Tallinn pöördus uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täitmise tagamiseks kohtusse

Tallinna linn pöördus Tallinna Halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega.

Põhiseadus näeb ette, et kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete panemisel riik on kohustatud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi, so nägema ette, millisest allikast kohustused kaetakse ning tagama vahendite olemasolu, kuna vastasel juhul ei ole võimalik linnal seadusega pandud kohustusi täita ning PGS-s sätestatud haridusalased eesmärgid ei ole saavutatavad.

Kaebuse esitamise eesmärgiks on saavutada kohalikele omavalitsustele piisavate rahaliste vahendite olemasolu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) kehtestatud täiendavate kohustuste täitmiseks.

Abilinnapea Yana Toomi sõnul pidanuks riik samaaegselt PGS-i vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega on ette nähtud linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine. „Riik ei ole seda teinud,“ tõdes Toom. „Linn täidab PGS-is sätestatud kohustused ning soovib tagada pealinna lastele Eestis parima võimaliku hariduse kättesaadavuse. Kohtusse pöördumise eesmärk ei ole vabaneda PGS-iga kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmisest, vaid tagada nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine. Samas peab riik kui vastavate kohustuste kehtestaja täitma omapoolset kohustust ning nägema ette seadusega kehtestatud kohustuste rahalise katte ja sellest tuleneva täitmisvõimaluse.“

Tallinna linna õigusdirektori Priit Lello sõnul on antud juhul rikutud PS § 154 lg 1 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 9 tulenevaid kohaliku omavalitsuse rahastamise nõudeid. „Põhi- ja gümnaasiumiseadusega on suurendatud linna ülesannete mahtu, samas talle rahalisi vahendeid juurde andmata või selle asemel seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi kohalike ülesannete täitmiseks vähendamata ning seeläbi on raskendatud linnal ülesannete täitmine,“ selgitas Lello. „Ka ei ole uue PGS-iga 2010. aastal kaasnevate kohustuste rakendamiseks jäetud aeg piisav. Teatavasti võeti uus PGS vastu 9. juunil k.a. ning see jõustub juba 1. septembril k.a, seega eelarveaasta keskel. Riik ei ole uue regulatsiooni kehtestamisel ja rahastamisallikate kehtestamata jätmisel arvestanud linna õiguste ja huvidega ning ei ole kaasanud linna rahastamisküsimuste lahendamise otsustamisprotsessi.“

Samuti ei ole riik viinud kohalike omavalitsuste rahastamise süsteemi kooskõlla põhiseadusega. Vaatamata Riigikohtu Üldkogu 10. märtsi k.a. otsusega tuvastatud KOV-ide rahastamise põhiseadusevastasusele pole riik täitnud oma kohustust võtta vastu õigustloovad aktid, mis tagaksid selle, et omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ette nähtud raha oleks selgelt eristatav riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning et seadused, mis panevad omavalitsusüksustele kohustusi, sätestaksid, kas mingi ülesanne on omavalitsuslik või riiklik.

Seetõttu palubki linn kohtul tuvastada, et õigusvastane on riigi tegevus(etus) linnale ja teistele KOVidele uues PGS-s sätestatud täiendavaid kulutusi kaasa toovate lisakohustuste kehtestamisel asjakohase rahastamisregulatsiooni väljatöötamata jätmisel. Lisaks palub linn teha riigile ettekirjutus PGS-iga pandud lisakohustuste täitmiseks 2010. a ja 2011. a vajalike kulude kindlaksmääramiseks ja vastavate summade väljamaksmiseks.

Riigikogu võttis 9. juunil k.a. vastu uue PGS-i, mis jõustub 1. septembril, osaliselt jõustuvad PGS-is sätestatud kohustused 2011. aasta 1. septembrist. PGSi ja uute riiklike õppekavade rakendamisega kaasnevad kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Tallinna linnale mitmed uued kohustused ja kulud, mis esialgsete arvutuste järgi on sel aastal ligikaudu 66,4 miljonit krooni ja tuleval aastal ligikaudu 100,1 miljonit krooni.

PGSi rakendamisega kaasnevate täiendavate kulude katteks ei ole riigi poolt ette nähtud vajalikku tulubaasi ning neid kulusid ei ole võimalik olnud linnal ette näha ka 2010. a eelarve koostamisel.