia ASis valmistatakse ette jäätmeenergiajaama rajamise projekti. Alustatud on Lääne- ja Ida-Tallinna ühendava kaugküttetorustiku ehitamist.

Lääne-Tallinna soojusvarustuse nüüdisajastamiseks on Paljassaare reoveepuhastusjaamas otstarbekas paigaldada uus gaasimootor ja rajada soojuspumpadega jaam heitvee jääksoojuse ärakasutamiseks. Edasine oleneb juba tuuleparke tasakaalustava elektri- ja küttejaama rajamisest ning võimalusest osta sealt soojust kaugküttevõrku.

Soojusmajanduse edasiarendamiseks on otstarbekas 2021. aastaks võtta kasutusele eelkäsitletud energiatootmise võimalused.

See loob võimalused taastuvkütuse ja koostootmisprotsessis saadava energia maksimaalseks ärakasutamiseks.

Tallinna soojusvarustuse prognoositav areng:

Tallinna soojusvarustus 2007. ja 2021. aastal

Soojustootjad

2007

osakaal

%

2021

osakaal

%

Iru Elektrijaam

1210

36,1

 

 

Tallinna Elektrijaam

 

 

500

18,7

Jäätmeenergiajaam või biokütusel töötav jaam

 

 

10

11,6

Heitvee soojuspump

 

 

125

4,7

Gaasil CCGT ja/või tipukoormuse katlamajad

825

24,6

615

22,9

Fortum Termest AS

170

5,1

160

6,0

Eraküte (Tallinna Küte)

75

2,2

60

2,2

Teised katlamajad

220

6,6

230

8,6

Soojuspumbad

80

2,4

200

7,5

Individuaalküte

770

23,0

480

17,9

Soojustarbijad

 

 

 

 

Ettevõtted

1028

30,7

823

30,7

Kodutarbijad

2322

69,3

1857

69,3

Kokku

3350

 

2680

100,0

Joonisel  “Tallinna soojusvarustus 2020. aastal” on näidatud Tallinna võimalik soojusvarustus 2020. aastal eeltoodud ettepanekute realiseerimise korral. Nagu näha, erineb see märgatavalt joonisel  “Soojuse tootmine ja sisseost Tallinnas 2007. aastal” toodud Tallinna 2007. aasta soojusvarustuse diagrammist. Soojusvarustus muutub 2020. aastaks tunduvalt mitmekesisemaks ning kasutab taastuvkütust ja eri tehnoloogiaid.

Sellise arengu korral toodetakse pool vajalikust soojusest taastuvkütusest - hakkpuidust ja jäätmetest või soojuspumbaga. Taastuvenergiat kasutavad nii suured elektri- ja küttejaamad, osa katlamajadest kui ka erasektor. 23% vajalikust soojusest jääb tipukoormuse jaamade toota. Selleks võivad ühendatud soojusvõrkude korral olla nii Tallinna Kütte olemasolevad renoveeritud Mustamäe ja Kadaka katlamajad, tulevikus ka Iru Elektrijaam (katlaid pole täna varustatud Low-Nox põletitega). Oluline nihe toimub erasektoris: selle osa soojusvarustuses on endiselt 25%, millest 7% toodavad soojuspumbad ja 18% individuaalküte. Individuaalkütte puhul kasutatakse nii taastuvkütuseid kui ka maagaasi.

 

Tallinna soojusvarustus 2020. aastal

Soojuse tarbimise poolest jääb 2020. aastal eratarbijate ja ettevõtete suhe samasuguseks kui 2007. aastal: 70% soojusest kasutavad eratarbijad ning 30% ettevõtted. Soojuse tootmisel, edastamisel ja elamumajanduses rakendatavate säästuabinõude tõttu väheneb soojuse kogutarbimine 20% võrra.

 

Viimati muudetud: 24.07.2014