Kõlvart: Haridussüsteemis peavad olema tagatud võimalused, mitte leevendused

Mihhail Kõlvart
02.12.2016

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart peab arusaamatuks viimasel ajal levinud artiklite pealkirju ja kommentaare vene koolide õppekeele küsimuses. Abilinnapea rõhutab, et koalitsiooni läbirääkimistel on osapooled kinnitanud ühist arusaama eesmärgist, et vene kooli õpilased peavad saama kvaliteetseid aineteadmisi ja kõrgel tasemel eesti keele oskuse.

„Meil võivad olla koalitsioonipartneritega antud teemal erinevad nägemused, aga arusaam kokkulepitust on ühtne. Tegelikult ei olnud ka valitsuse liikmetel vajadust lükata ümber tsitaate, mis minule ei kuulu,“ tõdes Kõlvart. „Koalitsiooni läbirääkimistel oleme kinnitanud ühist arusaama eesmärgist, et vene kooli õpilased peavad saama kvaliteetseid aineteadmisi ja kõrgel tasemel eesti keele oskuse. Selle saavutamiseks kahjuks ei piisa ainult matemaatilise valemi 60/40 järgimisest. Selleks on vaja metoodilist baasi, kvalifitseeritud õpetajaid ja kaasaegseid õpikuid, ning nende tingimuste loomisel pole me kuigi kaugele jõudnud.“

„Selleks, et rääkida keeletaseme tõstmisest, on vaja luua süsteemseid lahendusi. Keeleõppe kvaliteeti tuleb parandada mitte ainult gümnaasiumis, vaid alustada algkoolis, tegelikult juba lasteaias. Muidugi vajab see lisaressurssi,“ selgitas Kõlvart.

Abilinnapea sõnul on eeltoodust lähtuvalt koalitsioonilepingus kirjas mitu olulist punkti. „Üks neist annab osale vene gümnaasiumitele võimaluse iseseisvalt moodustada õppekeele proportsiooni ja paralleelselt luua vajaliku baasi õpilastel eesti keele taseme tõstmiseks C1ni kooli lõpetamisel,“ ütles Kõlvart. „Loomulikult võtab uuenduste juurutamine aega, kuid sisuliselt tähendab see, et vene gümnaasiumis võib olla vene õppekeel, samas osa ainetest on eesti keeles. Seda pedagoogilistest vajadustest ja kooli võimalustest lähtuvalt ning õpetatakse eesti keelt intensiivsemalt ja kvaliteetsemalt.“

„Selline lähenemine ei tähenda keelenõudmiste leevendamist, vaid täiendavate võimaluste loomist hariduses. Ma ei ole kunagi kasutanud väljendit „keelenõudmiste leevendamine“ hariduse kontekstis ning selle väljendiga ei ole ka ühtegi minu tsitaati paljuviidatud Interfaxi artiklis. See väljend on võetud artikli autori tekstist,“ kinnitas Kõlvart. „Olen alati rõhutanud, et haridusmaastik peab olema mitmekesine, sealhulgas õppekeele valiku osas, mida võimaldab ka kehtiv seadusandlus (Põhikooli ja gümnaasiumi seadus §21). Arvan, et vene gümnaasiumil, kus õpetatakse kõrgel tasemel eesti keelt, on oma koht Eesti haridussüsteemis.“

 

 

 
Uudise rubriigid: Raepress