Mustamäel toimus taas ülelinnaline elamumajanduskonverents

Elamumajanduse konverents Mustamäel kultuurikeskuses Kaja
20.11.2016

Paneelmajad püsivad veel väga kaua, kui nende eest hästi hoolitseda, kinnitas abilinnapea Eha Võrk neljanda Tallinna elamumajanduskonverentsi avakõnes. Seekord olid konverentsi teemadeks korterelamute turvalisus ning ohutu ja säästlik elamu, ühtlasi autasustati konverentsil parimaid projektis „Roheline õu“ osalenud korteriühistuid.

Võrk tõdes, et elamumajanduskonverentsi korraldamine just Mustamäel on märgilise tähendusega, sest just Mustamäe on linnaosa, kuhu esimesena suuri toonases mõistes moodsaid korrusmaju 1960ndatel ehitama hakati. Õismäe ja Lasnamäe paneelelamud on märksa hilisemad, seega tulid suure tõenäosusega ka majade amortiseerumisega seotud probleemid ja mured esmalt Mustamäe linnaossa. „Mustamäelased on selles küsimuses justkui eestkõnelejad,“ ütles Võrk ning tunnustas Mustamäe linnaosa korteriühistuid aktiivse paneelmajade renoveerimise ning õuealade korrastamise eest, mis on linnaosa üldilme tublisti ilusamaks muutnud.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õigeri ettekande teemaks oli rõdude ja varikatuste turvalisus. Ta rõhutas, et kõikide hoonete puhul on üks ohtlik tegevus isetegevuslik ümberehitamine. Samuti on rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul, nii minevikus kui ka praegu. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ja rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

Isiklikule kogemusele tuginedes rääkis turvalisusest kortermajas KÜ Õismäe tee 124 juhatuse liige Arvo Allev. Õismäe tee 124 on 1975. aastal ehitatud 72 korteriga 9-korruseline paneelmaja, majas on 155 elanikku, korteriühistu asutati 2001. aastal. Korteriühistu turvariskid on lärmakaid naabrid ja öörahu rikkumine, ebaseaduslik ehitustegevus, vargused keldrist ja kortereist, kalletungid trepikodades, tuleoht, parkimisprobleemid jm, loetles konverentsil ettekandega esinenud praktik. 

„Põhikiri ja kodukord on korteriühistule sama olulised nagu majale vundament,“ rõhutas Allev. Põhikiri ja kodukord tuleb välja töötada koos elanikega ning eesmärgiks olgu saavutada seeläbi majas positiivne ja meeldiv elukeskkond. Allev kinnitas, et ühiselt paberile pandud reeglite tulemusena paranesid suhted juhatuse ja elanike vahel, vähenesid probleemid, paranes elanike käitumine ning elanikud hakkasid omavahel rohkem läbi käima, tekkis kogukondlik tegevus

Allev rõhutas infovahetuse ja kommunikatsiooni olulisust. Sellest põhimõttest johtuvalt ilmub 2009. aastast „Maja Uudised“ ning iga kahe aasta järel viiakse läbi rahuloluküsitlus; kogutakse ettepanekuid ja arvamusi, uuritakse investeeringutega rahulolu ning kavandatakse ühiselt tulevikuinvesteeringuid, küsitakse ka hinnangut juhatuse tööle. Lisaks toimub aktiivne kogukondlik tegevus – korraldatakse heakorratalguid, jõuludeks kaunistatakse trepikojad ning korraldatakse ka ühiseid sünnipäevapidusid.

Turvalisuse tõstmiseks on majja paigaldatud videovalve - kaamerad on igal korrusel, liftikabiinides ja ka õues, ühtlasi kuulub maja ka naabrivalve võrgustikku. Keldriruumi on lisaks panipaikadele rajatud ka tualett, dušši- ja puhkeruum, juhatuse ja üldkoosolekute ruum ja juhatuse liikmete töötuba.

Kristiine linnaosa vanema asetäitja Raivo Tammus andis nõu turvakaamerate soetamiseks,  paigaldamiseks ja kasutamiseks nii et tegevus oleks seadustega kooskõlas ning turvakaameratest ka reaalselt abi oleks. Turvakaamerae paigaldamiseks saab toetust ülelinnalisest projektist „Hoovid korda“, aga ka linnaosade toetusmeetmeist „Turvaline kodu Kesklinnas“ ja „Turvaline kodu Kristiines“.

Gaasikütteseadmetest tulenevatest ohtudest ja nende vältimisest kortermajades andis ülevaate Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak. Viimase kümne aasta jooksul on gaasiseadmete põhjustatud õnnetustes Eestis hukkunud kümme inimest, neist neli käesoleval aastal. Õnnetuste ärahoidmiseks on asutud kodukülastusi tegema ja olukorda kaardistama, kohalike omavalitsuste, võrguettevõtjatega ja Päästeametiga koostööd ning korteriühistute ja korteriomanike seas teavitustööd tegema.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor doktorant Anti Hamburg tõdes, et renoveerimata ja osaliselt renoveeritud korterelamute ventilatsioon on puudulik, loomulik ventilatsioon reeglina elamisväärset õhuvahetust ei taga. Väljatõmbelõõride puhastamine ning värskeõhuklappide paigaldamine ei ole ventilatsiooni renoveerimiseks piisav. Hamburg andis ettekandes põhjaliku ülevaate erinevatest tänapäevastest tõhusatest ventilatsioonisüsteemidest, mis võimaldavad ühtlasi ka soojustagastust ehk seega märkimisväärset kokkuhoidu energiakuludelt.

„Elukeskkonna, olgu selleks oma korter või kortermaja, kujundame me ikka ise,“ rõhutas Võrk. „Kuid samas ei maksa ära öelda ka pakutavast abist, olgu siis teadmiste või finantside näol.“

Viimase 10 aasta jooksul on toetusteks korteriühistutele erinevate meetmete kaudu eraldatud kokku 11,6 miljonit eurot. Järgmise aasta linnaeelarve eelnõus on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Nagu ikka, anname ka järgmisel aastal toetust korteriühistutele õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, „Roheline õu” projekti jätkamiseks, korteriühistute infopunkti jaoks, energiamärgise taotlemiseks jne,“ ütles Võrk.

Arhitektuurselt väga mitmekülgses Tallinnas elab täna ligi 444 000 inimest, kellest 225 000-l on kodu nn mägedel – Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel. Üldse elab 75% tallinlastest kortermajas. „Seega on linna poolt pakutatavad korteriühistute toetusmeetmed läinud 3/4 tallinlaste heaolu parandamiseks, sest iga toetus, mida anname korteriühistule, on ka toetus korteriomanikule,“ ütles Võrk.

Elamumajanduskonverentsil on olnud alati palju osalejaid. „See näitab, et meie poolt välja pakutud teemad kõnetavad korteriomanikke,“ ütles Võrk. „Elamumajanduskonverentsidest on kujunenud mõtete ja kogemuste vahetamise koht, kus saavad kaasa rääkida nii korteriomanikud, ühistute juhid kui oma ala spetsialistid.“

Elamumajanduskonverents toimus Mustamäe kultuurikeskuses Kaja.

 

 
Uudise rubriigid: Kristiine, Raepress