Roheline pealinn

Rohelise pealinna liikumine sai alguse 2006. aastal Tallinna linnapea Jüri Ratase algatusest. 15. mail 2006 kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad alla memorandumile, millega tehti Euroopa Komisjonile ettepanek tunnustada igal aastal linna, kus lisaks keskkonnasõbralikele juhtimisotsustele ja üldise keskkonnateadlikkuse tõstmisele on rakendatud säästva arengu põhimõtteid, parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ning haljasalade pindala, juurutatud jäätmekäitluse kaasaegseid põhimõtteid ja tehnoloogiaid või rakendatud innovaatilisi ja julgeid lahendusi linna üldise elukeskkonna oluliseks parandamiseks.

Igal aastal tunnustatakse tiitliga ühte Euroopa linna, kus on viimase 5-10 aasta jooksul märkimisväärselt parandatud elukeskkonda ja rakendatud säästva arengu põhimõtteid, toimib elanike, ettevõtluse, mittetulundusühingute jt koostöö, jätkatakse elukeskkonna parandamise programmi, mis peaks avaldama kauakestvat mõju linnakeskkonnale ja ollakse valmis jagama sellealaseid kogemusi teiste linnadega.

Tiitel näitab linna valmidust ja võimet lahendada keskkonnaprobleeme. Praeguseks on algatusega ühinenud 36 Euroopa linna, sh 20 pealinna.

Euroopa Rohelise Pealinna tiitel omistatakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna konkreetsete tegudega, näiteks:

• ametiasutuste, kodanike, äriringkondade ja teiste sidusrühmade koostöö ja partnerlussuhted, mille eesmärk on elutingimusi linnas arendada ja paremaks muuta
• keskkonnasäästlike liikumisviiside rakendamine
• parkide ja puhkealade rajamine ja laiendamine
• kaasaegne lähenemisviis jäätmehooldusele
• uuenduslikud lahendused mürareostuse probleemile
• ühtne lähenemisviis linnajuhtimisele, mis tagab pikaajalised positiivsed tulemused

 

VALIKUPROTSESS

Euroopa 2010. ja 2011. aasta rohelise pealinna tiitlile kandideerivaid linnu hinnatakse kümne keskkonnanäitaja alusel:

1. Piirkonna roll üleilmses kliimamuutuses
2. Kohalik transport
3. Rahvale avatud rohealade olemasolu
4. Kohaliku õhu kvaliteet
5. Mürareostus
6. Jäätmeteke ja-hooldus
7. Veetarbimine
8. Reoveekäitlus
9. Kohaliku omavalitsuse poolne keskkonnajuhtimine
10. Keskkonnasäästlik maakasutus

Linna esitatud taotlus peab sisaldama iga näitaja kohta järgmist teavet:

• ülevaade praegusest keskkonnaseisundist ja saavutatud tulemustest
• ülevaade linnakeskkonna parandamiseks võetud meetmetest
• ülevaade tulevastest plaanidest ja algatustest

• ülevaade kavandatud aktsioonidest ja üritustest, mille eesmärk on levitada keskkonnaalaseid kogemusi ja parimaid tavasid

Alates 2010. aastast valitakse igal aastal üks Euroopa linn Euroopa roheliseks pealinnaks. Auhind antakse linnale, mis on suutnud järjepidevalt saavutada kõrgeid keskkonnastandardeid, on võtnud endale püsiva kohustuse viia ellu ambitsioonikaid meetmeid, parandada keskkonda ja toetada säästvat arengut ning on võimeline innustama teisi linnu ja edendama parimaid tavasid kõigis Euroopa linnades.amiskomisjon lähtub alltoodud 10 valdkonnast:

Auhinnaprogramm on avatud ELi 27-le liikmesriigile, kandidaatriikidele (Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Horvaatia) ning Euroopa Majanduspiirkonna riikidele (Island, Norra ja Liechtenstein). Kõik ELi linnad, mille elanike arv on üle 200 000, võivad elektroonilise vormi abil taotleda Euroopa rohelise pealinna auhinda.

Taotlusi hinnatakse kümne keskkonnaalase kriteeriumi alusel, mille hulka kuuluvad näiteks kliimamuutused, transport, õhk, jäätmed ja vesi. Taotluste esitamise tähtaeg nii 2010. kui ka 2011. aasta tiitli puhul on 1. oktoober 2008; seejärel teeb žürii oma otsuse veel käesoleva aasta jooksul.

Žürii koosneb Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskkonnaagentuuri, säästvust edendavate kohalike omavalitsuste (ICLEI), Euroopa transpordi- ja keskkonnaliidu (T&E), Euroopa Liidu Pealinnade Liidu ja Regioonide Komitee esindajatest.

 

Deklaratsioon, millega luuakse

EUROOPA ROHELISE PEALINNA AUHIND

 

Arvestades, et tänapäeva Euroopa on valdavalt linnaühiskond - neli viiendikku eurooplastest elab linnades;

arvestades, et enamik meie ühiskonna ees seisvaid keskkonnaprobleeme, sealhulgas üleilmse
soojenemise ohtlikud tagajärjed, on koondunud Euroopa linnadesse. Samas saavad linnadest
alguse ka algatused ja uuendused nende probleemide lahendamiseks;

arvestades, et Euroopa riigipead võtsid 2006. aasta juunis Euroopa Ülemkogul vastu laienenud Euroopa Liidu uuendatud säästva arengu strateegia, mille eesmärk on teha kindlaks ja töötada välja meetmeid, mis aitavad ELil panna aluse nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteedi jätkuvale parandamisele, luues jätkusuutlikke kogukondi, kus suudetakse ressursse säästlikult majandada ja kasutada;

arvestades, et Euroopa Komisjon võttis 11. jaanuaril 2006. aastal vastu linnakeskkonna teemastrateegia, kohustudes toetama ja julgustama Euroopa linnu terviklikumalt lähenema linnajuhtimisele, tehes linnad tervislikumateks ja paremateks elupaikadeks ning vähendades linnade negatiivset keskkonnamõju laiemale keskkonnale;

arvestades, et Euroopa auhinna idee on pakkuda linnadele veelgi suuremat innustust keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks ja keskkonnakvaliteedi parandamiseks,

 

KINNITAME MEIE, ALLAKIRJUTANUD,

Euroopa rohelise pealinna auhinna eesmärke, milleks on:

a) avaldada tunnustust linnadele, kus on järjepidevalt suudetud saavutada kõrgeid keskkonnaeesmärke;

b) innustada linnu seadma auahneid sihte, et parandada veelgi keskkonnanäitajaid ja edendada

säästvat arengut;

c) tõsta esile eeskuju, mis oleks innustuseks teistele linnadele ning edendaks parimate tavade ja kogemuste järgimist kõigis teistes Euroopa linnades;

 

MEIE, ALLAKIRJUTANUD, OLEME KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

valida üks Euroopa linn alates 2010. aastast Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandma

- EL27, kandidaatriikide (Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Horvaatia) ja EMP riikide (Island, Norra, Liechtenstein) seast;

tunnistada, et sõltumatu ekspertkomisjon viib läbi esialgse analüüsi, hinnates 10 keskkonnanäitaja alusel kandidaatide andmeid ja tegevust seoses eespool nimetatud eesmärkidega, ning esitab

eelhindamisaruande koos edasipääsenud kolme linna nimega iga aasta kohta;

teha lõplik otsus Euroopa rohelise pealinna iga-aastase valiku käigus;

tagada, et valitud linnal oleks õigus kasutada ühe aasta jooksul „Euroopa rohelise pealinna"

aunimetust ning selle juurde kuuluvat logo ja kõiki reklaammaterjale;

 

edendada auhinna ja selle eemärkide teadvustamist ja mõistmist;

soodustada partnerlussuhete loomist, millesse on kaasatud paljud erinevad sidusrühmad;

MEIE, ALLAKIRJUTANUD, OLEME OTSUSTANUD EDENDADA JA TUNNUSTADA KOHALIKE OMAVALITSUSTE PÜÜDLUSI LINNAKESKKONNA PAREMAKS MUUTMISEL JA SOODUSTADA LINNAEHITAJATE TIHEDAMAT KAASALÖÖMIST SÄÄSTVA ARENGU IDEE RAKENDAMISEL.

 

Brüssel, 22. mai 2008

_______________________

 

Councillor Paddy Bourke P.C.

Lord Mayor of Dublin

 

Stavros Dimas

Euroopa Komisjon

keskkonnavolinik

 

Nõukogu liige Paddy Bourke P.C.

Dublini linnapea - Euroopa Liidu

Pealinnade Liidu president

 

Gino Van Begin

Euroopa regiooni direktor

ICLEI - Local Governments for Sustainability

 

Jacqueline McGlade

Tegevdirektor

Euroopa Keskkonnaagentuur

 

Jos Dings

Direktor - Euroopa transpordi- ja

keskkonnaföderatsioon

 

Luc Van den Brande

Regioonide Komitee

president

Tallinna linnapea 2006 a. ja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas

 

Esimesed auhinnavõitjad
23 veebruaril 2009 a toimus Brüsselis esimene rohelise linna auhinna omistamise tseremoonia, millel kuulutati esimesteks Euroopa rohelisteks linnadeks

 2010:    Stockholm

 2011:    Hamburg

 

Liikumise ametlik kodulehekülg: http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm