Tallinna transport


Transport ja liikumine

Linnade ja eeslinnade kiire areng on nii mujal Euroopas kui ka Eestis märgatavalt vähendanud ühissõidukite kasutamist, kuna kitsale alale on koondunud suur hulk inimesi, kes väga sageli eelistavad kasutada sõiduautosid.

Samas on jäänud vähe ruumi ühistranspordi infrastruktuuride väljaarendamiseks. Seetõttu tuleb transpordi planeerijatel lahendada keeruline ülesanne, kuidas viia liiklusummikute tekkimine miinimumini ja kuidas muuta liiklus linnades ning eeslinnades efektiivsemaks, ohutumaks, kütuse- ja keskkonnasäästlikumaks, unustamata, et on vaja parandada linnaelanike elu- ja töötingimusi ning suurendada majanduskasvu.

Tallinnas oli 2007. aastal 397 000 elanikku. Tulenevalt linna kikilipsukujust - linn paikneb Ülemiste järve ja Soome lahe vahel (maakitsus alla 2,4 km)‏ ning piki kallast - tuleb siin lahendada transpordiküsimused, mis on võrreldavad mitu korda suurema elanikkonnaga linnades valitsevate probleemidega. Inimsõbraliku liikumiskeskkonna loomiseks tuleb transpordisüsteemi käsitleda integreeritult planeerimise ja maakasutusega nii Tallinnas kui ka linnastus tervikuna.

Euroopa Komisjoni soovitused transpordisüsteemi arendamiseks:

1.  suurendada aktiivsete transpordiliikide osatähtsust (ühistransport, jalgsikäimine ja jalgrattaga sõitmine)‏;

2.  vähendada linnatranspordi negatiivset mõju keskkonnale tõhusa transpordisüsteemi abil;

3.  vähendada liiklusvoogude kasvu ja vajadust autotranspordi järele;

4.  tagada kõigi elanike ligipääs põhilistele transporditeenustele;

5.  parandada linnatranspordiga seotud poliitikate omavahelist seotust eri sektorites;

6.  parandada Euroopa linnatranspordi valdkonnaga seotud huvigruppide teadlikkust säästvate transpordiplaanide ettevalmistamisest tulenevast kasust.

Transpordisüsteemi arengustsenaariumid aastani 2035

Tallinna linnastule on koostatud kolm võimalikku transpordisüsteemi arengustsenaariumi aastani 2035, mille teostumine oleneb nii kohalike omavalitsuste, riigi kui ka ettevõtluse valikutest ja investeerimisprioriteetidest.

Tallinna linnastu arengustsenaariumid on järgmised:

1. “Valglinn” - praeguste suundumuste jätkumine ehk kaootiline maakasutus ja integreerimata planeerimine igal tasandil, kiire autostumine, valglinnastumine, Tallinna-keskne ja maanteede arendamisele suunatud transpordipoliitika.

2. “Eeslinn” - polütsentriliseks kujundatud ja ühistranspordikasutusele suunatud linnastu koos multifunktsionaalsete vallakeskuste ja linnaosadega, integreeritud planeerimine igal tasandil.

3. “Kompaktlinn” - väikese pendelrändega, sissepoole kasvav ja tihenev Tallinna linn, kergliikluse- ja ühistranspordikeskne transpordipoliitika.

Joonisel  “Reiside arvu muutumine Tallinna linnas stsenaariumi “Valglinn” puhul (reiside arv tööpäevas)” on toodud liikumisviiside jaotuse muutumine valglinnastumise kui kõige tõenäosema, kuid samal ajal kõige ebamugavama stsenaariumi puhul.

 

Reiside arvu muutumine Tallinna linnas stsenaariumi “Valglinn” puhul (reiside arv tööpäevas)

Kui linna ja transpordi arengut ei suunata, areneb linnaliiklus valglinnastumise suunas. Siis kasvab oluliselt autode kasutamine, kahjuks väheneb ühissõidukite kasutus ning kergliiklus jääb samale tasemele. Seda ei saa pidada heaks arenguks.

Oluline on suunata linna transpordikorralduse arengut, pidades sobivamaks kompakt- või eeslinna mudelit. Nende variantide korral suunatakse linnaliiklust selliselt, et suureneb kergliikluse ja ühistranspordi osakaal ja pidurdub autoliikluse kasv. Nii energiatarbimise, keskkonnaseisundi kui ka inimese tervise seisukohast oleks otstarbekas, kui suudetaks muuta inimeste harjumusi ja suureneks ühistranspordi ja kergliikluse - jalgrattaga sõitmise ja jalgsi liikumise osa.

Ühistransport

Tallinn on muutunud autostunud linnaks. Ühissõidukitele liikluses füüsilist prioriteetsust tagava infrastruktuuri väljaarendamine on alles algusjärgus, mistõttu ei saa ühistransport praegu täita sellele pandud põhiootust olla atraktiivne alternatiiv autoliiklusele. Liiklusummikute korral on ühistranspordi liikumiskiirus võrdne ummikus kujuneva kiirusega, seega ühistransport on liiga aeglane.

Ühistranspordi arendamine aitab linnal kulusid pikemas perspektiivis kokku hoida linna läbilaskevõimet tagavate investeeringute (uued laiemad teed, mitmetasandilised ristmikud jne), kütuse tarbimisest ning liiklussaastest tulenevate tagajärgede kompenseerimise valdkonnas.

Ühistranspordi positsioon, iseloom ja ulatus on seotud linnakeskkonna arenguga. Seejuures peetakse silmas ka Tallinna lähiümbruse piirkondade vastavaid arenguid. Linnapiirkondade maakasutuse planeerimisel tuleb arvestada potentsiaalsete liikumisvajadustega, sh vaegliikujate vajadustega.

Linnal on otstarbekas tegeleda ühistranspordi igakülgse arendamisega, millega säästetakse kütust ja suudetakse säilitada transpordi sujuvus. Selleks on Tallinna liikluskeskkonna strateegias töötatud välja abinõud ja ettepanekud transpordi edasiarendamiseks.

Ühistranspordi prioriteetsuse kujundamine:

1.  Tagatakse ühistranspordi prioriteetsus Tallinna liikluses (sõidurajad, osaliselt ühistranspordi juhitavad valgusfoorid, jalgratta- ja jalgteed, vajaduse korral eraldi sõidurajad jalgratastele koos ühissõidukitega jne).

2.  Eelistatakse keskkonnasäästliku elektritranspordi arendamist.

3.  Linnakeskust läbiv liiklus reguleeritakse ühistransporti soosivalt.

Ühistranspordi atraktiivsuse suurendamine:

1.  Ühistranspordi atraktiivsuse suurendamiseks rakendada kompleksabinõusid.

2.  Arendada ühistranspordi teenindustaset ja kvaliteeti, mida iseloomustavad kättesaadavus, keskkonnasäästlikkus, teabe kättesaadavus sõitjale, ühenduskiirus, klienditeeninduse tase, puhtus, mugavus, turvalisus, usaldusväärsus ja regulaarsus.

3.  Ühistransport arendada erivajadustega inimeste (sh lapsevankriga liiklejad, puuetega inimesed) nõuetele vastavaks ning taskukohaseks ja kättesaadavaks kõikidele isikutele.

Tallinna arengukava 2009-2027 eesmärk:

Liikumisteed on integreeritud ühtseks linnastupõhiseks, tervislikuks, mugavaks, ohutuks, ressursi- ja energiasäästlikuks liikumiskeskkonnaks, mis tagab tallinlastele hea ligipääsu kodule, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele

Tallinna arengukava 2009-2027 eesmärgi saavutamise võimalused:

1.      Ühistranspordiveo korraldamine

2.      Ühistransporti käsitlevate uuringute ja projektide tellimine

3.      Linnaosadevahelise rööbastranspordivõrgu laiendamine

4.      Koolibussiteenuse arendamine

5.      Ühissõidukite uuendamine, arvestades puudega inimeste, eakate ja lastega sõitjate vajadusi

6.      Piletisüsteemi edendamine, elektroonse piletisüsteemi väljaarendamine

7.      Ühistranspordiliinide ja sõidugraafikute optimeerimine

8.      Ühistranspordi infrastruktuuri väljaarendamine

9.      Uute magistraalide ja mitmetasandiliste ristmike ehitamine

10.  Kergliiklusteede ja jalgrattaparklate võrgu väljaehitamine

11.  Tänavavalgustussüsteemi ehitus ja renoveerimine

12.  “Pargi ja reisi” süsteemi arendamine

Linnatranspordi arendamisel tuleb selgeks teha transpordisüsteemi arendamise prioriteedid. Transpordikorralduse arendamisel peab eelistuste järjestus olema järgmine:

1    kergliiklusteede rajamine ning nende kasutamise propageerimine;

2    ühistranspordi ja sellega seotud liikluskorralduse arendamine;

3    autotranspordi ja selleks vajaliku tänavavõrgu arendamine.

 Biokütuste kasutamine transpordis

2007. aastal oli biokütuse kasutamine transpordis olematu, vaid 0,15% kogu transpordikütusest. 2007. aastal kasutati biokütust transpordikütusena ülivähe, vaid 0,15% transpordikütusest. Euroopa Liidu direktiivide ja eespool nimetatud arengukavade kohaselt peab Eestis 2020. aastal transpordis tarbitavast kütusest 10% olema biokütus. Esmajoones peab biokütuse kasutusele võtma ühistransport kui kõige suurema liiklusintensiivsusega transpordiliik.

Biokütuste tootmise ja kasutamise peamised probleemid Eestis on järgmised:

1.  puudub teave biokütuse kasutamise tõhususe ja mõjude kohta;

2.  mootorsõidukite tootjad suhtuvad biokütuse kasutamisse ettevaatlikult;

3.  biokütuse või seda sisaldava kütuse vähene konkurentsivõime;

4.  biokütuse müük nõuab kütusemüüjalt lisainvesteeringuid;

5.  biokütuseid hõlmav statistika vajab täiendamist;

6.  puuduvad biokütuseid käsitlevad Euroopa standardid;

7.  biokütuse tootjal on raske saada investeeringutoetust;

8.  puudub teise põlvkonna biokütuse arendustegevus.

Kütusemajanduse seisukohalt on vaja luua biokütuse kasutamise võimalused: tanklavõrgu arendamine, tarbijate suunamine ja nende teadlikkuse kasvatamine.

Sõidukite arv ja kütusetarve

Sõidukite arv Tallinna tänavatel oli 2007. aasta lõpuks 251 000, millest 194 000 ehk 77% olid sõiduautod. Sõidukite arvu edasiseks kasvuks prognoositakse 1-3% aastas. Selline prognoos on esitatud ka mitmes Tallinna arengudokumendis.

 

 Sõidukite arvu prognoos Tallinnas

Sõidukite, sh sõiduautode arvu Tallinnas aastatel 2000-2009 ja sõidukite arvu kasvu aastani 2020 kujutab joonis 14 “Sõidukite arvu prognoos Tallinnas”. Kõige tõenäosemaks juurdekasvuks prognoositakse 2% aastas, mille järgi on transpordivahendite arvuks Tallinnas 2020. aastal 320 000 sõidukit, sealhulgas 246 000 sõiduautot (juurdekasv 27%).

Samal ajal tuleb rakendada kõiki võimalusi transpordis tarbitava kütuse koguse vähendamiseks. Selleks on autotootjad asunud välja töötama ja valmistama järjest väiksema kütusetarbega ja biokütust tarbivaid autosid.

Euroopa Liidu direktiiviga on antud nõuded keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite edendamise kohta. See direktiiv sätestab, et autode hankel tuleb arvestada kogu kasutusiga hõlmavate kuludega ja eelistada väiksema üldkuluga sõidukeid. Selle tulemusena ei tohi suureneda transpordikütuse kogus aastaks 2021 võrreldes 2007. aastaga. Tegevuskavas arvestatakse, et kõigi säästuabinõude rakendamisega jääb transpordikütuse kogutarve 2021. aastal Tallinnas samale tasemele kui 2007. aastal.

Kütuse kasutamine transpordis

Transpordis kasutatavaid kütuseid käsitletakse eespool kirjeldatud arengustsenaariumi järgi, arvestades, et kütusetarbimine jääb samale tasemele kui 2007. aastal, kuid 10% transpordis kasutavast kütusest moodustab biokütus. Suureneb ka ühissõidukite tarbitava kütuse osa. Bensiini ja diislikütuse kasutamine väheneb 10% võrra. Ülevaade transpordis kasutatavatest kütustest 2007. ja 2021. aastal on esitatud tabelis 14 “Kütuste tarbimine Tallinna transpordis 2007. aastal ja prognoos 2021. aastaks”. Mootorikütuste kogutarbimine 2021. aastal on 307 000 tonni ehk 3615 GWh.

Tabel 14. Kütuste tarbimine Tallinna transpordis 2007. aastal ja prognoos 2021. aastaks

 

Tarbimine   2007

Tarbimine   2021

Kütus

(tuh t)

(GWh)

(%)

(tuh   t)

(GWh)

(%)

Diislikütus

156

1838

50,8

141

1664

46,0

  sh   linna ühistransport

9

101

2,8

10

118

3,3

Bensiin

126

1535

42,5

113

1379

38,1

Kerge   kütteõli

21

242

6,7

18

212

5,9

Biokütus

0

0

0

35

360

10,0

Kokku

302

3615

100

307

3615

100

Valdava osa transpordikütusest moodustavad endiselt diislikütus ja (auto)bensiin (vt joonist  “Tallinna transpordikütuse tarbimise prognoos 2020. aastaks”). Biokütuse osa transpordivahendite kütusetarbimises peab 2021. aastaks tõusma 10%ni, seda ennekõike ühistranspordis.

 

Tallinna transpordikütuse tarbimise prognoos 2020. aastaks

Lisaks mootorikütusele tarbivad trammid, trollid ja elektrirongid elektrienergiat. Trammi- ja trolliliiklus toimub Tallinna piires. Elektritarbimise osatähtsus transpordis kokku tarbitava kütuse ja energia hulgas suureneb seoses ühistranspordi arendamisega ja Lasnamäe trammiliini rajamisega.

Linna ühistranspordi kütuse- ja elektrikulu osatähtsus kogu transpordisektori energiatarbimises (energiaühikutes), mis oli 2007. aastal ainult 3,5%, peab suurenema vähemalt kuni 5%-ni.

Viimati muudetud: 24.07.2014