04.01.2016

Käivitus filmi- ja seriaalitootmise 500 000 euro suurune toetusmeede

1. jaanuaril 2016 käivitus väliskapitalil tugineva filmi- ja seriaalitootmise toetusmeede, mille alusel makstakse tagasi kuni 30 protsenti tehtud kuludest; sel aastal on programmi maht 500 000 eurot, 2017. aastal peaks see kasvama 2 miljoni euroni.

Kindlasti ei ole tegemist maksusoodustusega, vaid toetusmeetmega, mis meelitab Eestisse atraktiivset väliskapitali, ütles Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp BNS-ile. "Toetus makstakse siis, kui kulud on juba tehtud, auditeeritud ja taotleda saab tagasi kuni 30 protsenti juba tehtud kuludest," rääkis ta.

Toetust saavad taotleda projektid, mille tootmiseelarve on täispika mängufilmi puhul vähemalt miljon eurot, kusjuures paigas peab olema vähemalt 50 protsenti eelarvest. Toetust arvutatakse vaid väliskapitali investeeringute baasil. "Taotleda saavad ka Eesti kaastootmisfilmid, aga ikka ainult selle raha pealt, mis on riiki sisse toodud," märkis Sepp.

Meetme alusel toetatakse mängufilme, dokumentaale, teleseriaale ja animafilme ning toetust võib taotleda nii tootmiseks kui järeltootmiseks. "Telesarjadest toetatakse ikka ainult nii-öelda high-end ehk kvaliteetsarju. Kvaliteedi reeglina määrab ühe osa eelarve," ütles Sepp.

Väikseim toetuse määr on 20 protsenti, mida võivad taotleda projektid, mille eelarve Eestis on 400 000 eurot mängufilmi või 70 000 eurot seriaali puhul. Teises astmes toetab EFI 25-protsendilise tagastusega vähemalt 600 000-euroseid mängufilmi- või 150 000-euroseid seriaaliprojekte.

Kõrgeimat ehk 30-protsendilist määra saavad taotleda 800 000-eurose Eesti produktsioonieelarvega mängufilmid ja 200 000-eurose eelarvega seriaalid. Lisaks peavad 25-protsendilise määra puhul tootjad kaasama vähemalt ühe ning 30-protsendilise läve juures kaks siinset loovisikut.

Sepp märkis, et 30-protsendiline kulutagastusmäär on üks atraktiivsemaid Euroopas, ent maailmas laiemalt võib see erisuguseid toetusi kombineerides tõusta ka üle 30 protsendi. "Samas, taotlemine peaks olema ka võimalikult lihtne, arusaadav ja ka kiire. Selles osas on paljudes maades vajakajäämisi," rõhutas ta.

Esialgu käivitub programm 500 000-eurose pilootprojektina, ent 2017. aastaks võiks eelarve kasvada 2 miljoni euroni. "Teoreetiliselt peaks fondi suurendamine toimuma astmeliselt – kui Eesti tuntus ja toetusskeem kogub kuulsust ja on tõhus, siis peaks suurendama ka fondi suurust," ütles Sepp.

Sel aastal oleks tema sõnul vaja veenduda, et turul on olemas vajadus ja alles siis suurendada fondi. "Uuringud näitavad, et analoogne toetussüsteem on igas Euroopa riigis, kus on rahvuslik filmitootmine," märkis Sepp.

"Eesti rahvuslik film on viimastel aastatel näidanud stabiilset taset," ütles ta ja lisas, et vaja oleks mahtusid suurendada ning inimestele tööd anda. "Täna tuleb Skandinaaviast piisavalt projekte, mida saaks toetada, kui oleks vahendeid. Viimasel paaril aastal lennatakse Eestist üle ja toodetakse hoopis Lätis-Leedus," tõdes ta.

"Tänapäeval on analoogne toetussüsteem üks osa filmitootmise suuremast süsteemist, mis eelkõige toidab kohalikku tootmisvõimekust. Pelgalt rahvusliku filmitootmisega konkurentsis ei püsi," rõhutas Sepp.

Seni on Eestis tegutsenud filmitööstuse klaster, mis kasutab kaubamärki Estonian Film Commission. Tallinna ettevõtlusameti, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Euroopa Liidu ja Eesti vahendite toel töötav klaster on seni loonud ka Viru Filmifondi, mis toetab kulutagastuse süsteemi alusel tootmist Ida-Virumaal. Sarnane fond tegutseb ka Tartu piirkonnas.

Cash-rebate süsteemi ehk kulutagastusega kaetakse osa filmitootja kohalikest tekkekuludest, mis üldjuhul on seotud tootmisega. Selle eesmärk on luua piirkonnale eelis teiste võimalike võttekohtade ees ning soodustada filmitootmist. Käivituv programm allub Euroopa Liidu konkurentsireeglitele.

Allikas: BNS