Tallinna veemajandus


 

Tallinn on jaotatud kümneks vee-ettevõtluse tegevuspiirkonnaks. Tallinna suurim vee-ettevõtja on AS Tallinna Vesi (edaspidi Tallinna Vesi). Lisaks tegutseb Tallinnas kolm väiksemat piirkondlikku vee-ettevõtjat. Väiksemad veeettevõtjad juhivad heitveed Tallinna Vee ühiskanalisatsiooni. Tallinna Vesi teenindab ka mitut linna lähipiirkonda, nagu Saku, Maardu ja Viimsi. Tallinna Vesi tegevusest ja arengusuundadest annab ettevõte ülevaate oma aastaraamatus. Käesolevas tegevuskavas on kasutatud 2007. aasta aruandest pärit andmeid.

Tallinna Veel on kaks vee töötlemise keskust - Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Lisaks sellele on hulk puurkaevusid ja pumplaid linna varustamiseks põhjaveega. Puurkaevud asuvad põhiliselt Nõmme ja Pirita linnaosas. Veemajanduse põhieesmärk on tagada kvaliteetne vee ettevalmistus ja reovee töötlemine. Tallinna Vee põhitegevus ongi vee- ja reoveepuhastus, võrkude korrashoid ning pumplate efektiivne käitamine. Need on veemajanduses kõige energiakulukamad tegevused. Kõige rohkem energiat kulub neist vee- ja reoveepuhastite ning võrkudes asuvate pumplate töös hoidmiseks.

Elektrienergia kogutarbimine on püsinud aastaid samal tasemel. Ülemiste veepuhastusjaamas on elektrikulu vähenenud, kuid Paljassaare reoveepuhastusjaamas on see pisut suurenenud. Uuenenud reoveepuhastustehnoloogia on tinginud mõningase energiatarbimise kasvu.

2007. a tarbitud elektrienergia:

veepuhastusjaam

10 389 MWh

reoveepuhastusjaam

19 443 MWh

võrkude pumplad

5589 MWh

muud seadmed

995 MWh

kokku

36 416 MWh

Kõige rohkem energiat kulub veepuhastusjaamas osooni tootmisele. Vee osoonimine on väga tõhus vees oleva orgaanika lagundamiseks ja desinfitseerimiseks. Tarbijale vajaliku teenustaseme saavutamiseks peavad seadmed töötama ööpäev läbi.

Uudne puhastustehnoloogia, mis on suurendanud reoveepuhastuses energiatarvet, on hakanud vähendama ja stabiliseerima elektritarbimist puhastatud reoveeühiku kohta. See näitab järjest suurenevat energia kokkuhoidu koguprotsessis:

elektritarbimine   puhastatud reovee tuhande m3 kohta

0,42 kWh/m3

elektritarbimine   veepuhastusjaamas väljastatud vee tuhande m3 kohta

0,45 kWh/m3

Paljassaare reoveepuhastusjaama metaanitankides eraldub muda kääritamisel biogaas. Kokku toodeti 2007. aastal 2,5 mln m3 biogaasi. Seda kasutatakse gaasimootoris, mis käivitab turbiini õhu andmiseks aerotankidesse, ja katla kütusena. Biogaasi ülejääk põletatakse lahtiselt nn küünlas (biogaasi kasutamise kohta vt joonist  “Biogaasi kasutamine Tallinna Vee reoveepuhastusjaamas”). Gaasimootoris põletatud biogaas arvestatakse elektrienergiaks. 2007. aastal toodeti biogaasist 1159 MWh elektrit, mis on 6% reoveepuhastusjaama ehk 3% kogu Tallinna Vee elektrienergia tarbimisest.

Samal ajal põletati 19% biogaasist küünlas ja sellega jäi kasutamata 452 000 m3 biogaasi. Arvestades biogaasi keskmiseks kütteväärtuseks 6 MWh/1000 m3, jäi kasutamata 2,7 mln kWh energiat. Sellest oleks võinud toota sama koguse elektrit, kui toodeti ühe gaasimootoriga. Ka 2009. aasta novembris oli gaasimootor vähemalt kaks kuud remondis ja katlast üle jääv biogaas põletati küünlas. Reoveepuhastusjaama on vaja paigaldada teine gaasimootor, et tõhustada biogaasi kasutamist elektri ja soojuse tootmisel.

 

 Biogaasi kasutamine Tallinna Vee reoveepuhastusjaamas

Muude energiakulude hulka arvestatakse ka sõidukikütus. Kuna brigaadide sõidutamiseks on kasutusel 140 sõidukit − kaubikud ja erisõidukid −, siis on raske leida kütusetarbimise märgatava kokkuhoiu võimalust. Kütusetarbimist kontrollitakse autokasutajatele kehtestatud limiitide kaudu, kuid järjest suureneva veetarbimise tõttu on laienenud teeninduspiirkond, kasvanud hooldustööde maht ja kujunenud vajadus rohkem liigelda.

2007. a tarbitud kütus:

bensiin

135 251 liitrit

diislikütus

210 827 liitrit

Energiat oleks võimalik säästa ka lekete kõrvaldamisega. Aastaks 2007 oli lekete tase langenud juba 19,6%ni, eesmärk on jõuda 17-18%ni. Samuti oli vähenenud lekete likvideerimisele kuluv keskmine aeg: kui 2006. aastal oli see 2,2 päeva, siis 2007. aastal 1,8 päeva.

Tallinna Vesi on põhiline Tallinna veemajanduse ettevõte ja kuulub linna suuremate elektritarbijate hulka, tarvitades u 2% Tallinnas tarbitavast elektrist. Seetõttu on esmatähtis leida energia säästmise võimalusi Tallinna veega varustamisel.Elektri tarbimine veepuhastusel on viimastel aastatel vähenenud. Seda on saavutatud parema kasuteguriga pumpade ja sagedusmuunduritega varustatud juhtimissüsteemide kasutuselevõtuga. Sama suunda tuleb jätkata järgmistel aastatel.

Reoveepuhastusel on elektritarbimine mõnevõrra suurenenud tehnoloogia täiustumise tõttu. Siin on oluline kasutada maksimaalselt ära biogaasienergia ja paigaldada elektri ja soojuse tootmiseks uus biogaasil töötav gaasimootor. Jälgida tuleb üksikute seadmete ja süsteemide elektritarbimist ja viia see miinimumini.

Veepuhastusel ja reovee käitlemisel pole võimalik olulist elektrisäästu saavutada, sest tehnilist taset on vaja säilitada ja edasi arendada. Ent seda enam on vaja pöörata tähelepanu sekundaarenergia kasutamisele.

Energiasäästlikuks kasutamiseks on vaja:

  1. kasutusele võtta tänapäevaseid seadmeid (parema kasuteguriga pumbad, pumpade juhtimissüsteemid, sagedusmuundurid pumpade töö juhtimisel);
  2. reoveejäätmete töötlemisel tekkiva biogaasi maksimaalne kasutamine - paigaldada uus gaasimootor elektri ja soojuse tootmiseks;
  3. tahkete kanalisatsioonijäätmete kasutamine kütusena.

Energeetiliselt on võimalik kõige suuremat säästu saavutada reovee jääksoojuse kasutamisega soojuspumpade abil, juhtides saadava soojuse Tallinna kaugküttevõrku. Selliselt on võimalik 9,6-11,5 mln eurose investeeringuga toota 100-120 GWh soojust aastas, kulutades selleks elektrit vaid kolmandiku vajaminevast energiast.

 

 

 

Viimati muudetud: 24.07.2014