Kuidas sõlmida abielu

Pärnu mnt 67 (autoparkla kasutamine)

Info 645 7483, 645 7480

• Kuidas anda abieluavaldust?
• Kui kiiresti on võimalik abielluda?
• Palju maksab?
• Kuidas maksta?
• Kuidas saab kasutada banketisaali?
• Millise nime võib võtta pärast abielu?
• Kui vanalt võib abielluda?
• Kuidas saab abielluda välismaalasega Eesti Vabariigis?
• Kuidas saab abielluda väljaspool Eesti Vabariiki?
• Kuidas muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis?
• Legaliseerida või apostilleerida?

Kuidas anda abieluavaldust?

Abiellumisavaldus tuleb täita eesti keeles. Abiellumisavaldusi saab esitada Tallinnas, Pärnu mnt 67, sõltumata abiellujate elukohast.

Abieluavalduse esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos tulema Tallinna Perekonnaseisuametisse, Pärnu mnt 67, tuba 103. Avalduse blankett täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta isikut tõendavad dokumendid ja sünnitunnistused, kui sünd ei ole Eestis registreeritud. Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (surmadokument, abielulahutuse dokument).

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. NB! tavaliselt väljastavad välisriigi kohtud otsuse tegemisel minimaalsete andmetega kohtuotsuse väljavõtteid, mis on mõeldud siseriiklikuks kasutamiseks ja ei sisalda kõiki eelnõutuid andmeid. Kohtult tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab eeltoodud olulisi andmeid. 

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud.

EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema apostillitud, muu riigi kui EL-i liikmesriigi peab olema apostillitud või legaliseeritud.

Võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Kui kiiresti on võimalik abielluda?

Vastavalt Perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõige 1 ei sõlmita abielu varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.

 

Palju maksab?

Riigilõiv on 19,17  € (300 kr);

Riigilõivu saab maksta

Swedpanga arvelduskontole nr	221023778606
SEB panga arvelduskontole nr	10220034796011
Viitenumber	2900081855
Selgitus	RL abielu
Saaja	Rahandusministeerium

Piduliku kombetalituse eest (sisaldab käibemaksu 20%):

pidulik kombetalitus kolmapäeval	23,00 € (360 kr)
pidulik kombetalitus neljapäeval	38,35 € (600 kr)
pidulik kombetalitus reedel	76,69 € (1200 kr)
pidulik kombetalitus laupäeval	76,69 € (1200 kr)

Samuti on võimalik tellida abielu registreerimise pidulik kombetalitus väljaspool perekonnaseisuameti ruume Teie enda valitud kohas.

Nimetatud teenuse hind (sisaldab käibemaksu 20%):

Tallinnas	268,43 € (4200 kr)
Väljaspool Tallinna Harjumaal	393,06 € (6150 kr)
Väljaspool Harjumaad	651,90 € (10200 kr)

 

Kuidas maksta?

Piduliku kombetalituse eest saab maksta

SEB panga arvelduskontole nr	10220066773015
Saaja	Tallinna Linnakantselei finantsteenistus
viitenumber	5239050050050224
Selgitus	Registreerimistasu

 

Riigilõivu ja kõikide teenuste eest on võimalik tasuda ka kohapeal Eesti pankade poolt välja antud deebetkaartidega (lisandub panga teenustasu).

 

Klaasike veini või šampanjat…

.........lähim ja soodsaim võimalus tänada oma külalisi abielutseremoonial osalemise eest on perekonnaseisuameti banketisaal rendihinnaga 61,36 € (960 kr)  tund. Soovi korral võite banketisaali broneerida kuni 2 tunniks.

Meie banketisaalid pakuvad meeleolukat võimalust oma külalisi tänada, minnes otse abielutseremoonialt nautima pokaali šampust -  kui emotsioonid on veel kõige värskemad, kui õnnitluste tulv ei ole veel lõppenud.

Teie valikute hulgas on kaks erineva suurusega banketisaali, suurem neist mahutab

kuni 70- ja väiksem kuni 30 külalist.

Suvekuudel on banketisaali asemel võimalik valida selleks kujundatud sisehoov. Kaunil suvepäeval, kui majas kipub palav olema, soovitame just seda võimalust. Sisehoov on varjatud võõraste pilkude eest ja saate nautida privaatset olemist koos oma seltskonnaga.

Hind sisaldab saali renti  ja pokaale!

 

 

Nimi pärast abielu

Abielludes võivad abikaasad:

• valida uue perekonnanime või säilitada senise perekonnanime;
• uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi või  koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest;
• uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest. 

Abikaasa perekonnanime lisamisel (näiteks Anderson-Kask) kasutatakse sidekriipsu (Nimeseadus).

 

Kui vanalt on võimalik abielluda?

Abiellumisealine on isik, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. Vähemalt 15-aastaseks saanud isik peab esitama kohtumääruse tema teovõime laiendamise kohta nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 

Abielu välismaalasega Eesti Vabariigis

Kui abielluja on välisriigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamisluba, ei või ta Eestis abielu sõlmida enne, kui on esitanud asjaomase riigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. Tõend kaotab kehtivuse, kui abielu ei sõlmita tõendi väljastamisest arvates kuue kuu jooksul. Kui tõendis on märgitud lühem kehtivusaeg, lähtutakse sellest. Tõend peab kehtima abielu sõlmimise ajal. Nimetatud tõend tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostillega. Tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.  

Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (surmadokument, abielulahutuse dokument).

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. NB! tavaliselt väljastavad välisriigi kohtud otsuse tegemisel minimaalsete andmetega kohtuotsuse väljavõtteid, mis on mõeldud siseriiklikuks kasutamiseks ja ei sisalda kõiki eelnõutuid andmeid. Kohtult tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab eeltoodud olulisi andmeid. 

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud.

EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema apostillitud, muu riigi kui EL-i liikmesriigi peab olema apostillitud või legaliseeritud.

Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Abielu välismaalasega väljaspool Eesti Vabariiki

Abiellumiseks väljaspool Eesti Vabariiki annab perekonnaseisuamet abieluvõime tõendi. Nimetatud tõendi saamiseks tuleb koos isikut tõendava dokumendiga ilmuda Tallinna Perekonnaseisuametisse. Tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,59 € (25 kr).

 

Kuidas muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis?

Selleks tuleb välisriigis väljaantud abielutunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga , Eestis tuleb see tõlkida eesti keelde ja varustada notari kinnitusega tõlke õigsuse kohta ning registeerida Eesti rahvastikuregistris.

 

Legaliseerida või apostillida?

Et välisriigis väljaantud dokument oleks Eestis kehtiv, tuleb ta legaliseerida.

Kui aga dokumendi väljaandnud riik on ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga, tuleb dokument kinnitada apostilliga. Täpsem info nimetatud konventsiooni ja sellega ühinenud riikide kohta asub Välisministeeriumi kodulehel.

Kui Eesti ja välisriigi vahel on sõlmitud õigusabileping, ei ole dokumendi täiendav kinnitamine vajalik. Eestil on sõlmitud õigusabilepingud järgmiste riikidega:

• Läti
• Leedu
• Ukraina
• Venemaa
• Poola

NB! Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja tõlge notariaalselt kinnitatud.