Tallinn jätkab e-teenuste edendamist

01.04.2015

Tallinn on seadnud eesmärgiks linna avalike teenuste ja infotehnoloogilise keskkonna arendamise läbi linnaelanike heaolu ja linnavalitsemise tõhusust parandada.

Eelmisel aastal valmisid uute infotehnoloogiliste lahendustena operatiivinfo keskkond, kus menetletakse kaevetöölube, tänava ajutise sulgemise lube ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde lube, ning avalike kogunemiste infosüsteem, kus menetletakse avalike ürituste, spordiürituste ja ilutulestike lube. Uute infosüsteemide loomine tõi juurde viis kõrgeima tasemega e-teenust. Jätkuvad kinnisvararegistri ja planeeringute registri arendustööd.

Riigi infosüsteemide haldussüsteemis on registreeritud 33 Tallinna linna infosüsteemi. Teenustega seotud info liikumise ja protsesside haldamiseks loodi infohalduse töörühm.

Avaandmete veebilehele on kantud Tallinna kohta koostatud statistika, eelarve ning kehtivate lubade andmed.

2015. aasta olulisemateks eesmärkideks on universaaltoetuste infosüsteemi arendamine ning kasutusmugavuse suurendamine nii klientide kui ka ametnike jaoks, avalike teenuste andmekogu broneeringute mooduli loomine, linna sündmuste ja huvitegevuse uue portaali loomine ning tagasiside kogumine e-kanalite kasutusmugavuse kohta.

2014. aasta lõpus oli Tallinna linna avalike teenuste andmekogus 21 valdkonna all 580 teenust. Otseseid teenuseid ehk selliseid, mille saamiseks peab pöörduma teenuse osutaja poole või esitama taotluse, on andmekogus 473. Neist 58 on load ja kooskõlastused, 39 toetused, 29 infoteenused, 16 registreeringud ja 1 makse. Kõige suurema rühma moodustavad põhiteenused, mida on 330.

Täisautomaatsete teenuste ehk 5. taseme teenuste arv on suurenenud 70ni. Kõige rohkem 5. tasemega teenuseid on linnaplaneerimise ametil ja transpordiametil, vastavalt kümme ja üheksa.

Informatsioon kõikide Tallinna linna osutatavate ja korraldatavate otseste ja kaudsete teenuste kohta on ööpäev läbi kättesaadav Tallinna linna veebilehelt.

Tallinna linna teenuste kättesaadavus suurenes võrreldes 2013. aasta külastajate arvuga 5%, kasvades 231 603 külastajalt 243 783 külastajani.

Kõige populaarsem teenuskaart eesti- ja ingliskeelsete külastajate seas oli elukoha aadressi registreerimine rahvastikuregistris. Venekeelsed külastajad on kõige enam külastanud abielu lahutamise ja abielu registreerimise teenuskaarte. Toetustega seotud teenuskaartidest on eestikeelse elanikkonna seas kõige enam külastatud esmakordselt kooli mineva lapse toetuse teenuskaarti ning venekeelsed elanikud on kõige enam külastanud pensionilisa teenuskaarti. Ingliskeelsete külastajate seas on väga populaarsed vaba aja veetmisega seotud teenuskaardid.

Ametite teenuskaartidest külastatakse kõige rohkem sotsiaal- ja tervishoiuameti, spordi- ja noorsooameti ning perekonnaseisuameti teenuskaarte. Linnaarhiivi, linnaplaneerimise ameti, munitsipaalpolitsei ameti ja transpordiameti teenuskaartide külastatavus on kolme aasta võrdluses iga aasta suurenenud.

Lisaks teenuskaartidele on avalike teenuste andmekogu osad SMS-teavituste süsteem ning arvete ja maksete tegemist võimaldav maksekeskkond, mille avalikuks väljundiks on iseteeninduskeskkond. Kõige rohkem (66%) suurenes arvete eest tasumine iseteeninduskeskkonnas. SMS-teavituste saatmine suurenes 35%.

Tallinna linna avalike teenuste andmekogu külastatavus näitab, et teenused on hästi kättesaadavad ning tagasiside alusel on teenuste kirjeldusi täiendatud ning seeläbi nende kättesaadavust veelgi suurendatud.

2014. aastal esitati kokku 593 küsimust ja ettepanekut, millest 29% moodustasid perekonnaseisuametile ja 18% sotsiaal -ja tervishoiuametile suunatud küsimused ja ettepanekud. Transpordiametile, linnaplaneerimise ametile ja kommunaalametile esitati vastavalt 13%, 12% ja 9% küsimustest.

Avalike teenuste andmekogu on integreeritud finantsinfosüsteemi, iseteeninduskeskkonna ja veebikaardiga. Linna esitatud arvetest tasutakse hinnanguliselt 25–30% arvete ja maksete iseteeninduskeskkonnas. Kõige rohkem tasutakse iseteeninduskeskkonnas lasteaedade ja huviringide tasudega seotud arveid. Iseteeninduskeskkonnas on 12 SMS-teavituse tellimise teenust.

Tallinna avalike teenuste andmekogu veebikaardile on kantud kõik teenuse osutamise ja osutajate asukohad koos objektide fotodega. Veebikaardil on võimalik määrata kliendile lähim teenuse osutamise asukoht.

Ühtse teenuste kataloogi loomine on loonud suurepärased eeldused teenuste integreerimiseks.

Näiteks taotletakse esmakordselt kooli mineva lapse toetust enamasti elektrooniliselt - 2014. aastal esitati elektrooniliselt 79% taotlustest. Pensionilisa toetuse uutest taotlustest esitati elektrooniliselt 63%. Elukoha registreerimisel tehti elektrooniliselt 40,7% registreeringutest.

Kasvanud on ka interaktiivsete infoteenuste, nagu Tallinna veebikaardi, hauaplatside otsingu ja sündmusteportaali Kuhuminna külastajate arv.

Kõige massilisemalt tarbitavad põhiteenused on ühistranspordipiletite ostmine, mobiilne parkimine ja raamatukogu külastamine. Keskraamatukogu e-lehtede ja e-raamatute lugemiskeskkonna Ellu kasutajate hulk on suurenenud vastavalt 7% ja 9%.

Teenuste taotlemise ehk nõudluse ja sihtrühmade suuruste võrdlemine näitab, et kõikidele sihtrühmade liikmetele on teenused tagatud.

Mõõdikute süsteemi kasutamine näitab, et Tallinna linn kasutab teenuste osutamiseks planeeritud ressursse tõhusalt, kõik linna osutatavad ja korraldatavad teenused on hästi kättesaadavad ning teenuste osutamine on kvaliteetne ja kasutajasõbralik ning teenuste kättesaadavuse parandamiseks kasutatakse kodanike tagasisidet.