11.–19. märtsil 2017 külastasid Tallinna lasteaedade juhid Itaaliat, et tutvuda Reggio Emilia lapsest lähtuva pedagoogilise pärandiga. Õppereisi käigus osalesid nad koolitusel Loris Malaguzzi rahvusvahelises keskuses, kus nad said vahetult kogeda Reggio Emilia pedagoogika põhimõtteid.

Mida uut kogeti ja mis lasteaiajuhte kõnetas ning mõtlema pani?

Esiteks kogukond ja Reggio Emilia pedagoogika ajalooline taust. Reggio Emilia pedagoogikale pani aluse Loris Malaguzzi, kes lõi Reggio Emiliasse pärast II maailmasõda lasteaiad, kus hakati rakendama tema ideid, algselt teoorias, seejärel praktikas. Need lasteaiad põhinevad laste sotsiaalse, moraalse, emotsionaalse ja intellektuaalse potentsiaali uurimisel ja juhtimisel. Reggio Emilia pedagoogikal põhinevad lasteaiad toimivad senini ja on mitmetes riikides väga edukad.

Hämmastav on ka itaallaste oskus suunata lapsi juba varasest east tegutsema kogukonna heaks. Sealsed lasteaialapsed külastavad (Eesti mõistes) õppekäikude raames mitte traditsioonilisi asutusi, vaid neid suunatakse juba varakult märkama kõike enda ümber. Nii panid lapsed ühel õppekäigul tähele, et kingapoe vitriinid ei paista silma ning kujundasid kaupluse ette põneva näituse enda meisterdatud värvilistest savikingadest. Laste kaasabil disainiti ka kaupluse reklaamplakat. Laste kaasamist kogukonna tegemistesse läbi nende ideede ja mõtete peetakse äärmiselt oluliseks. Reggio Emilia lasteaedades ei küsita, mida täiskasvanud saavad laste heaks teha, vaid keskendutakse sellele, kuidas laps saab panustada ühiskonda ja juba varakult muuta ümbritsevat maailma.

Olulisel kohal on lasteaedades projektõpe, kus õppimise tulemus ei ole ennustatav, keskendutakse protsessile. Teema ei lõpe siis, kui lõpeb nädal vaid siis, kui lõpeb laste huvi teema vastu. Laps õpib märkamise, avastamise ja katsetamise kaudu. Reggio Emilia pedagoogikas sarnaneb lapse tegevus teadlase tööle, kes uurib, katsetab, kogub andmeid ja teeb oma uurimistööd.

Üllatav oli veel suhtumine väikelastesse – ka neid koheldakse kui potentsiaalseid kunstnikke, insenere, teadlasi ja selliste võimalike elualade inimesi, mida praegu veel olemaski pole. Tulevikku suunatus on sootuks teise tähendusega – kõik saab alguse väikesest inimesest, kellesse suhtutakse kui täiskasvanusse. Vahendid, mida lapsed oma tegevustes kasutavad – taskulambid, projektorid, fotoaparaadid, arvutid – võimaldavad neil uurida ja avastada. Nii võib juba päris väike inimene luua oma nägemuse valguse murdumisest ja vihma tekkest. Väga palju on kasutusel looduslikku materjali, lapsed saavad uurida köögi- ja puuviljade tärkamist, kasvamist ja kärbumist.

Lastele antakse palju vabadust otsustada ise, kuidas, mida teha ja millega, seda ei tee õpetaja. Nad tutvustavad oma loodut kaaslastele, põhjendavad ja selgitavad, miks nad midagi teinud on.

Rühmaruumid on laste nägu – igal aastal vahetavad õpetajad rühmaruume, et ruumi kujundus ei muutuks täiskasvanukeskseks.

Õpetaja rolliks on pidev laste jälgimine ja protsessipõhisus dokumenteerimisel – keskendutakse sellele, kuidas lapsed tegutsevad ja millist infot nende tegutsemisviis õpetajale annab, olulisel kohal ei ole tulemus. Laste huvist lähtuvalt kujunevad järgmised projektid. Personali koostöö on samuti suunatud lapse arengu toetamisele – toimuvad pidevad kokkusaamised sisuliste pedagoogiliste aruteludena, kus õpitakse üksteise kogemustest.

Lasteaiajuhid on tänulikud võimaluse eest kogeda midagi nii ehedat ja toimivat ning loodavad, et neil õnnestub innustada ka oma meeskondi rakendama Reggio Emilia pedagoogika põhimõtteid tasapisi meie igapäevaellu.

 

Alvina Maasik
Tallinna Arbu Lasteaia direktor

Arbu tn 15, 13617 Tallinn
Tel: 6350392, 6327829
[email protected]