Kõlvart: soovin linnapea kandidaadile Rainer Vakrale rohkem julgust

22.06.2017

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart peab kahetsusväärseks sotsiaaldemokraatide tegevust, kel jätkub julgust Tallinna paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi kriitika kohta üksnes väljamõeldiste kirjutamiseks ja pressiteadete levitamiseks.

Abilinnapea sõnul ei ole sotsiaaldemokraadid suutelised isegi linnavolikogu istungil osalema, et kujundada eelmainitud teemal oma seisukoht ning väljendada seda häälekalt volikogu istungil. „Selle asemel esineb Rainer Vakra valeväidete levitamisega. Loodan, et sotside Tallinna linnapea kandidaadil jätkub vähemalt julgust selleks, et osaleda näiteks lastevanemate üldkoosolekul Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis või Kesklinna Vene Gümnaasiumis ning seal oma süüdistusi vahetult esitada. Ühtlasi oleks tal võimalus saada adekvaatset ülevaadet hetkeolukorrast otseallikast,“ märkis Kõlvart.  „Siinkohal meenutan, et just Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kutsus haridus- ja teadusministrina kokku eksperdid, et anda hinnang vene õppekeelt kasutatavate gümnaasiumide õppe tulemuslikkusele eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul. Töörühma valminud raport tuli välja üsna kriitiline: ilmnes, et õpetajad ei valda piisavalt eesti keelt, õppematerjalid ei ole adapteeritud, need on liiga rasked ja ülekoormatud. Raporti järgi puuduvad koolidel keelenõuete täitmiseks vajalikud ressursid, mille tulemusena antakse õppeainete materjali edasi vigaselt.“

Samas toetab abilinnapea Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni initsiatiivi, kes on otsustanud pöörduda õigushinnangu saamiseks õiguskantsleri poole.  „Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 21 p. 3 ütleb, et munitsipaalgümnaasiumis võib hoolekogu soovil olla õppekeeleks ka muu keel. Kui reformierakondlased seadusega ei arvesta, siis loodetavasti lõpetab spekulatsioonid hoolekogude õiguse õppekeele valimiseks taotluste esitamise kohta õiguskantsleri seisukoht,“ nentis Kõlvart.

Abilinnapea sõnul üritavad pealinna pilootprogrammi vastased luua muljet, et vene koolides ei taheta õppida eesti keelt ning justkui töötatakse integratsioonile vastu. „Tegelikult aga sel ajal, mil haridus- ja teadusministeeriumi juhtisid IRLi ja Reformierakonna ministrid ehk enam kui kümne aasta vältel, ei suudetud luua vajalikku baasi kvaliteetseks eesti keele õpetamiseks: luua efektiivseid metoodikaid ega õpetajaid koolitada,“ täpsustas Kõlvart. „Nüüd on aga Tallinna eesmärk tõsta pilootprogrammi kaasatud gümnaasiumide lõpetajate eesti keele oskus C1-tasemele, samas hoides teiste õppeainete kvaliteedi heal tasemel. Nii saavad koolid ise valida igas aines õppekeele ning ühtlasi suurendada eesti keele õppemahtu. Lisaks kooli õppekava täiendamisele on oluline roll ka klassivälisel tegevusel: eesti koolidega ühiste kultuuriürituste, sõitude, laagrite läbiviimine, õpilasvahetus, keelekohvikud, lastevanemate kaasamine ja loomulikult õpetajate pidev täiendõpe.“

 

 

 

 
Uudise rubriigid: Raepress