Eha Võrk: Pealinn teeb korteriühistutega tõhusat koostööd

Korteriühistute foorum
04.10.2017

Tallinna abilinnapea Eha Võrk esines Eesti Korteriühistute XX Foorumil ettekandega pealinna koostööst korteriühistutega.

Seekord olid iga-aastase foorumi vaatevinklis korteriühistud kui kohaliku elu edendajad. Abilinnapea Eha Võrk tutvustas foorumil Tallinna põhimõtteid ja kogemusi korteriühistute toetamisel.

„Tegutseme ühise eesmärgi nimel,“ rõhutas Võrk.“ Soovime, et meid ümbritsev elukeskkond oleks turvaline ja korrastatud. Probleemide lahendamisel – on need siis korterelamu renoveerimine, parkimisküsimused, õueala ohutus või juriidilised küsimused – näeb linn korteriühistuid partnerina, kellega koostöös muutub linna üldilme paremaks.“

Võrgu sõnul toetab pealinn ühistute algatusi elamute renoveerimisel ja õuealade heakorrastamisel, kuna see mõjutab otseselt elamupiirkondade elukvaliteeti.

„Iga toetus korteriühistule on ühtlasi toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk. „Kümne aasta jooksul on Tallinn eraldanud korteriühistutele toetusteks enam kui 11 miljonit eurot.“

Ühe olulisema toetusvaldkonnana tõi Võrk esile korterelamute turvalisuse ja tervisliku elukeskkonna loomise. „40-50-aastaste korterelamute rekonstrueerimine tähendab korteriomanike jaoks märkimisväärseid investeeringuid,“ tõdes Võrk. „Linn saab oma toetustega korteriühistutele tekkivat majanduskoormust leevendada.“

Üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid on projekt „Fassaadid korda“. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte. Tallinn on 11 aastaga projekti „Hoovid korda“ raames toetatud 1106 korteriühistut, selleks on aastatega linnaeelarvest eraldatud ligi 8 miljonit eurot.

Meede, millega linnavalitsus on otsustanud korteriühistuid toetada ja saatnud vastava eelnõu linnavolikogule kinnitamiseks, seondub rõdude ja varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi toetuse andmisega. „Üheks ajendiks oli 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing,“ nentis Võrk. „Suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras. Seetõttu soovime kehtestada korteriühistutele rõdude, lodžade ja sissepääsude varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi kulude hüvitamise korra. Loodame, et see uus toetusmeede ärgitab korteriühistuid selle tõsise probleemiga tegelema ning rõdude ja varikatuste turvalisuse tagama.

„Oleme teinud algust ka ühe uue ja huvitava meetme rakendamisega – korterelamute otsaseinte supergraafiliste seinapiltidega kaunistamisega,“ ütles Võrk. „Selle eesmärk on hoonete välisilme elavdamine ning linnapildi kaunistamine.“

Võrk lisas, et Tallinn on andnud suure panuse ka korterelamute õuealade heakorrastamisse. „Korterelamu õueala on osa meie elukeskkonnast, mille turvalisus ja korrastatus mõjutavad mitte ainult ühistuliikmete elu kvaliteeti, vaid määravad paljus ka linna üldilme,“ rõhutas Võrk. „Õuealade korrastamiseks on linnal kaks projekti - suuremahuliste projektide elluviimiseks „Hoovid korda!“ ja väiksemate tegevuste toetamiseks „Roheline õu“.“

„Hoovid korda!“ projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada.

Viis aastat tagasi alustas Tallinn ülelinnalise meetmega „Roheline õu“, mille raames rahastatakse väiksemate tegevuste elluviimist hoovialade korrastamisel.

„Olen paljusid projektist toetust saanud korteriühistuid külastanud ning olin toona üha enam veendunud, et tulemus väärib laiemat tutvustamist ja korteriühistud tunnustamist,“ ütles Võrk. „Nii sündis näituse idee - esmakordselt avati Vabaduse väljaku tunnelis projekti „Roheline õu“ parimatest näitus kolm aastat tagasi, eile avatud selle aasta tulemusi tutvustav näitusega saab tutvuda aasta lõpuni.“

Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel. Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 71 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde pea 1800 parkimiskohta. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse üle 30 parkimisplatsi.

Traditsioonilise iga-aastase korteriühistute foorumi korraldab Eesti Korteriühistute Liit, toetavad sihtasutus KredEx ja Tallinna linn. Seekordse foorumi teemadeks on uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, korterelamute rekonstrueerimise toetuse kasutamine, rekonstrueeritud korterelamute sisekliima ja energiakasutus, korteriühistute nõustamine ning tuleohutuse reeglid korrusmajas ning koostöö korteriühistute ja omavalitsuste vahel. Ühtlasi on foorumi päevakavas korteriühistute konkursi võitjate autasustamine. Foorumi lõpetab Tallinna linnapeakandidaatide debatt teemal „Milline on hea koostöö korteriühistute ja omavalitsuste vahel“.

 
Uudise rubriigid: Kultuur, Raepress