Käitumine liiklemisel Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunnelis

Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli ohutuse tagamisest

Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli sissepääsude juurde on paigaldatud 4 osutusmärki (2 kummagi sissepääsu juurde), millega teavitatakse liiklejaid sõiduteetunnelis olevates videovalvekaameratest (18 kaamerat). Täiendavalt on Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunnelisse paigaldatud automaatne avariituvastussüsteem (16 kaamerat), mille kaudu edastatakse avariituvastussüsteemi etteprogrammeeritud juhtumite (kokku 7 juhtumit) algsündmuste esinemisel alarmsignaal Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri juhtimiskeskusesse (110). PPA Põhja prefektuuri juhtimiskeskuses toimub automaatse avariituvastussüsteemi etteprogrammeeritud juhtumite algsündmuste tuvastamine ning nendele reageerimine.

Ülemiste tunnelis on keelatud:

  1. sõita punase valgusfoori põlemisel;
  2. liigelda jalgsi;
  3. peatuda või parkida;
  4. tagurdada;
  5. pöörata tagasi;
  6. visata sõidukist välja esemeid;
  7. lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal. Juht tohib tunnelis sõiduki peatada või parkida ainult ohuolukorras või hädapeatamise korral ning peab sellest viivitamata teatama kas 112 või 110.

 

Sõidukijuht on kohustatud:

  1. sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, sisse lülitama mootorsõidukil kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled (ainult päevasõidutulede kasutamine ei ole lubatud);
  2. hoidma sõiduautoga tunnelis sõites sellist pikivahet, et aeg, mis kulub sõidukitevahelise pikivahe läbimiseks, oleks normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja C- ning CE-kategooria autode vähemalt 4 sekundit;
  3. liikluse seiskumisel tunnelis peatuma selliselt, et eesseisva sõidukini jääb vähemalt viis meetrit;
  4. tulekahju või ohtlike kemikaalide (sh gaaside) lekke korral lahkuma sõidukist ja tagama samuti sõitjate lahkumise sõidukist, vajadusel lülitama sisse tähistatud lülititest tunnelis olevad ventilaatorid vingugaasi eemaldamiseks;
  5. täitma üldise abistamiskohustuse (esmaabi jms) ja viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. 

 

 Liiklusõnnetustest

Kõige tähtsam on osata ette näha liikluses varitsevaid ohte. Liiklusõnnetuste peapõhjus pole mitte niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kuivõrd liiklejate ekslikes toimingutes. Sageli ei ole tegemist mingi konkreetse eksimusega, vaid juhuste kokkusattumisega, mis põhjustab raskeid tagajärgi.

Liiklusõnnetuste peamised põhjused võivad olla psühholoogilised. Inimesed võtavad liiklemisel tihtipeale liigseid riske mistõttu seatakse ennast ohtlikkusse olukorda:

-          sõidukijuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv;
-          sõidukijuhid sooritavad manöövreid, mis on ohtlikud;
-          sõidukijuhid ei anna märku;
-          eiratakse meelega liikluseeskirju;
-          teedel ja tänavatel sõidetakse jalgrattaga liikluseeskirju tundmata.

Igasugune risk on täiesti põhjendamatu, kui ohtlik tegevus sooritatakse vaid selleks, et oma võimeid proovile panna. Paljud inimesed alahindavad ohte ja riskivad ainult sellepärast, et oma igapäevaellu põnevust tuua.

 Ohte alahinnatakse kahel põhjusel:

-          teadmatus;
-          inimene võib olla ohust teadlik, kuid hoolimatuse, kiirustamise või oma võimete ülehindamise tõttu ei lase ta ennast sellest häirida.

Ohu puhul võib määravaks saada ka asjaolu, et inimesed on küll ohust ja õnnetuse tõenäosusest teadlikud, kuid arvatakse, et seda nendega ei juhtu.

Liikluses tähendab turvalisus inimese võimet mitte tekitada liiklemisel ohuolukordi, nende kujunemise korral aga ohtudele edukalt vastu seista (sõltumata sellest, kas ta on põhjustanud ohuolukorra ise või ei). Lühidalt – võimet õnnetust vältida. Tähtis on osata ebatavalistes olukordades edukalt käituda.

 Liiklusõnnetuste tekkepõhjused on:

-          valed sõiduvõtted;
-          ebapiisav pikivahe;
-          lubatud kiiruse ületamine;
-          sõiduki tehniline rike;
-          sõidukijuhi terviserike;
-          joobes olekus sõiduki juhtimine;
-          eessõitva sõiduki peatumine;
-          ebasoodsad ilmastikutingimuse;
-          halb nähtavus;
-          kanalisatsiooniluugi liikumine või purunemine;
-          teele kukkunud või visatud esemed;
-          vead ja rikked liikluse reguleerimisel (tunneli valgusfoorid, muutuva teabega liiklusmärgid);
-          jalakäijate või loomade liikumine tunnelis;
-          tähelepanematus;
-          muud tegurid.

 SOOVIME TEILE OHUTUT LIIKLEMIST ÜLEMISTE SÕIDUTEETUNNELIS!

Viimati muudetud: 14.10.2013