Invakomisjon arutas ligipääsetavust Tallinna ühistransporti

Invakomisjoni koosolek MUPOs
09.03.2016

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni koosolekul andis Tallinna Transpordiameti sõitjateveo osakonna juhataja Udo Ots ülevaate ühistransporti ligipääsetavusest Eesti pealinnas.

Otsa sõnul uuendatakse Tallinnas veeremit iga aastaga ning praegu on madala sisenemisega ühissõidukeid sõidukite üldarvust juba 72%. Tema sõnul on Tallinnas eelmise aasta seisuga 940 ühistranspordipeatust, millest 739 on varustatud ootekodadega. 185 peatuses ootekoda pole, kusjuures 48 peatusesse ei ole erinevatel põhjustel võimalik ja 53 peatusse ei ole vajalik ootekoda paigaldada. Perspektiivis aga oleks ametniku sõnul vajalik paigaldada ootekodasid 84 peatusesse. 

Udo Otsa kinnitusel on 862 ühistranspordipeatust väljaehitatud ooteplatvormidega, sh 39 peatust ajutistele paneelidele, mis ei võimalda erivajadustega ja lapsekärudega sõitjatel mugavalt platvormi ning ootekoda kasutada. „Ühissõidukite peatuste kaasajastamisel sõitjate sh laste, vanurite ja erivajadustega reisijate paremaks teenindamiseks on vajalik ehitada välja koos platvormiga 78 peatust,“ tõdes sõitjateveo osakonna juhataja. „Lisaks vajaksid remonti 19 ooteplatvormi."

Tallinnas on praegu kuus reaalaja infotabloodega varustatud peatust (Taksopark, Vabaduse väljak – kaks peatust, Estonia, Zoo ja Lepistiku). Lisaks on erakapitaliga koostöös paigaldatud veel kaks tablood Ülemiste City’sse, mis ei ole linna omaduses, aga millele Tallinna Transpordiamet edastab informatsiooni reaalajas sõidukite väljumise kohta. 2016. aastal on kavandatud paigaldada reaalaja infosüsteemi tablood Autobussijaama peatusse, kahte Hobujaama ja kahte Balti jaama trammipeatusse.“ 

Käesoleval aastal on Tallinna Transpordiameti olulisemateks arengusuundadeks nõudlusest lähtuva ühistransporditeenuse tellimine, selle kättesaadavuse parandamine ja liinivõrgu kaasajastamine. Samuti viiakse tänavu lõpule projekti „Liinivõrgu optimeerimine“. Suurematest töödest aga nimetas Udo Ots sellel aastal algavat Tallinna trammivõrgu ühendamist Tallinna lennujaamaga, mis loob  seejuures ühendusvõimaluse ka tulevase Rail Baltic’u reisiterminaliga. 

Invakomisjon juhtis Tallinna Linnavalitsuse tähelepanu vajadusele luua mobiilirakendus, mille abil saaksid ka tavakodanikud kontrollida parkimiskaardi numbri järgi selle kehtivust. 

Teemaks oli ka see, et ehkki Tallinnas ei ole nägemispuudega isik kohustatud oma sõitu valideerima, võiksid validaatorite asukohad ühistranspordis olla ühtlustatud just liikumispuudega inimeste jaoks. Nende suurimaks probleemiks on pigem see, et vaatamata ratastooli koha olemasolule ühissõidukis ei ole ratastooli ennast võimalik fikseerida. Tehti ettepanek, et valmistajatehas peaks ühistranspordisõidukid varustama klambrite ja/või vöödega, mille abil oleks võimalik ratastooli ära lukustada. 

Koosoleku aruteluteemaks oli ka võimalus lubada puuetega isikutel kehtiva invaparkimiskaardi olemasolul liigelda ühistranspordile mõeldud sõidurajal. „Praamile pääsevad sügava puudega inimesed ilma järjekorrata,“ nentis Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu nõukogu esimees Andrus Seppam. „Sama põhimõtet peaks kasutama ka Tallinnas.“ 

Invakomisjoni tööd juhtiv Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul soovib linn, et puudega inimestel oleks ühistranspordiga turvaline sõita ja invatranspordiga mugav parkida. „Mida enam on julgeid ja aktiivseid puuetega inimesi ja hoolivaid ametnikke, seda paremini areneb transporditeenus erivajadustega isikute jaoks. Kitsale sihtrühmale turvalise süsteemi loomiseks on kindlasti vajalik riiklik regulatsioon,“ ütles Martinson. „Invakomisjoni otsusega teeb Tallinna linnavalitsus koostöös puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega vastava pöördumise Sotsiaalministeeriumile ligipääsetavuse parandamiseks linnakeskkonnas.“

 
Uudise rubriigid: Raepress, Transpordiuudised