Mustamäel toimus ülelinnaline elamumajanduskonverents

1024px-Mustamäe_üle_metsa_Nõmmelt
23.11.2015

21. novembril toimus Mustamäel igasügiseseks traditsiooniks kujunenud ülelinnaline elamumajanduskonverents, seekord olid peateemadeks parkimisprobleemid, viiekorruseliste korterelamute liftidega varustamise võimalused ning „mägede“ tulevik üldisemas plaanis.

Paneelmajade heakorra, tehnosüsteemide ja energiasäästlikkuse parandamiseks on küll palju ära tehtud ja see pikendab hoonete kasutusaega, kuid jätab ikkagi õhku küsimuse nende  linnaosade kaugemast tulevikust, tõdesid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi teadurid Erik Terk ja Aado Keskpaik. Elamiskeskkonna parandamine nõukogude ajal ehitatud paljukorruselistes linnaosades on väga laia sotsiaalse tähendusega küsimus.

Paljud riigid on töötanud välja ja ellu viinud programme paljukorruseliste linnaosade kompleksseks renoveerimiseks linna  ja riigi ühtse läbimõeldud pikaajalise poliitika alusel. Tavaliselt eeldab taoline poliitika spetsiaalse pikaajalise madala intressiga laenu võimaldamist, et moraalse vananemise ohus olevad linnaosad mõistliku ajaga kompleksselt uuendada. 

Ent erastatud korteriomandi tingimustes on taoliste programmide rakendamine kaunis keeruline ülesanne. Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Ülikooli ühistöös on praegu käimas esialgsete stsenaariumide koostamine, et jõuda välja pikaajalises perspektiivis jätkusuutlike ja rahuldavate lahendite leidmiseni vaadeldavate linnaosade viimiseks seisundini, mis võiks rahuldada ka järeltulevate põlvkondade elukeskkonnavajadusi.

Hertsog Lift OÜ osanik Tõnu Kõiv rääkis liftide rajamisest kasutusel olevatesse kortermajadesse. Viiekorruselised korterelamud tuleks liftidega varustada eeskätt liikumisraskustega vanemaid inimesi, aga ka väikelastega peresid ja liikumispuudega isikuid silmas pidades. Ainuüksi Mustamäel on selliseid maju 253.

Kõiv tõdes, et rahvastik vananeb ning seega suureneb ka vanemaealiste osakaal „mägede“ elanikkonnas, samas moodustavad just nõukogudeaegsed kortermajad endiselt suurima osa elamispinnast. Aja küsimus on, kui Õismäe ja Lasnamäe tornmajade liftid vajavad ulatusliku kaasajastamist

Skandinaaviamaades ja Soomes, aga ka Saksamaa idaosas on käivitatud kortermajade liftidega varustamiseks ulatuslikud riiklikud programmid.

Tüüpilise viiekorruselise kolme trepikojaga maja liftidega varustamisele kulub kokku umbes 300 000 €. Kui arvestada, et Kredex’i toetus kataks sellest 40%, oleks hinnanguline kuumaks korteri kohta 10-aastase laenuperioodi puhul keskmiselt 25 - 50 €.

Kõiv kinnitas, et tehniline lahendus liftide paigaldamiseks on olemas, ent idee teostamiseks on vaja riigi-omavalitsuse-kodanike koostööd.

Tallinna Tehnikaülikooli teadur Dago Antov kõneles autostumisest ja selle tulemitest magalarajoonide parkimiskorralduses. Tallinna transpordisüsteemi kolm peamist puudust on vajadus ühest linnaosast teise liikumiseks linna niigi ülekoormatud keskosa läbida, kitsad tänavad ja nende laiendamise võimatus ning mootorsõidukite suur hulk, eriti linna keskuses.

Sõiduauto sõidab aastas läbi keskmiselt 12 600 km, seega umbes 40-50 km päevas, sellest 15-20 km linnas.

Mustamäe on kõigest 8,09 ruutkilomeetrise pindalaga linnaosa, kus elab üle 66 000 inimese. See teeb asustustiheduseks 8103 elanikku ruutkilomeetril, mis on ühtlasi ka suurim näitaja Tallinna linnaosade lõikes. Suur asustustihedus viitab Mustamäe mikrorajoonide-sisestele parkimisprobleemidele. Mustamäe linnaosas on 18 300 parkimiskohta, mida on autode hulka arvestades ilmselgelt liiga vähe, tõdes Antov. Tallinnas on 379 sõidukit 1000 inimese kohta, mis tähendab, et Mustamäe linnaosa 66 344 elaniku sõidukite täielikuks teenindamiseks oleks tarvis ligi 25 000 parkimiskohta. Kehtiva parkimisnormatiivi järgi peaks aga Mustamäel ainuüksi elamute parkimisvajaduse rahuldamiseks olema lausa umbes 45 000 parkimiskohta. Arvestades avalike asutuste parkimisvajadust ja elukohalähedaste parkimiskohtade ristkasutuse võimalust, võib vaja minna minimaalselt 60 000 parkimiskohta

Eesti suuremates linnades pakub autoummikule liikumisalternatiivi eelkõige ühistransport, aga ka jalgratas, kui ruumilise planeerimise praktika hakkab arvestama neid kui liikumisviise, mitte kui sotsiaalset abi ja spordiga seonduvat tegevust, nentis Antov

Tänavu 1. juulist jõustunud ehitusseadustiku muudatusi tutvustas advokaadibüroo Cobalt nõunik Raul Keba.