AvalehtTallinna EnergiaagentuurEnergeetika › Taastuvenergia

Taastuvenergia


Taastuvenergia kasutamise teema on muutunud üha olulisemaks. Taastuvate energiaallikate kasutamise seadmete paigaldamine hoonete energiavajaduse katmiseks  aitab kaasa alternatiivsete energiatootjate kasvule ja suurendab riiklikku energiajulgeolekut, aitab kaasa positiivse keskkonnamõju saavutamisele ning energiavarustuskindluse tagamisele läbi eluasemefondi energiasäästlikumaks arendamise. Taastuvenergia kasutamine elamute energiavajaduse katmisel aktualiseerib seoses liginulleenergiahoone nõuete vastavuse täitmisega aastast 2019/2021, kuid ka varem soovivad paljud omanikud ennetavalt paigaldada oma elamule taastuvenergia tootmise seadmed, et vähendada energiakulusid ja sõltuda pigem individuaalsetest lahendustest.   

Elamute energiavajaduse katmiseks taastuvatest energiaallikatest on sobivad lahendused ennekõike päikest ja tuult (rannikul) ning maa- või õhusoojust energiatootmiseks kasutavate seadmete paigaldamine. Hüdroenergia kasutamine elamu energiavajaduse katmiseks ei ole kinnistul tihtilugu võimalik, see eeldab geoloogiliselt sobivaid tingimusi. Tuuleenergia otstarbekas ja peamine põhikasutus on erineva suurusega tuulikuparkides. Maasoojus- ja õhk-vesi tüüpi soojuspumpade paigaldamist ei saa tervikuna taastuvaks pidada, sest energia muundamiseks kasutavad nad valdavalt fossiilset elektrienergiat. Vaid siis, kui soojuspumba teenindamiseks vajaminev elektrienergia toodetakse kohapeal (tuuliku või PV-paneeli abil) võib pidada maasoojuspumpade paigaldamist täiel määral taastuvaks lahenduseks. EL poliitika kohaselt peetakse geotermaalenergiat siiski üldiselt taastuvaks.

PV-paneelide (fotoelektrilised päikesepaneelid elektri tootmiseks) puhul on võimalik võtta arvestuslikult päikesekiirguse hulgaks Eestis keskmiselt 1120 kWh/m2 aastas, seejuures on süsteemi tootlikus efektiivne ja tarbimist rahuldav aprillist septembrini. Näiteks iga installeeritud PV-paneeli kW annab laiuskraadist olenevalt 835-890 kWh elektrienergiat aastas. Sellise tootlikkuse tagab lõunasse suunatud 40° paiknev paneel. Tootlikust vähendavad peamiselt ideaalist erinev asend, lisaks veel varjud, paneelide tüübist tulenev erinevus, paneelide jahutusrežiim, süsteemi kaod kaablites jne. Maksimaalse võimaliku tootlikkuse saavutamiseks on soovitav PV- paneelid paigaldada lõuna suunal ja maapinna suhtes kaldesse 40-50 kraadi.

Päikesekollektorite (päikeseenergiast sooja vee tootmine) poolt toodetava sooja tarbevee ressurss sõltub klimaatilisest asukohast, kollektori suunast ilmakaarte suhtes ja kaldenurgast. Aastaseks päikeseressursiks on  950 - 1000 kWh/m2, mis tagab ca 10% kogu hoone soojusvajadusest ja kuni 50% leibkonna sooja tarbevee vajadusest. Aastane kollektori tootlikkus on ca 300-500 kWh/m2 kohta.

Elektrituulikute puhul loetakse väiketuulikuteks üldiselt kuni 25 kW ja kõrgusega kuni 30 meetrit maapinnast tuulikuid. Mikrotootjatele seatud tuulikute väljundvõimsuse ülempiiriks 11 kW, seda just lähtudes üldisest väikeelamu vajadusest ja hilisemast võimalusest toodetud elektrienergia ülejääki võrku tagasi müüa. Tuuliku kasutusteguriks (ehk keskmiseks tootmisvõimsuseks nimivõimsusest) võib pidada 10-30% kogutarbimisest, kasutegur seevastu on maksimaalselt 35%, ent  mida lähemal tuulepealsele rannikule, seda suurem.

Linnalistes asulates kehtivad piirangud tuulikute paigaldamiseks, samuti on vaja naabrite nõusolekut hajaasutusega piirkondades. Väiketuulikute paigaldamisel on oluline arvestada  kaugust naaberelamutest võimaliku müra tõttu, mis üldiselt sõltub tuuliku kõrgusest ja võimsusest. Minimaalne kaugus naaberelamutest mõjutab tuuliku tootlikkust/toimimist, sest  tuulik tuleb paigutada  eemale takistustest, mis tuult vähendavad ja turbulentsi tekitavad.  Vertikaaltuulikud tekitavad oluliselt vähem müra ja sobivad enam piirkondadesse, kus asustus on tihedam.

Taastuva energiaallikana on käsitletav samuti biomass – puidu, puiduhakke, pelletite ja turvase kasutamine.

Tallinna säästva  energiamajanduse tegevuskava (SEAP) seab prioriteetseks taastuvenergia:

 

Tallinna energiatootmises ja -tarbimises peavad toimuma olulised struktuurimuudatused, neist  kõige olulisemad on:

 

  1. taastuvkütust kasutava soojust ja elektrit tootva Tallinna Elektrijaama käikulaskmine;
  2. jäätmete põletamine jäätmeenergiajaamas, saadava elektri ja soojuse kasutamine Tallinnas;
  3. biokütuse kasutuselevõtt transpordikütusena 10% ulatuses;
  4. uute energiaallikate laialdasem kasutuselevõtmine: soojuspumbad ja päikeseenergia.

 

 

 

Energia tarbimine (GWh)

 

 

2007

2021

Vahe

 

GWh

%

GWh

%

GWh

%

Kütusetarbimine

7118

70,5

7509

78,4

391

5,5

  sh taastuvkütus

582

8,2

2704

36,0

2122

364

  sh fossiilkütus

6535

91,8

4804

64,0

-1731

-26,5

Ostetud soojus

986

9,8

400

4,2

-586

-59,5

Ostetud elekter

1994

19,7

1670

17,4

-324

-16,2

Kokku

10098

 

9579

 

-519

-5,1

 

Tallinna üldine energiatarbimine 2021. aastal võrreldes 2007. aastaga väheneb 519 GWh võrra ehk 5,1%. Väheneb sisseostetava soojuse ja elektri osakaal ja Tallinnas toodetakse 16% tarvilikust elektrist linnas asuvates elektrijaamades.

 

Tallinna üldine kütusetarbimine suureneb 2021. aastal võrreldes 2007. aasta tarbimisega 391 GWh ehk 5,5% võrra. Kütuse tarbimise kasv on seotud uue taastuvkütusel töötava elektrijaama ja jäätmeenergiajaama võimaliku käikulaskmisega. Samal ajal väheneb fossiilkütuste kasutamine 12,7% võrra.

 

Väga oluline on, et 3,5 korda laieneb taastuvkütuse kasutuselevõtt. Kui 2007. aastal moodustas taastuvenergia vaid 8,2% kogu kütusetarbimisest, siis 2021. aastal on taastuvenergia osa juba üle 36% kogu kütusetarbimisest.

 

CO2 heitmete vähendamine

 

Koos taastuvenergia laialdasema kasutamisega väheneb ka kütuste põletamisest atmosfääri paisatava CO2 kogus 369 tuhande tonni võrra ehk 23,9%. Oluline on CO2 heitmete vähenemine energeetikas, transpordis väheneb CO2 heide 10% võrra. Väga vajalik on vähendada CO2 heitmeid energeetikas, transpordis väheneb CO2 heide 10% võrra.

 

Koos kaudse CO2 heitmega, mis arvestab ka sisseostetavat elektrit ja soojust, väheneb CO2 heide veelgi enam - 49,7% ehk peaaegu kaks korda. Siin on tähtis taastuvenergia laialdasem kasutamine kogu Eesti elektritootmises. 2021. aastal ei tööta enam Narva Elektrijaamade vanad tolmküttega tootmisplokid. Elekter toodetakse Narva uutes keevkihtplokkides, elektrituulikutega ning tasakaalustuse ja tipukoormuse elektrijaamades.

 

Kaudset CO2 heidet mõjutab kaalukalt taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt Eesti elektritootmises, millega väheneb elektri tootmisel atmosfääri eralduvate eriheitmete kogus kaks korda.

 

 

 

Viimati muudetud: 24.07.2014