Lasnamäel peeti Tallinna Haiglale pühendatud konverents

Tallinna Haigla 1
15.09.2017

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldas reedel, 15. septembril konverentsi Tallinna Haigla teemadel. Üritus toimus haigla tulevases asukohas, aadressil Narva mnt 129, konverentsitelgis.

Konverentsi avasõnad ütles peaminister Jüri Ratas, kes rõhutas kohaliku omavalitsuse ja riigi hea koostöö vajadust ja sõnas, et linnakodanikku ei huvita, kes parasjagu on ühe või teise haigla ehitanud, tema soovib kvaliteetset meditsiinilist teenust. Ja seepärast peavadki linn ja riik tegema koostööd, et inimeste jaoks saada võimalikult parim lahendus ka meditsiini vallas..

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas rääkis, et 2005. aastal oli tallinlasi alla 400 000de, täna aga peaaegu 450 000. Tallinna lähedastes valdades on kasv olnud veelgi kiirem, juurde on tulnud sellesse haiglate piirkonda üle 100 000 inimese. Aasa sõnul valmib haigla 2024. aastal ja tööle hakkab 2025. aastal. Selleks ajaks võib piirkonda ennustada veel vähemalt 70 000 inimese lisandumist. See tähendab, et Tallinna haiglat on piirkonnale väga vaja. Aasa sõnul pole ka haigla prognoositav maksumus linna ja riigi koostöö puhul ülejõu käiv. Ning leitud on ka logistiliselt peaaegu ideaalne koht Tallinna haigla jaoks. Mõnede teede lisandumisel on haigla hästi ligipääsetav pea kõigist pealinna linnaosadest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski pidas ettekande teemal „Kas Tallinna Haiglale on kohta“? Minister ütles, et on küll ning tulevane Tallinna Haigla on osa kogu Eesti tervishoiu võrgustikust. Seetõttu tuleb teenuste paikapanemisel linnal ja ministeeriumil omavahel koostööd teha. Ossinovski sõnul on sellega juba ka algust tehtud. Minister avaldas lootust, et koostöös saavad need ambitsioonikad plaanid ka ellu viidud.

Tallinna Haigla projektijuht Sven Kruup küsis miks vajame muutusi haiglas ja vastas ise, et tänaseks juba ebaefektiivseks muutunud vanad haiglahooned ei toeta kaasaegset ravi. Haiglat planeerides tuleb vaadata juba 7 aastat ette, ütles Kruup. Projektijuhi sõnul on Tallinna Haigla ülisuure sotsiaalse tähendusega projekt ja seetõttu jaguneb ka vastutus pooleks: 50% Tallinn ja 50% riik. Tallinna Haigla võimalikuks maksumuseks nimetas Kruup 300 miljonit eurot. Kruubi sõnul läheb haigla valmimiseks aeg 8 aastat, Tallinna Haigla saaks reaalselt tööle hakata 2025. aasta teises pooles.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson rääkis oma ettekandes „Unistades suurelt ...“ Tallinna haigla idee sünnist ja selle idee jõudmisest tänasesse seisu, kus unistustest hakkab saama reaalsus. See reaalsus on küll veel kaugel mägede taga, aga siiski aina lähemale nihkumas.  Praeguseks on juba korraldatud riigihange tulevase haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamiseks. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul kaasajastatakse uue Tallinna Haigla rajamisega kõigi Tallinna elanike jaoks patsiendikeskne ravitegevus ja –kvaliteet, mis muutub võrdväärseks Euroopa parimate praktikatega. „Kas unistus võib jääda ka ainult unistuseks? Protsess ise on muutnud nii minu kui kõigi nende sajakonna inimese suhtumist, kes praegu projektiga seotud on. Praeguseks on meil kõigil väga suur soov, et see unistus täituks“, sõnas Martinson. Lõpetuseks tänas abilinnapea kõiki, kes on siiani olnud Tallinna Haigla projektiga seotud ja sellel unistusel tänasesse seisu aidanud jõuda ning tänas samuti ka kõiki konverentsi korraldajaid.

Ettekannetega esinesid veel  külalisesinejad Henny von Laarhoven Zyderlandi Tervishoiu Keskusest (Holland) ja Nordic Healthcare Group juhatuse liige Olli Tolkki. Jätkusuutlikust efektiivsusest tervishoius rääkis Tartu ülikooli Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet. Ettekandega „Siinpool silmapiiri“ esines Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Tallinna Linnavalitsus on algatanud uue Tallinna Haigla rajamise projekti aadressil Narva mnt 129 ja Narva mnt 129b, mille kohaselt liidetakse tulevikus kaks keskhaiglat: AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla.

 

 

 

 

 
Uudise rubriigid: Raepress