AvalehtTallinna EnergiaagentuurEnergeetika › Tänavavalgustus

Tallinna tänavavalgustus


Tallinna välisvalgustus, mille põhiosa on tänavavalgustus, on viimase kümne aastaga teinud läbi suure arengu.

Välisvalgustite arv Tallinnas on viimase kümne aastaga kasvanud 1,6 korda (joonis “Välisvalgustite arv Tallinnas”), kuid tänavavalgustuse elektritarve on jäänud samale tasemele. See on saavutatud parema valgusjõudlusega valgustite kasutuselevõtmisega. 2007. aastal lähenes tänavavalgustite arv 40 000-le. Tallinna tänavad on piisavalt valgustatud ja suurt valgustite lisandumist pole järgmisel aastakümnel ette näha. Samuti ei suurene tänavavalgustuse elektritarve. Parem valgustatus saavutatakse valgustite otstarbekama paigutuse ja tehniliste lahenduste edasiarendamisega.

 

 Välisvalgustite arv Tallinnas

Tallinna tänavavalgustuse juhtimiseks on välja arendatud heal tehnilisel tasemel juhtimissüsteemid. Välisvalgustust juhitakse ASi KH Energia-Konsult juhtimiskeskusest Laki tänaval. Jätkata tuleb välisvalgustuse kohalike juhtimissüsteemide edasiarendamist. Lihtsatele lahendustele paneb piiri majanduslik otstarbekus. Kui juhtimissüsteem osutub kallimaks kui selle rakendamisest saadav sääst, muutub selliste lahenduste kasutamine ebaotstarbekaks.

Teine oluline suund on parema valgusjõudlusega valgustite kasutamine. Tallinnas on peaaegu kõik vanad elavhõbelambid vahetatud välja ökonoomsete kõrgrõhunaatriumlampide vastu. Uute tänavavalgustussüsteemide rajamisel ja olemasolevate tänavate rekonstrueerimisel tuleb rakendada uusi tehnilisi lahendusi veelgi ökonoomsemate tänavavalgustuse juhtimissüsteemide ja valgustite kasutamisega.

Energiasäästuvõimalused tänavavalgustuses:

Kokkuhoid saavutatakse valgustite energiatarbe vähendamise ja tööea pikendamisega.

  1. Kasutusaja lühendamine - hommikupoole ööd, kui liiklus on väga väike, on otstarbekas tänavate valgustust piirata. Kasutusaja lühendamisel tuleb järgida teevalgustuse normatiive.
  2. Valgustite võimsuse reguleerimine - ei ole otstarbekas hoida kogu valgustust öö läbi täiel võimsusel töös. Teatud perioodil võiks vähendada valgustustugevust 50% võrra. See lahendus ei jätaks ka hilisemaid liiklejaid pimedusse ning aitaks säästa lihtsalt ja võimalikult väikese investeeringuga. Ohutuse tagamiseks on võimalik reguleerida öist valgustustaset vastavalt liiklusmahule ja ilmastikuoludele, nagu vihm, udu, lumi ja pilvisuse aste. Selline valgustuse reguleerimise süsteem nõuab aga suuremahulist finantseeringut automaatjuhtimissüsteemide evitamiseks. Samuti pole energiasääst võrdeline valgustuse vähenemisega.
  3. Valgustite vähendamine - uute tänavavalgustussüsteemide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel kasutatakse täiustatud valgusküllaga valgusteid, see võimaldaks vähendada valgustite arvu, ilma et väheneks valgustihedus.
  4. Väheefektiivsete valgustite asendamine - efektiivsemate valgustitega on võimalik vähendada energiakulu, kaotamata valgustustiheduse kvaliteedis. Siia alla kuuluks vanade reflektoriteta valgustite väljavahetamine ja uute, parema valgustusjõuga valgustite kasutuselevõtt.

Üks võimalik suund on LED-valgustite kasutuselevõtmine. Põhja-Tallinna Stroomi piirkonda paigaldatakse LED-tänavavalgustid, et kontrollida nende efektiivsust ja töökindlust. LED-valgustite praegune tehniline tase ja töökindlus pole piisav nende laialdasemaks kasutamiseks.

Samuti on LED-valgustid laialdaseks kasutamiseks veel kallid. 50-150 W valgusti hind on 320-640 eurot. Koos tehnilise arendamise ja laialdasema kasutuselevõtmisega nende hind langeb. Massiliseks kasutamiseks tänavavalgustuses peavad LED-valgustid muutuma kvaliteetsemaks ja töökindlamaks.

Tallinna tänavavalgustust aastatel 2007 ja 2021 iseloomustavad järgmised sihtarvud:

 

2007

2021

tänavavalgustite arv

45 000 tk

60 000 tk

valgusti keskmine ühikvõimsus

192 W

156 W

tänavavalgustuse koguvõimsus

7500 MW

7500 MW

tänavavalgustuse energiatarve

30 000 MWh

30 000 MWh

Keskmise ühikvõimsuse vähendamine on võimalik, kui võetaks kasutusele veelgi parema valgustusjõuga valgustid, eeskätt just uutel ja rekonstrueeritavatel teedel. Tänavavalgustuse tarbitava elektrikoguse saab jätta samale tasemele või seda vähendada hoolimata valgustite arvu suurenemisest, kasutades säästurežiime, väiksema elektrilise võimsusega ja suurema valgusviljakusega valgusteid.

Linnaruumi elementide valgustus

Tänavavalgustust ja linnaruumi elementide valgustust eraldi käsitleda on raske, sest üsna sageli saavad nad elektritoite ühest ja samast allikast ning sisuliselt toetab üks teist.

Linnaruumi elementide valgustus on valdkond, mis viimastel aastatel on kõige rohkem arenenud. Kui 1997. aastal oli Tallinnas kokku 28 400 välisvalgustit, neist 1400 linnaruumi elementide valgustit, siis 2007. aastaks on kokku 45 660 välisvalgustit, neist 7000 linnaruumi elementide valgustit. Samal ajal kui üldine välisvalgustite arv on kasvanud 1,6 korda, on linnaruumi elementide valgustite arv kasvanud viiekordseks.

Linnaruumi elementide valgustite koguvõimsuseks võib hinnata 1,0 MW ja aastas linnaruumi elementide valgustamiseks kulunud elektri koguseks 4 GWh.

Pargivalgustus

Pargivalgustus on olnud sellel sajandil enim arenenud valdkondi. Kui 10 aastat tagasi olid pargid nõrgalt valgustatud, siis nüüd on enamik Tallinna parke valgustatud ka öötundidel. Pargivalgustuse paigaldamiseks on palju võimalusi. Visuaalselt efektse ja inimestele mugava valgustustaseme saavutamiseks kasutatakse mitut lahendust, mille juures tuleb tagada taimedele sobilikud kasvutingimused ja arvestada maastikuarhitektuuri põhimõtetega.

Põhilised valgustusvõimalused on lausvalgustus, kontuurvalgustus, kuuvalgustus, peegeldamine ja varjutamine.

Pargivalgustuses kasutatakse peamiselt kõrgrõhuelavhõbelampe, mis on küll suurema energia eritarbega, kuid tagavad meeldiva valgustuse ja hea värvieristuse. Kõrgrõhunaatriumlamp, mis on levinud tänavavalgustuses, ei sobi pargivalgustuseks. Selle lambi teeb sobimatuks madal värvieristustase, eriti rohelise värvi osas.

Vanalinna valgustus

Vanalinn on Tallinna üks miljööväärtuslikumaid piirkondi ja selle hea valgustuse tagamine peab olema linna esmane ülesanne. Vanalinna kaablivõrk on kohati amortiseerunud ja paljud valgustid tehniliselt ebaefektiivsed.

Enamasti kasutatakse vanalinna tänavate valgustamiseks 250 W kõrgrõhunaatriumlampe, mis on ilma reflektoriteta ja seetõttu ebaefektiivsed. Vanalinna valgustatust hinnatakse küllaltki heaks, kuna valgustusintensiivsus on suhteliselt kõrge ja vähevalgustatud tänavad peaaegu puuduvad.

Probleemseks peetakse mõnede fassaadide valgustuslahendusi, kuid enamik neist hoonetest on eraomandis. Kohati on hooned kas üle- või alavalgustatud või risustatud sobimatute valgustitega. Vanalinnas on vaja üld- ja fassaadivalgustus komplekteerida tänavate kaupa ja arendada edasi olemasolevaid valgustuslahendusi.

Monumentide ja ausammaste valgustus

Kõik olulisemad ausambad ja monumendid on tänavavalgustusele lisaks valgustatud ka erivalgustusega. Seetõttu on võimatu eraldi välja tuua ausammaste valgustuse elektritarvet. Ausammaste erivalgustusel kasutatakse nii postidel välisvalgusteid kui ka prožektorivalgustust. Valgustusega püütakse paremini välja tuua mälestusmärgi väärtust.

Terviseradade ja kergliiklusteede valgustus

Terviserajad ja kergliiklusteed ning nende valgustus on viimasel aastakümnel hoogsalt arenenud. Ka siin ei ole kerge tõmmata piiri tänavavalgustuse ja kergliiklustee valgustuse vahele. Näiteks Nõmme ja Haabersti suunal on kergliiklusteed arendatud selliselt, et pole vajadust eraldi valgustuse järele - piisab tänavavalgustusest. Pirita suunal asuvad kergliiklusteed sõiduteest kümmekonna meetri kaugusel ja on eraldi valgustusega.

Eraldi vajavad käsitlemist terviserajad. Kõige pikemad ja paremini välja arendatud on Nõmme ja Pirita tervise- ja suusarajad. Nõmme terviseraja pikkus koos Harjumaa territooriumile Harku metsa jääva osaga on 15 km ja valgustuse elektriline võimsus on 50 kW. Valgustuseks vajaliku elektri saab kogu rada Tallinnast ja seda rada tuleb käsitleda Tallinna rajatisena.

Teine suurem tervise- ja suusarada on 7,2 km pikkune Pirita terviserada. Terviseraja energiatarve pole väga suur - Pirita terviseraja valgustusvõimsus on 20 kW. Põhiliselt on rajal 20-30 m vahedega paigaldatud 70 W kõrgrõhunaatriumlambid. Terviseradade valgustus põleb õhtutundidel päikeseloojakust õhtul kella 11ni ja hommikul kella 6st päikesetõusuni.

Viimati muudetud: 24.07.2014