Eestlasest piletikontrollitiimi juht Helsingis: Helsingi rahvas nuriseb, et Tallinnas on tasuta ühistransport

DSC_0041
16.03.2015

Mupot külastas Helsingi maakonna transpordiameti (Helsingin seudun liikenne – edaspidi HSL) neljaliikmeline piletikontrolli töögrupp, et saada ülevaade Tallinna ühistranspordis tasuta sõidu süsteemi- ning kontrollmehhanismist. Grupi juht Kadri Oja on täiesti oma eesti tüdruk - paar aastat tagasi Kuusalust Helsingisse tööle suundunud ja end tänaseks tiimijuhiks üles töötanud.

Helsingi ja Tallinna piletikontrolli süsteemide vahel on suured erinevused, kuid otsimise puhul leiab ka sarnasusi. Kuna sarnasusi on vähem, siis alustame Kadriga juttu nendest:

„ Kõige tähtsam - suhtlemine inimestega ja stressiga toimetulek. Ükski rikkumisega vahele jäänud inimene ei ole heatujuline ja kipub kontrollijat solvama ning kiruma. Oleme suutnud panna kokku sellise meeskonna, kus kõik on äärmiselt positiivsed inimesed ning võtame asja huumoriga, masenduse korral toetame üksteist. Proovime oma hea tujuga ka „jäneseid“ nakatada ning see üldjuhul ka õnnestub. Lahku minnakse tavaliselt rahumeelselt,“ räägib sarmikas eestlanna.

HLS hõlmab seitset Helsingi ümbruse maakonda, kes toetavad HSL-i rahaliselt ja saavad vastutasuks hästi töötava transpordisüsteemi. Tegemist on erafirmaga, mis arendab, ostab ja kontrollib pealinna transpordiliiklust. Firmas töötas 350 inimest, neist 120 on piletikontrollid, kes töötavad 6-liikmeliste gruppidena. Tööpäev algab piletikontrollil esimese transpordiliini tööle hakkamisega ning lõpeb viimasega. Kontrollitakse trammi, trolli, bussi, metrood ja siseliinide parvlaevu. Töö on 10-tunnilise tsükliga ja iga päeva kohta saab iga tiim detailse ettekirjutuse: alates sellest , et millisele liinile ja mis kell minnakse kuni selleni välja, kas kontrolli tehakse vormi- või erariides. HLS-i vormiriietus on sinine ja rahvas kutsub neid facebooki kodulehel „smurfideks“. See, et meie piletikontrolle muponautideks või mupsikuteks kutsuda, tekitab neidudes rõõmsat elevust.

Piletite kontrollimine käib transpordivahendis – grupp siseneb peatuses ning kontrollib sõidu ajal pileteid. Järgmises peatuses väljutakse ning minnakse järgmisse sõidukisse. Helsingi piletööri töö on märksa lihtsam, kui Tallinnas.

Trahv piletita sõidu eest on 80eurot ja seda saab maksta kas sularahas või maksekorralduse alusel.

 „Läheme sisse ja hõikame Hyvää päivää, matkalippujen tarkastus (Tere päevast, piletite kontroll). Seejärel kontrollime samalaadse aparaadi abil, nagu teilgi, piletid üle. Kui piletit pole või on petukaup, on jutt lühike ja konkreetne . Raha mulle ja trahvikviitung sulle,“ selgitab Kadri. „Kui raha pole, siis helistame rahvastikuregistrisse ja küsime kas „jänese“ ID ning nimi klapivad. Kui klapivad, siis kirjutame välja maksekorralduse. Kui ei klapi, siis anname veel ühe võimaluse öelda oma õige ID. Kui ka see on vale helistame politseisse ning järgmises peatuses ootab ees sõit jaoskonda koos politseikonvoiga“.

Selline süsteem võimaldab ühe metroopeatuse vahel igal kontrollil vormistada keskmiselt kaks rikkumisjuhtumit. Ühes vahetuses suudab iga kontrolör aga teha umbes 300 trahvi. Eesti ülikeerulisest seadusandlusest tulenev bürokraatia paneb soomlased imestusest pead vangutama. „Selle kahekümne euro pärast nii palju vaeva näha, no ma ei tea,“ imestab üks tüdrukutest kui kuuleb, milline tegevustsükkel käivitub iga trahvipaberiga. „Ma maksaks kohe ära, mis protsessimist või kohtusse minekut...“

Kes on Helsingis põhilised „jänesed“?

„Ikka mujalt Soome sisserännanud inimesed, kellel enamusel puudub ID. Esirinnas on eestlased, valdavalt Soomes töötavad kalevipojad,“ räägib Kadri. „Selleks on peale minu veel üks eestlane tööle võetud ning vajadus on vene keelt kõneleva kontrolli järele. Soomlased on üldjuhul distsiplineeritumad. Aga väiksemaid sulitempe teevad nemadki – näiteks ostavad odavama pileti või püüavad kasutatud või üle aja läinud kuupiletiga sõita“.

Möödunud aastal määras HSL kokku 5 miljoni 221 280 euro eest trahve, millest laekus 2 miljonit 485 189 eurot. „Jänesel“ on aega oma trahvi maksta või seda vaidlustada üks nädal, seejärel läheb asi inkassofirma kätte. Vaidlustamise korral teeb vahetuse ülem otsuse, kas nii või naa, aga ei mingeid lõputuid kohtuvaidlustusi ega protsessimist.

Piletikontrolli põhipalk on keskeltläbi 2100€, millele lisanduvad lisatasud, muu hulgas õhtuse vahetuse, ületundide ja erariietuse kandmise eest. Amet on aga töölesoovijate hulgas hinnas – viimane töökuulutus tõi 13ne piletikontrolli kohale sooviavaldusi 637.

 Huvitava seigana toob Kadri välja selle, et Helsingis on järjest rohkem ühistransporti kasutavate  inimeste hulgas kuulda nurinat – miks Tallinnas saab tasuta sõita ja meil, Helsingis ei saa. Minge õppige Tallinnas, kuidas asi käib! Seda tüdrukud uudistama tulidki. Koos mupoga  käidi Kopli trammiliini kontrollreidi vaatamas. „Teie naistel peavad ikka väga tugevad ja vastupidavad jalad olema,“ naersid soomlannad „Nii kõrgele astmetele terve päev üles-alla astuda – no ei ole kerge!“

Lepiti kokku, et mupo piletikontroll teeb veel sellel kevadel vastukülaskäigu, et tutvuda sealse tööga.