Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis linna veebilehel Tallinna Päeva puhul on-line pressikonverentsi teemal „Tallinna areng 2009. aasta kevadel".

Küsimus ei ole just seotud Tallinna arenguga kevadel 2009, vaid üldse meie linna arenguga: miks ei saa leida investoreid, kes ehitaksid Tallinna sama suurusega veepargi nagu Pärnu Tervise Paradiis või isegi suurem veepark?
Albert Lazarev

Veepark on hea mõte. Täna muidugi on prioriteedid pisut teised. Vaatame silma olukorrale, kus ligikaudu 100 000 Eesti inimest ähvardab töökoha kaotus ja sissetulekuteta jäämine. Sellises olukorras uue veepargi ehitamise alustamine tunduks ehk pisut pentsik - nagu peaks me täbaras olukorras lõbusat veesõda.

Oleme üsna lähedal sellele, et realiseerub kava Linnahalli renoveerimiseks, mis toob Eestisse tänavu suurima välisinvesteeringu ning annab loodetavasti tööd sadadele inimestele. Pean seda Tallinna suureks võiduks ning ühtlasi tõestuseks, et investeeringute meelitamiseks Eestisse pole tingimata vaja ära oodata eurot.

Tööd teeme meie täna ja võidaks teha rohkem ka riiklikul tasemel. Praegu maailmamajanduses toimuv kujutab endast paratamatult ka uusi võimalusi.

Kaugemas tulevikus aga võiks see tõesti olla investeering, mis end ära tasub.

Hr. Linnapea! Teatavasti esitas Tallinna Linna volikogu menetlusse eelnõu, millega tehake valitsusele ettepanek soojuseenergia ja küttematerjali käibemaksu vähendamiseks alates järgmise aasta jaanuarist.
Millises staadiumis on nimetatud eelnõu, ja kui reaalseks Teie hindate selle rakendumist?
Lubage ühtlasi avaldada lugupidamist Keskerakonna siihikindla tegevuse eest, ning et vaatamata rohkele kriitikale ja ka laimule olete säilitanud oma näo.
Tänan Teid ja soovin edu!
Vello Vahemets

Tallinna Linnavolikogu võttis 30. aprilli 2009 vastu otsuse „Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele käibemaksuseaduse § 15 muutmiseks". Tallinna Linnavolikogu Kantselei esitas nimetatud otsuse Vabariigi Valitsusele käesoleva aasta maikuus.

Otsuses sisalduv ettepanek Vabariigi Valitsusele on teha käibemaksuseadusesse muudatus alates 2010. aasta 1. jaanuarist, mistõttu soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava küttematerjali käibemaksumäära alandamiseks tuleb Vabariigi Valitsusel alustada viivitamatult läbirääkimisi Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Komisjoniga taotlemaks nõusolekut käibemaksumäära erandi kehtestamiseks või ajutiseks alandamiseks.

Nimetatud käibemaksu alandamine on valitsuse hea tahte korral reaalne, vastasel juhul ei oleks me seda ettepaneku tegemist võtnudki Tallinna Abipaketi ülesannete hulka. Kahjuks on praeguselt valitsuselt raske head tahet oodata.

Mulle teeb muret, et valitsus ei võta midagi ette elektrienergia ja soojusenergia hinna alandamiseks, kuigi see on nende võimuses. Sellel taustal tundub naeruväärne valitsuse ärplemine, et nüüd võtavad nad kontrolli alla ka veehinna regulatsiooni. Mis on Eesti tarbijal sellest kasu, et elektrienergia hind ja soojuse hind juba on valitsuse kontrolli all?

Tänan küsimuse esitajat toetuse eest. Loodetavasti olete nii aktiivne inimene, et osalete ka juunis toimuvatel europarlamendi valimistel ning oktoobris kohalike omavalitsuste valimistel.

Alkoholipoliitika?
Pean vajalikuks kangete õllemarkide kalli aktsiisimaksu alla panemist.
Kõik need kanged õlled on ainult purjujoomise jaoks. Samas on poes hämmastav vaadata, et kvaliteetsed ja maitsvad õlled maksavad märksa rohkem, kui solk-kange õlu. Selle poliitikaga on meie maapoistest tehtud jotad. Miks ei võiks olla nii, et õlu, mis on alla 4 mahuprotsendi, oleks odav Mis jääb 4- 5.5 vahele olekski Eesti kvaliteetõlu, mida me ,nii ehk naa, tarvitame. Kõik kanged õlled peavad muutuma kalliks ja ekslusiivkaubaks.
Siis ei tule enam mehed tööle 2l doubelbock kaasas. Teevad oma pilsneri ja suudavad ka kenasti töötada.
Vot selline mõte?
Vane Üksküla

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt arvestatakse õlle aktsiisi vastavalt õlle etanoolisisaldusele. Seaduse kohaselt on õlle aktsiisimäär 77 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega ongi kangemate õllesortide  aktsiis kõrgem kui lahjade õllesortide aktsiis.

Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis õlle aktsiisimaks ühe liitri 5%-lise alkoholisisaldusega õlle kohta kaks korda kõrgem.

Tallinna linna alkoholipoliitika on oluliselt laiem kui ainult aktsiiside tõstmine. Oleme piiranud alkoholimüüki öisel ajal ja suutsime selles osas ka parlamendilt saada positiivse otsuse. Oleme karmilt käinud ringi nende kauplustega, kus on müüdud alkoholi alaealistele jne. Kahjuks oleme saanud ka tagasilööke - riigikohus ei kiitnud heaks Kristiine linnaosa aktsiooni karistada Kristiine kaubanduskeskust, kus müüdi alkoholi alaealistele. Avalik arvamus on küll meiega sama meelt, aga ilmselt ei näe veel seda ohtu, mida alkoholi liikpruukimine ühiskonnale sisaldab.

 4.

Kas on plaanis käivitada müravastane seadus? Nimelt koos kevade saabumisega ja tulevase suve jätkumisega on käivitunud muruniitjad, kreissaed ja paneelelamutes lööktrellid. Kas ei oleks võimalik määratleda mürategevat töö aega. Kas-või nädalavahetustel. Et muruniitmine, puude saagimine mootorsaagidega, paneelmajades lööktrelliga aukude puurimine ja igasugune muu valju heli tekitamine jääks siiski töönädalasse. Ja, kui keegi tõesti muidu ei saa, siis on laupäeval kella 11, kuni 14 see töö võimalik. Usun, et nende tundide jooksul jõuab iga peremees puurida soovitud augud ja niita oma muru. Praegu põristab muruniidukida iga tegelane temale sobival ajal. Aga elades rajoonis, kus oled ümbritsetud jne... ehk mõistate minu soovi ja mõtet.
Vane Üksküla

Müra normtasemed on reguleeritud Sotsiaalministeeriumi määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".

Käesoleval hetkel ei ole meile teada, et Sotsiaalministeerium või Tervisekaitseinspektsioon oleks algatanud nimetatud määruse muutmist. Järelevalvet müra normide ületamise osas teostab Tervisekaitseinspektsioon.

5.

Linnas liikudes on pidevalt küsimuse all meie tänavate olukord. Kui tänavaaugud saavad parandatud sügiseks enne lume tulekut siis teede märgistusega millegipärast pole juba mitu aastat enne lume tulekut lõpule jõutud. Autojuhina teeb meelehärmi kui autol peaks üks tuli mitte põlema kui politseil on juba õigus trahvida aga mitmetel ristmikel märgistuse puudumine pole karistatav.
Teine suurem probleem kas kvartali sisestel teedel ei kehti parkimise seadus mis sätestab,et kõnnideedel tohib parkida ainult vastava lubava märgi olemasolul. Põhjendatakse küll kvartalisise ruumi puudumisega kuid tundub suurem on siiski prooblem,et peab autost koju kõndima üle 50 m. Selle kvartalisisese kontrolli võiks tõhustada munitsipaal politsei. Esmane hoiataus ja järgmisena juba trahv alustuseks kasvõi minimum.
Samas võiks munitsipaalpolitsei nõuda ka majaühistuid rõdude karrastamisega sest nii mõnegi korrusmaja väljanägemine pole just kuigi meeldiv.

Argo Koppel

Teekattemärgistust saab kanda ainult remonditud, mitte aga deformeerunud ja auklikule remonti ootavale tänavakattele.  Teekattemärgistust uuendatakse vastavalt liikluskorraldusele eraldatud rahaliste vahendite piirides. Senini oleme püüdnud vältida märgistuse täielikku kulumist ja säilitada märgistuse probleemsetel ristmikel. Liikluseeskirja nõuetega on kehtestatud liikluskord Eesti teedel, sealhulgas ka kvartalisisestel teedel.

Härra linnapea, kas minul oleks Tallinnas tööd?

Raivo Kööp

töödejuhataja (maaehitus, teed, trassid, maja põhjad, haljastus)

Ehitussektor on sattunud suurtesse raskustesse. Kusjuures, mitte ainult Tallinnas ja mitte ainult Eestis. Soomes näiteks panustab riik läbi sealse riikliku kriisipaketi just nimelt ehitustööde tellimisse, et anda inimestele tööd. Sama tehakse Ameerika Ühendriikides, paljudes Lääne-Euroopa riikides. Eestis - kahjuks mitte. Ansipi valitsus loodab ikka Thatcheri ja Reagani aegsetele abinõudele ning usub, et turg reguleerib kõik, ilma, et valitsus peaks sõrmegi liigutama.

Meie nii naiivsed ei ole. Tallinna abipakett pakub võimalusi läbi kriisiaegsete sotsiaalsete töökohtade loomise. Loodame neid kokku luua 5500. Usume, et kui ettevõtjaid toetada, teha neile rendi ja hoonestusõiguse soodustusi, siis suudab uusi töökohti luua ka erasektor. Soovitan Teil uurida Tallinna abipaketi võimalusi lähemalt http://www.tallinn.ee/

Usun, et Teie erialal jätkub tööd ka tulevikus. Ehitama ja remontima peab - nii maju kui teid. Eesti Vabariigi pealinn ei lase oma parkidel võssa kasvada, ka eramajade omanikud vajavad nüüd ja tulevikus haljastusteenust. Pidage silmas ka seda, et järgmisel aastal peaks Tallinnas algatatama kaks suurt ehitust, mis vajavad hulgaliselt töökäsi. Need on Linnahalli renoveerimine ja Ülemiste ristmiku väljaehitamine. Neist esimese objekti ehitusel arvestame USA investorite abiga, teise puhul Euroopa Liidu toetusega. Mõlemad on sellised suured objektid, kus ka Teile võiks tööd jätkuda.

Kui peate ajutiselt ikkagi tegema midagi muud, et ots-otsaga kokku tulla, siis soovitan haarata neist võimalustest, mis on abipaketis üles loetletud. Isegi kui peate töötama mõnda aega väljaspool oma eriala - parem see, kui mitte midagi.

Minu suur lugupidamine, olete Tallinna juhtimisega suurepäraselt hakkama saanud. Olen uhke, et olen Tallinna elanik!
Ja siit minu küsimused:
1. Sundüürnike probleem hakkab tänu Keskerakonnale lahenema. Erastamisvõimalusest ilma jäänud kodanikud on saanud endale üürikorteri, kus m2 maksab 25-30 krooni. Ilma selle kuluta oleks perede elatustase tunduvalt parem. Kas ja millal oleks lootus saada see üürikorter nüüd ka erastada, nii nagu said seda kollaste kaartide eest suur osa eestlasi aastaid-aastaid tagasi?
2. Kas ja kuidas tegeletakse suurema liiklusvoo Tallinna kesklinnast väljaviimisega? Kas ei võiks rajada rohkem parklaid, et autojuhid ei peaks sõitma kesklinna(suurenenud müra ja kehva õhukvaliteedi tase). Ehk võiks kehtestada linna sissesõidumaksu?
3. Kas Tallinna linnal on plaan rajada rohkem jalgrattaparklaid kesklinna? Mõeldes Tallinna suurusele, oleks ideaalne sõita jalgrattga näitekes kristiinest kesklinna.

R.R.

Tänan tunnustuse eest. Linnas töötab sadu väga tublisid inimesi, kes seisavad linnarahva huvide eest ja keda minagi tahan tunnustada. Nüüd vastused Teie küsimustele:

1. Kui 1991.a. 13. juunil võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seaduse, siis selle eesmärgina oli ka sätestatud § 2 lg 2: „Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut." Paraku elamute tagastamisel jäeti selles majas elav üürnik ilma võimalusest erastada üldistel võrdsetel alustel ja soodustingimustel EVP-de eest oma eluruum. Just niimoodi tekkisid meie omandireformis eluruumide tagastamise käigus sundüürnikud, kellede probleemi lahendamise on riik lükanud omavalitsuste õlule.

Linn on püüdnud kahe suure elamuehitusprogrammi kaudu jõudsamalt lahendada sundüürnike eluasemeküsimus.  Programm „5000 eluaset Tallinnasse" sai lõppviimistluse eelmise aasta oktoobrikuus  Loopealsele ja Erika tänavale valminud ca 800 korteri näol;  „Tallinna II elamuehitusprogrammile" pandi nurgakivi 2008.a septembris, kui alustati munitsipaalmajade rajamist Raadikule, kuhu tänavu tuleb 420 eluaset.

Paraku ei ole munitsipaalkorterite erastamine tervikmajades võimalik, seda mitmel põhjusel.

Viimased linna abiga rajatud majad - nt Loopealse 680 korterit ning tulevikus Raadiku 1170 korterit - on ehitud PPP ehk public private partnership (avaliku ja erasektori koostöö) projekti raames ning linnale otseselt ei kuulu. PPP projekti kasuks otsustas linn seetõttu, et võimalikult kiiresti lahendada sundüürnike probleem, sest paljusid peresid ähvardas väljatõstmisoht omanike majadest. Riik, kes tegelikult sundüürnike probleemi tekitas, pole Tallinna linna kahjuks väga toetanud probleemi lahendamisel.

Samuti peame arvestama faktiga, et linnas on ligi 3000 inimest/peret, kes on taotlenud linnalt munitsipaalelamispinda ning tulenevalt praegusest pingelisest majanduslikust olukorrast tõenäoliselt see arv pigem suureneb. Tegemist ei küll otseselt munitsipaalmajadega seonduvaga kuid majanduse pingelisust ja sellest tuleneva probleemide kasvu näitab kasvõi asjaolu, et  kolmapäeval vastavatud Kauge 4 sotsiaalmajutusüksusesse 70 kohale on taotlejaid ligi  400 inimest. Veel pool aastat tagasi oli neid inimesi 300.

Ei ole vaja parandada üksnes sundüürnike olukorda, vaid toetada ka noori peresid ja üldse noori, madalama sissetulekuga ja vanemaid inimesi - kõiki, kes saaksid võimaluse muretseda taskukohane eluase. Nüüd, kui sundüürnike, kes on saanud linnalt üürikorteri, elujärg muutub sedavõrd, et tal endal võimalus muretseda isiklik eluase ja soovivad linna eluasemelt lahkuda, on linnal võimalus pakkuda tühjaks jäänud eluaset kellelegi neist eelpoolnimetatud 3000-st. Kui linn erastaks eluasemed ja linnal puuduvad hättasattunutele majutamise võimalused, võib juhtuda, et paljud neist 3000-st  jääks üldse lageda taeva alla.

Olgem ausad, sundüürnike probleemi lahendamine ei käinud kergelt. Riigikontroll süüdistas meid isegi, et miks me anname neile inimestele soodustatud tingimustel kortereid. See oli alatu süüdistus, sest seejuures vaikis Mihkel Oviir kahjuks maha, kuidas meie ühiskonnas üldse tekkisid sundüürnikud. Riigikontroll või mõni muu kontrolliasutus peaks püstitama küsimuse sellest, et valitsus maksaks omavalitsustele kinni nende poolt ehitatud üürikorterid. Siis saaksime me tõepoolest rääkida nende erastamisest. Praegu tuleb nii välja, et Laari valitsus tekitas omal ajal probleemi, nüüd asusime meie seda lahendama, sest inimesed on tõesti hädas - ja nüüd süüdistab meid riigikontroll, kuhu Juhan Partsi aegadel tegid enesele pesa IRLi tegelased, hoopis selles, et me üldse andsime sundüürnikele, politseinikele, õpetajatele ja teistele inimestele kortereid.

2. Liiklusvoo ümbersuunamisega Tallinna kesklinnast tegeletakse pidevalt. Kehtestatud on liikumismarsruudid suurtele veoautodele, mis kurseerivad sadama ja maanteede vahel. Rajatud on ka pargi ja reisi parklad, et inimesed jätaksid oma auto äärelinna ja sõidaksid edasi ühistranspordiga. Selleks oleme rajanud ka ühistranspordile eraldi sõiduradasid.

Linna sissesõidumaks on minu arvates hea idee ja paljudes Euroopa linnades seda ka kasutatakse, aga Eesti seadused seda omavalitsustele ei võimalda.

3. Tallinna vanalinna läheduses olevad jalgrattaparklates ei ole senini olnud puudus vabadest kohtadest.

Austatud linnapea!

Ajalehe Stolitsa andmeil lubas Tallinn sügise lõpuks kõik sundüürnikud eluasemega kindlustada. Kas see ülesanne on praeguse kriisi ajal täidetav, kuna ma ise tütrega olen üle 5 aasta järjekorras olnud?

Tatjana Malinova

Tegelikult on Tallinn võtnud eesmärgiks lahendada oma sundüürnike probleem juba suvekuudel. Tänaseks on Tallinnasse jäänud ca 350 sundüürnikku, suvekuudel peaks toimuma viimased linnaosade komisjonid, mille kaudu toimub korterite jaotus.

Seda kindlustunnet, et tõepoolest saab sundüürnikke küsimus lõpuks lahendatud, peaks andma asjaolu, et lähiajal valmib 3 uut munitsipaalelamut Lasnamäel, Raadiku elamukvartalis, igas majas 140 korterit kokku 420 korterit. Kaks maja on valmis 15.06.09, kolmas 15.08.09, ning elamud on peaasjalikult mõeldud sundüürnikele.

Tallinna viimane sundüürnik peaks tõepoolest saama võtmed kätte sügiseks.

Lugupeetud küsija! Kahju, et Te ei ole märkinud, millises linnaosas Te järjekorras olete. Saatsin aga praegu kõigile linnaosavanematele küsimuse Teie kohta, küllap leiame üheskoos lahenduse.

Hr.Linnapea! Palun Teie arvamust e-valimiste usaldusväärsuse ja turvalisuse kohta.Tänan.

Udo Knaps

Sel teemal on väga paljud eksperdid mõtteid vahetanud. Mõistagi on eriarvamusi. On neid, kes on veendunud, et e-valimised on turvalised, on neid, kes näevad riske. See, et nii juunis kui oktoobris toimuvatel valimistel saab hääletada ka internetis, on aga seadustatud fakt. Loodan, et valimiskomisjon võtab ekspertide arvamusi tõsiselt, tegeleb tõsiselt turvalisusküsimustega ning valimiste läbi viimist internetis kontrollitakse.

Mina olen eelistanud oma hääle anda jaoskonnas. Lihtsalt sellepärast, et olen nii harjunud ja valimiste ajal on see saanud traditsiooniks, et läheme koos abikaasaga koos ja anname oma hääle, kutsudes sellega üles ka teisi oma otsust langetama.

Seega - kui kahtlete e-valimiste turvalisuses, hääletage jaoskonnas. Saate seda teha eelvalimistel 1-3 juunini või valimiste päeval 7. juunil.

Kõige olulisem on valimistel osalemine (sõltumata hääletusviisist). Olen seisukohal, et Eestit tabanud majanduskriisi ületamiseks vajab Eesti muutusi. Oleme mitmeid oma ettepanekuid esitanud Riigikogus seaduseelnõudega, kuid Ansipil on täna veel Riigikogus enamus.

Usun, et parim võimalus vajalike muutuste ellu kutsumiseks on valimistel oma eelistuse väljendamine. Valimata jättes kiidate heaks selle, kuidas Eestit juhitakse.

Sel aastal andis Tallinna linn Linnahalli pikaajalise hoonestusõiguse Ronald Lauderile. Kas härra linnapea ei tahaks meelde tuletada 18 aasta vanust bisnessit sama mehega Kunda Tsemendi erastamisel?

Margus Järv

Lugege minu raamatut „Peaminister", selles on koostööd Ronald Lauderiga põhjalikult kirjeldatud.

Kuidas oleks võimalik ühendust saada või kaasa aidata TALLINNA TV (televisioonis) ja selle loomisel? Ning kas oleks üldse võimalik seal kaasa teha või siis abistada Tallinna TV loomisel.

Ragnar Tamre

Võtke ühendust Tallinna TV loomise eest vastutava abilinnapea Jaanus Mutliga (jaanus.mutli [ät] tallinnlv.ee)  ning pakkuge end välja. Olen Teile valmisoleku eest aidata tänulik!

Kas maamaks Tallinnas kaob?

Tõnis Kalda

Muidugi võiks rääkida mitmete maksude kaotamisest või olulisest vähendamisest nagu seda on teinud Reformierakond, IRL ja mõned teisedki poliitilised jõud. See on aga selge populism. Mina ei taha populismiga tegelda ja ütlen hoopis, et iga maksu langetamine või kaotamine nõrgestab meie riiki. Ka tuleb iga maksu alandamise puhul küsida, millisest avalikust teenusest me siis loobume või millise teise maksu kaudu me selle teenuse jaoks raha saame. Nii näiteks Reformierakonna ideena tulumaksu vähendamise arvel suurendati mitmeid kaudseid makse (näiteks aktsiis, kütte käibemaks jne) ja maksukoormus tervikuna ei vähenenud vaid hoopis suurenes ja seda eriti väiksema sissetulekuga peredel. Ka maamaksu võib kaotada, aga küsigem, millist maksu tahavad IRL ja Reformierakond selle asemel kehtestada. Sama rääkis mõni aeg tagasi ka rahandusminister, kes sugugi ei tahtnud toetada oma koalitsioonipartnerite Riigikogus esitatud eelnõud, kuigi selle osas Tallinna sotsid algselt väga toetaval seisukohal olid. Juba räägitaksegi automaksust, kinnisvaramaksust ja millest kõik veel. Ei tasu sugugi arvata, et kinnisvaramaks tuleks kuidagi soodsam kui seda on praegune maamaks. Tallinlaste tubli enamus on minu arvates seda ka mõistnud ja võib öelda, et maamaksu laekumisega meil erilisi probleeme pole. Eks tallinlased teavad ka, et maamaksu tõus on suunatud pealinna kanalisatsiooni väljaehitamisele ja need tööd kulgevad meil igati plaanipäraselt.

Lõpetuseks tahan veelkord rõhutada - kõik jutud ja allkirjade kogumised maamaksu kaotamise poolt on eelkõige populistlik kampaania ja mina selles reaalset võitu elanike jaoks ei näe.

Käisin ka ise Nõmme turul, mis on tõest ilus, hubane ja armas. Kas Tallinnal on kavas ka mõni teine turg korda teha?

Peeter T.

See on tore, et olete Nõmme turuga rahul. Ka mina käisin seal ja ka mulle väga meeldis. Sellel turul müüakse Eesti tootjate kaupa, millel on hea kvaliteet ja odavam hind. Ostsin kapsaid, Nõmme turul maksid need 6 krooni kilo, aga hiljem kontrollisin Selveris üle, seal oli hind 9 krooni. Näete, milline vahe. Nõmme turu avamine ja ka järgnevad päevad on sealsele rahvale olnud mitte ainult ostu-müügikoht, vaid ka kultuurisündmus. Käiakse koos, istutakse välikohvikus või purskkaevu ääres, nauditakse varaseid maasikaid ja aetakse tuttavatega juttu. Nagu üks Eesti turg peabki olema!

Nõmme on ainuke linnale kuuluv turg, mistõttu saab ka linn seal teha vajalikke investeeringuid. Teised turud (13 turgu) kuuluvad eraomanikele.

Samas on hea öelda, et käivad ettevalmistustööd kalaturu avamiseks Kalasadamasse. Tõenäoliselt saab kalaturg avatud septembris ja see hakkab tööle nädalalõppudel: reedest-pühapäevani. Kui kalaturg osutub ostjate hulgas populaarseks, siis avatakse kalaturg ka näiteks neljapäeval või mõnedel muudel nädalapäevadel. Kalaturg sünnib Põhja-Tallinna linnaosa ja erasektori koostöös.

Ka Rotermanni kvartalisse tuleb sellel suvel väike turg, mis on mõnedel päevadel nädalas avatud.

Tallinnas on kokku 14 turgu. Linnaositi asuvad turud alljärgnevalt:

Lasnamäe linnaosa territooriumil 4, nendest kolmes toimub kauplemine hoonetes ja üks tegutseb välisturuna;

Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil 4, neist ühes toimub kauplemine hoones ja välisterritooriumil ning kolm tegutsevad välisturgudena, Telliskivi tn 60a toimub kindlaksmääratud kuupäevadel kasutatud tööstuskauba müük;

Mustamäe linnaosa territooriumil 2, mis tegutsevad välisturgudena, neist üks on autoturg;

Haabersti linnaosa territooriumil 2, neist ühes toimub kauplemine hoones ja teine tegutseb välisturuna;

Kesklinna territooriumil 1, kus kauplemine toimub hoones ja välisterritooriumil;

Nõmme linnaosa territooriumil 1, kus kauplemine toimub kioskites ja välisterritooriumil.

Kristiine ja Pirita linnaosades turgusid ei ole.

Keskturul (Keldrimäe 9) on plaanis laiendada olemasolevat turuhoonet lääne suunas maksimaalselt kahekorruselise hoone osaga, kuhu on kavandatud aia- ja põllusaaduste turg. Praeguse turuhoone alumistele korrustele jäävad ka tulevikus kohad turukaupmeestele liha, piima ja kalasaaduste müügiks.

Riik teeb juba mitmendat negatiivset lisaeelarvet ja kärbib kulutusi. Kui kaugel ollakse Tallinna negatiivse lisaeelarvega?

Siret Lepik

Esiteks meil ei ole sellist häda käes, nagu riigil, s.t. me ei pea ülepeakaela tormama. Teiseks pidime tegema hoopis positiivse lisaeelarve, kui riik ei oleks kärpinud meie tulubaasi. Kolmandaks positiivne - Linnahall ja Ülemiste ristmik, neljandaks negatiivne - 1. juuli tööseadusandluse muudatused. Ja septembris möödub 9 kuud, kui tööpuudus hakkas järsult tõusma, s.t, et riigi toetused saavad siis otsa.

Linn jälgib ja analüüsib pidevalt oma finantsseisu ning on valmis olukorra muutudes rakendama meetmeid kulutuste korrigeerimiseks. Linnavalitsus on kujunenud olukorras pidanud otstarbekaks oodata riigipoolsete lõplike otsuste tegemist, seda eeskätt vältimaks võimalikke mitmekordseid muudatusi linnaeelarves lühikese ajavahemiku jooksul. Linnal hetkel eelarve muutmisega kiiret ei ole, tõenäoliselt esitame linnavolikogule eelarvekorrektuurid tulenevalt riigi lisaeelarvega kaasnenud omavalitsuste tulude vähenemisest enne suvepuhkust. Ilmselgelt tuleb teha ümberpaigutusi eelarve kulutustes, et tagada linnavolikogu kinnitatud abipaketi rakendamine, mis aitab leevendada riigi majandussurutisega kaasnenud sotsiaalseid tagajärgi.

Sooviksin lisada, et linnal ei ole negatiivseid eelarveid - kõik eelarved on oma olemuselt positiivsed, sest kannavad endas eesmärki tagada linna elanikele vajalike avalike teenuste kättesaadavus ja luua soodne ettevõtluskeskkond linna territooriumil, seda sõltumata asjaolust, kas eelarve kogumaht seejuures kasvab või kahaneb.

Tahaksin veel lisada, et eile andis Ansipi valitsus parlamenti kahe aasta jooksul juba neljanda kärpekava. Me ei ole seda küll veel põhjalikult suutnud analüüsida, aga on näha, et Tallinna rahvale astutakse jälle kanna peale. Vaevalt meeldib inimestele, et kütuseaktsiisi tahetakse 1. juulist 5% võrra tõsta. Niigi on autode ülalpidamine järjest kallimaks läinud. Pealegi viib kütuse hinnatõus ka kõigis teistes valdkondades uue hindade kallinemiseni.

Panin ka tähele, et kärpeid tehakse Maanteeametile, mis võib tähendada, et Tallinna teedeehituselt ja remondilt võetakse ära viimanegi riigipoolne tugi. Suuri vähendusi on ravikindlustuse kulude osas, mis tähendab, et arstiabi kättesaadavus väheneb veelgi.

Hämmastav on see, et valitsus on eriti otsustanud noori inimesi enda vastu häälestada. Lõpetatakse senine õppelaenu tagasimaksmine, järsult vähendatakse õppetoetusi ja eraldisi, samuti ka tasuta üliõpilaskohti ning rakenduskõrgkoolide riiklikku koolitustellimust. Võiksin seda loetelu jätkata, aga niigi on näha, et Ansipi valitsus kärbib sealt, kust ei oleks tohtinud kärpida. Tegelikult nõrgestatakse riigi eksisteerimise aluseid. Iseasi, kas seda tehakse rumalusest või teadlikult.

Sooviks prognoosi kui kõrgeks võib Tallinnas tööpuudus kasvada?

Priit Järv

Veel poolteist aastat tagasi (1. jaanuar 2008) oli Tallinnas 3200 inimest töötud, s.o. 1,5% töövõimelisest elanikkonnast. Selle nädala algul oli Tallinnas registreeritud töötuid 18 352 inimest, mis teeb töötuse määraks 8,7%. Tööpuuduse kasv on olnud kiire ja võib juhtuda, et pärast 1. juulit, kui jõustub uus töölepingu seadus, kiireneb see veelgi. Ma veel ei tea, kuidas läheb tänane Tallinna tööbörs, aga teisipäeval toimunust tuleb teha oma järeldused. Tegu ei ole ju mingite kõrgepalgalitse töökohtadega, aga tormi neile joosti ikkagi. Järelikult on häda väga suur ja abi vajalik. Soovitasin, et peaks Ansipi kutsuma tööbörsile, et ta lõpuks ometi mõistaks, millega on hakkama saanud. Temal aga ei ole aega, tal on vaja Padari ja Pihliga kakelda.

Prognoosi ma ei söanda anda, ei taha olla Cassandra. Meie asi on hoida töökohti ja luua soodsad tingimused nende juurde tekitamiseks, mitte aga istuda käed rüpes ja targutada võimalike tulevikuprognooside üle. Neid targutajaid on ilma meietagi küll, nii Toompeal kui ka Gonsiori tänava sotsiaalministeeriumis.

Lugupeetud linnapea! Te aitate inimestel tööd leida. Samas teevad Trammi- ja Trollibussi- ja Autobussikoondise juhid ületööd, iga normi ületava tunni eest peab neile tasuma lisaks 60%. See on ju linna raha. Võiks võtta tööle poole kohaga ühistranspordi juhte, et ei oleks ületööd ja samas oleksid loodud lisatöökohad. Tänan vastuse eest.

Andrei Karavajev

Tähelepanek on asjakohane. Uurisin seda asja TAKist. Seal on käesoleval ajal ületundide osakaal 7% ja see väheneb. TAKi juhid arvavad, et tingituna töö spetsiifikast päris ilma ületundideta ka läbi ei saa. Ei saa ju ühissõiduki juht poole ringi peal töö lõpetada ja roolist lahkuda.

Kuna LV ametites räägitakse koondamistest, on mul küsimus ja suur palve Teile, et kui vähegi võimalik, siis koondamisi vältida. Elu on näidanud, et peale koondamisi tekib ikkagi vajadus uuesti nende ametikohtade järele.
Paraku kiputakse valima just madalama-palgalisi, kellele mõjub majanduslik olukord niigi raskemalt ja seega oleks väga tänuväärne, kui ka LV suudaks keerulised ajad üle elada võimalikult valutult.
On ju võimalus vormistada näiteks 0,8 koormusega ja hoida sedasi raha kokku ja inimesed on nõus pigem väiksema palgaga, kui et oleksid üldse ilma tööta.
Ja usun, et ka Tallinna linnale on kasulikum töötav ja makse maksev inimene, kui veel lisaks hulk töötuid.
Loodan tõesti väga, et Teie suudate Linnavalitsuses säästa töötajaid koondamistest.
Mul on heameel ja Tallinna linnal on vedanud, et tal on just selline linnapea, nagu Teie ja tahan teid tänada eduka ja aruka juhtimise eest, vaatamata keerulisele ajale.

Liisa T

Ka linnavalitsus on samal seisukohal. Peame inimesi kriisi ajal hoidma. Koondamine, kärpimine, vähendamine ei anna meile pikas perspektiivis midagi. Jah, hoiame kulusid täna kokku - teeme ka vähem tööd, jahutame majandust ja lükkame majanduskriisist väljumise kindlasti kaugemasse tulevikku.

Töökoht pole niisama tehing, tööleping pole tavaline paber, millele kaks poolt alla kirjutavad ja mille võib ka kergel käel üles öelda. Tööandja vastutus on mitmetahulisem. Töötus on inimesele psühholoogiliselt väga keeruline olukord, eneseväärikus saab kannatada, raske on jätkata ja säilitada optimismi. Me ei saa rääkida jätkusuutlikust ühiskonnast, kus 10 või enam protsenti inimestest ei leia endale mingit rakendust.

Seega jah - püüame koondamist kõigiti vältida.

Probleem on - kahetsusväärsel kombel! - ikkagi poliitiline. Kui meenutate, siis Tallinn pidas kriisile päris hästi vastu, kuni Ansipi valitsus tegi esimesed eelarvekärped. Muidugi tehti nendega vaesemaks eeskätt nõrgemad elanikegrupid (eakad, noored pered), kuid algas lausrünnak omavalitsuste eelarvetele (tulumaksuprotsendi vähendamine, lasteaiakohtade programmi lõpetamine jne).

Nüüd on ka omavalitsused raskes olukorras. Topeltraskes sealjuures, sest peame ühtlasi leidma lisavahendeid, kuna üha enam inimesi pöördub linna poole abi saamiseks - samas valitsus blokeerib meie algatusi.

Olukord pole üldse lihtne... Ja vastik on sealjuures kuulata Tallinna opositsiooni parastamist või mõnitamist näiteks Tallinna tööbörsi ümber. Meie püüame inimestele kõige paremat, paraku opositsioon ainult irvitab neile alluvate meediaväljaannete kaudu. Tegelikult peaksid ka nemad vastutama, sest on Toompeal võimul.

Mida teha, kui kaks täiskasvanut on kaotanud töö? Peres kasvab laps. Maksta tuleb aga korteriüür ja kommunaalid ning osta lauale ka söök.
On olemas erialane haridus, kuid kui töökohti ei ole ning tööd ei saa, siis mida teha?
Kas oleks targem minna välismaale, nt Soome, töökohta otsima?

Artur E

Raske on Teile nõu anda, sest olukord on tõesti väga keeruline.

Uurige Tallinna abipaketi raames pakutavaid võimalusi - ehk on neist abi. Praeguse olukorra teebki raskeks see, et Eesti riik on inimesed oma muredega sisuliselt üksinda jätnud. See ei aita Teil töökohta leida, kuid hoidke silm aktiivselt peal ka sellel, mis Eestis toimub, osalege kindlasti valimistel - nii Europarlamendi valimistel 7. juunil kui ka kohalike omavalitsuste valimistel oktoobris.

Täna peame enda eest seisma - saatma valitsusele selge sõnumi, et rahvas ootab neilt tegusid - mitte jagelemist võimu pärast ja aja veetmist  kabinette ja ministriportfelle jagades.

Tallinn on täna andnud lubaduse luua pealinnas 5500 uut töökohta - riigieelarve võimalused on 10 korda avaramad. Kui meil oleks vastutustundlik valitsus, ehk siis koostataks ka kava 55 000 töökoha loomiseks üleriigiliselt.

Et olukord muutuks nii Teie kui tuhandete teiste Eesti perede jaoks soodsamaks, tuleb seda läbi valimiste selgelt nõuda.

Kui aga tõesti ametiühingud hakkavad korraldama streike ja meeleavaldusi, siis soovitan ma mitte peljata, ega nurga taha pugeda, vaid väljendada oma suhtumist nendesse parteidesse ja sellesse valitsusse, kes Teist ei hooli ja Teie peale vilistab.

Tere austatud linnapea! Mul on hääletamist puudutav küsimus. Kas ma saan hääletada, kui mul ei ole alalise elukoha registreeringut? Varem olin registreeritud Lasnamäe Linnaosa Valitsuses. Kus ma saan hääletada? Austan Teid ja Teie tegevust.

Olga Naumkina

Tänan Teid toetuse eest.

Kui Te olete rahvastikuregistris registreeritud linnaosa täpsusega, siis saate Te hääletada Lasnamäe Linnaosa Valitsuses valimisjaoskonnas nr 51 aadressil Punane 16, esmaspäevast kuni kolmapäevani 1.-3. juunini kl 12.00 -20.00 ni ja valimispäeval 7. juunil kl 9.-20.00 ni.

Samuti saab ta hääletada interneti teel 28. maist - 3. juunini aadressil http://www.valimised.ee/

Mul on veel üks tähelepanek seoses 7. juuni valimistega. Reformierakond ja teised valitsusparteid, samuti ka õukonnameedia püüavad tegelikult neid valimisi maha vaikida. Räägitakse, et need valimised ei ole Eestile üldse tähtsad, nendest ei tulene midagi ja tõotatakse madalat valimisaktiivsust. Saan valitsusparteidest ja meediast aru. Nad pelgavad ulatuslikku osavõttu nendest valimistest, sest kardavad, et rahvas ei hääleta „armastatud" valitsusparteide poolt. Siis tuleb ju Ansipi ja Laari tegelik armetus välja! Panite tähele, kuidas mind hakati hurjutama, kui ma söandasin Tallinna veebilehel kutsuda inimesi valimistele. Ma isegi ei öelnud millise partei poolt hääletada, lihtsalt kutsusin valimistele, aga ka see oli Reformierakonnale, Postimehele ja Kanal 2-le; samuti ka IRLile ja Päevalehele liiast. Samas tegid nad meile reklaami - Tallinna veebilehekülje külastatavus on suurenenud enam kui 14 000 inimeseni päevas.

Tere, lugupeetud linnapea! Mul on hea meel, et on võimalik Teile kirjutada. Mulle teeb muret mänguväljakute seisund sisehoovides. Näiteks, et jõuda kahe lapsega mänguväljakuni (üks neist vankris, teine, 1,6-aastane, käib juba ise), tuleb kõndida jalgsi ligi 1 km, sest et meie hoovis pole peale liivakasti enam midagi. Tahaks väga, et peale liivakastide oleksid igas hoovis veel mingisugused mänguvõimalused.

Olga Naumkina

Mänguväljakute ehitamine igasse hoovi ei ole võimalik, kuna linn ei saa ehitada mänguväljakuid korteriühistu maadele. Oleksime väga tänulikud, kui Te täpsustaksite, millisel aadressil Te elate. Saame sellisel juhul arvestada võimalike lahendustega järgmise aasta mänguväljakute ehitamise planeerimisel.

Sellel aastal rajas linn Mustamäele 5 täiesti uut lastemänguväljakut!

Te võiksite saata Keskkonnaametile kirja kristina.zotejeva [ät] tallinnlv.ee  või helistada tel 640 4572.

Lugupeetud linnapea! Mind väga huvitab munitsipaalkorterite jagamise küsimus. Ise olen järjekorras 2008 aasta augustist. Mis põhimõtte alusel neid kortereid jagatakse ning kas paljulapselistel peredel on mingeid soodustusi?

Olga Naumkina

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrusega kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra" punktile 23 teeb  ettepaneku munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta selle  linnaosa eluasemekomisjon, kus inimene on eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud.

Linnaosa eluasemekomisjon lähtub asustamata munitsipaaleluruumi üürile andmise otsustamisel:

- eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise ajast;

- isiku ja tema perekonnaliikmete kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurusest ja heakorratasemest;

- perekonnaliikmete arvust (sh alaealiste laste arvust);

- isiku ja tema perekonnaliikmete tervislikust seisust.

Käesoleva aasta suvel lahendatakse Tallinnas tagastatud eluruumide üürnike eluasemeprobleemi ning edaspidi on rohkem võimalusi eluruumide üürile andmiseks nendele inimestele, kellel puudub elamispind ja kes enda või perekonna sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised ise endale või oma perekonnale eluruumi tagama ja vajavad kõrvalabi.