Mida teha, kui laps ei taha enam trenni või huviringi minna?

Foto: Janko Ferlič. Allikas: Unsplash
16.11.2017

Lapse trennis või huviringis käimine ei peaks tuginema kellegi poolt seatud kohusetundel – sel juhul tunneks laps küll vastutust, kuid see oleks vastutamine vanemate ootuste täitmise ees ja laps ei pruugi leida endas sisemist motivatsiooni.

Lapse keeldumisel võib olla väga erinevaid põhjuseid: valitud ala pole talle sobiv, laps tunneb suurt ärevust võistlemise ees või on huviringis käies midagi juhtunud. Mis see põhjus ka poleks, vastumeelselt jätkates lapse enesetunne järjest halveneb ja trennis või huviringis käimine ei täida enam oma eesmärki. Trennis vastumeelselt käies ei tunne laps füüsilisest aktiivsusest rõõmu ega hakka sportlikku eluviisi väärtustama.

Selleks, et teada saada, mis lapse jaoks on mureks, tuleb vanemal esmalt hoiduda hinnangutest ja omapoolsetest tõlgendustest. Nii võib lapse jaoks olukorda veelgi halvendada, kui ta kuuleb, et on laisk või allaandja.

Küll aga aitab selgust luua kui vanem keskendub lapse vaatenurga mõistmisele ja kuulab teda aktiivselt. Empaatiline kuulamine ja lapse raskuste aktsepteerimine loob usalduslikku kontakti, julgustab last avatusele ning arendab eneseanalüüsivõimet. Nii võib selguda ka vastumeelsuse taga olev varjatud ja sügavam põhjus, mille väljaütlemisest oleneb sobiva lahenduse leidmine.

Juba üksnes lapse ärakuulamine ja tema vajaduste ning murede tõsiselt võtmine võib last julgustada raskusi ületama ja annab kindlustunnet ise probleeme lahendada.

Kas ja millal tasuks trenni või huviringi vahetada?

Kui vanem on dialoogis lapsega jõudnud arusaamisele, mis on lapsele trennis või huviringis käimises vastumeelne, siis on järgmine samm selgitada välja, kas kerkinud raskused on ületatavad samas kohas jätkates või mitte. Määrav on see, kuivõrd stressirohke on lapse jaoks selles trennis või huviringis jätkamine.

Märgid, millesse tuleb suhtuda tõsiselt:
• lapse pidev kurnatus,
• kergesti ärrituvus,
• mõnda aega kestnud halb enesetunne ja/või murettekitav käitumine

Samuti tasuks silmas pidada järgmist:
• kui laps on enesekriitiline või pessimistlik,
• teda ei rõõmusta õnnestumised,
• kui lapsel pole enam sisemist motivatsiooni.

Paljud vanemad on juba oma eelkooliealistele lastele leidnud mõne huvialaringi või treeningu. Eriti aktuaalseks muutub vanemate jaoks trennis või huvialaringis käimine aga kooliteed alustades, mil laps on 7-aastane või veidi vanem.

Artikli autor:
Marge Vainre
Pereterapeut / Gordoni perekooli koolitaja / Perekeskus Sina ja Mina 

Allikas:
www.noortegija.ee 
Tallinna spordi- ja noorsooamet

 
Uudise rubriigid: Noored, Sport