Ühel juhul kõneldakse üldsõnaliselt puitmajast, teisel juhul saame täpselt teada, et tegemist on rõhtpalk-, püstpalk- või plankseintega. Omaaegsest fassaadivärvist on andmeid 86%, katuse vormist 96% ning katusematerjalist 97% elumajade kohta. Kuigi osa teabest langeb ebausaldusväärsuse tõttu vaatlusest välja, olen veendunud, et allikmaterjal võimaldab tõetruult eeslinnu uurida. Pole kahtlust, et selline andmestik võimaldab väga tõetruult käsitleda 1930. aastate Pelgulinna struktuuri ja miljööd.
Kõige rohkem oli 1930. aastatel kahe- (ca 53%) ja ühekorruselisi (ca 39%) elumaju. 37 maja olid 3-korruselised ja 1 (Rohu 13) 5-korruseline. Ühekorruselised majad domineerisid Preesi ja Aarde tänava piirkonnas, kahekorruselised põhiliselt Oskari (Ristiku) tänava alguses, Heina tänava lõpus, Õle ja Saue tänavas ning Paldiski maanteel. Küllaltki palju oli selliseid tänavaid, mida palistasid läbisegi 1-, 2- ja 3-korruselised majad. Markantseks näiteks võib tuua sõjaeelse Telliskivi tänava. Pelgulinna majaomanike hulgas oli suhteliselt palju töölisi. Näiteks Sõmera 4 kuulus plekksepp Grigori Marschalovile, Rohu 23 raudteetöölisele Juhan Orntlikule, Õle 19 sadamatöölisele Jüri Loole, Alberti (Roo) 18a postiljon Johannes Lahtile, Härjapea 19/Alberti 18 kingsepp Jüri Rootsmannile, Telliskivi 15 vabrikutöölisele Heinrich Reile jne. Samas kuulusid mõnedki majad ühiskonnas kõrgemal positsioonil asunud isikutele, kes enamasti seal ka elasid. Näiteks Oskari (Ristiku) 7 omanik oli advokaat Aleksander Riesenkampf, Õle 4 advokaat Martin Maripuu, Õle 10 tekstiilitööstur Elmar Nirk, Heina 23/Olga (Pebre) 1 Eesti Panga president Jüri Jaakson jne. Veidi alla kolmveerandi Pelgulinna majaomanikest elas oma majas, ülejäänud mujal. Reeglina kuulus ühele omanikule Pelgulinnas vaid üks kinnistu. Leidus ka erandeid. Tallinna linnale kuulus 44 krunti, mis olid eranditult hoonestamata. Töösturid Karl Tamberg ja Hermann Kopvillem omasid kinnistuid Telliskivi 49, 51 ja 53, Mihkel Punge ja Johannes Raud Orase 13, 18 ja Taime 1/Heina 49. Marie Kiiratsile kuulus Saue 18 ja Oskari (Ristiku) 6/Saue 20, advokaat A. Riesenkampfile Oskari 7 ja 9. Omandivormilt oli Pelgulinnas kõige enam obrokikrunte (56%).
Erakruntide osakaal oli 41% ning rendikruntidel veidi alla 3%. Keskmiseks krundi suuruseks tuli 980 m². Paldiski mnt, Sõle tänava alguses, Telliskivi, Saue, Rohu, Õle, Härjapea, Alberti (Roo), Oskari (Ristiku) tänaval jm domineerisid 800–1200 m², Sõle tänava lõpus, Kolde puiesteel, Preesi ja Aarde tänaval 400–500 m² suurused krundid. Nurme (Maisi) tänavale rajati 366 m² suurusi krunte. Väiksemad krundid olid 300 m² ringis, näiteks Oskari 58 oli vaid 199 m² ja Õle 46/Kolde 25a 319 m². Mitmel pool leidus ka suuremaid kinnistuid.

Robert Nerman