Raekojas tunnustatakse aasta õppijaid ja koolitajaid 2015

TÕN moto
19.10.2015

22. oktoobril 2015 tunnustatakse Tallinna Raekojas Tallinna ja Harjumaa aasta õppijaid ja koolitajaid. Aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitlile on nomineeritud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium.

Täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mida koordineerib ETKA Andras koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, toimus sel aastal 9. – 16. oktoobril.

TÕN nominendid Tallinnas  

Aasta koolitussõbraliku organisatsioon 2015:

  • Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (esitajad Terje Alandi, Asta Vaal)
  • Eesti Haigekassa (esitaja Anu Harjo, Estonian Education Centre OÜ)
  • Swedbank AS (esitaja Swedbank AS Kuressaare, Liilia Mesila, Kärdla kontor)


Aasta õppija 2015:

  • Ivan Boitšuk, Shedfish OY, vanemmehhaanik (esitaja: Ragne Rämmal-Ojason, Eesti Merekool)
  • Kirke Reivelt, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilane (esitaja Piret Meresma, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium)
     

Aasta koolitaja 2015:

  • Kristiin Meos, Tallinna Keskraamatukogu, pearaamatukoguhoidja (esitaja Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu)
  • Peedu Kass, Veeteede Amet, jäämurdja „Tarmo“ kapten (esitaja Ragne Rämmal-Ojason, Eesti Merekool)
  • Merike Kim, AS Swedbank (esitaja Kairi Nodapera,  Swedbank Akadeemia)
     

Aasta õpitegu 2015:

  • Swedbanki Tervisekuu (esitaja Triin Välimaa, Swedbank AS)
     


Lisainfo:

Viivi Lokk
TÕN koordinaator Tallinnas
Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist
640 4549, 520 1284
Viivi.Lokk(at)tallinnlv.ee

 

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (esitajad Terje Alandi, Asta Vaal)

TTG on õppeasutus, kus toimub järjepidev, plaanipärane ja süsteemne personali koolitamine ja õppijate ning töötajate arengu toetamine. Kooli arengukavas on personali koolitamine välja toodud töötajate plaanipärase arendamise süsteemina. Koolitustegevuse kavandamise aluseks on koolitusvajaduste väljaselgitamine, mis lähtub organisatsiooni vajadustest, töötajate pädevusele esitatud nõuetest ja arenguvestluse käigus selgunud personali individuaalsetest arenguvajadustest. Arendusalane tegevus toimub vastavalt koolitusplaanile, lähtuvalt õppeasutuse vajadustest ja eelarvest.

Uute töötajate toetamisel on TTG-s hästitoimiv mentorlus-süsteem , mille kaudu juhendatakse uusi töötajaid, tutvustatakse neid täiskasvanuõppe printsiipide ja eri valdkondadega, jagatakse metoodilisi juhiseid ja viiakse kurssi täiskasvanu õpetamise iseärasustega. Mentoriteks on pikaajalise töökogemusega täiskasvanuhariduse eripära tundvad õpetajad- andragoogid.

TTG pakub nii oma töötajaile kui ka õppijaile erinevaid koolitus- ja arendustegevusi. Personalil on võimalus osaleda sisekoolitustel ( 2013 /14 õppeaastal 52,4% üldkoolituste mahust) ,väliskoolitustel, metoodika- ja erialakoolitustel, andragoogika täiendõppes, juhtimiskoolitustel, tervise- ja tuletõrjekoolitustel, turvalisuskoolitustel jne. Regulaarselt toimuvad TTG-s E-õppe ideelaadad ja arvutikoolitused.

Kuna TTG põhiprotsessiks on inimese areng, hõlmab see nii töötajaid kui ka õppijaid ja moodustab tööalaste väärtushoiakute selgroo.

TTG-s on välja kujunenud traditsioonilised koolitused – igal sügisel septembrikuus strateegiakoolitus, mille käigus tutvustatakse eeloleva õppeaasta strateegilisi eesmärke, tunnustatakse möödunud õppeaasta konkursi „Meie parim“ võitjat ja ühise meeleoluka kala võistupüüdmise käigus selgitatakse tiitli „Aasta kalastaja“ võitja.

Oktoobrikuus on TTG alati TÕN-i raames korraldanud huvitavaid koolitusi ja loovtöö õpitubasid, kus töötajate kõrval löövad aktiivselt kaasa ka õppijad. Traditsiooniks on kujunenud karjääripäevade läbiviimine TTG õppijaile ja huvitunuile teistest koolidest koostöös SA Innove Rajaleidja keskuse karjäärispetsialisti K. Aavega. Mitmetele koolitustele on kaasatud ka Lasnamäe elanikke.

Jaanuarikuus toimub partnerkoolide rahvusvaheline ühiskoolitus eelnevalt kooskõlastatud temaatikas. Märtsivaheajal on traditsiooniks ühendada metoodikakoolitus tervisepäevadega suusarajal, spaas või külastada Eestimaa huvitavaid paiku ja  osaleda tuntud inimeste, oma ala professionaalide koolitustel (käesoleval aastal A. Turovski loeng Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses). Kevadiseks traditsiooniks on kujunenud ühine koolitus- ja kultuurireis Eesti looduslikult erinevatesse paikadesse.

Peale eelmainitu toimub TTG töötajate arendamine läbi kaasamissüsteemi, kus kogu personal on tegev nii ainesektsioonides kui ka koostöörühmades Õppeaasta vältel viivadki eelmainitud ühendused läbi metoodikaalaseid ühisettevõtmisi ,korraldavad ainenädalaid (tuntud on võõrkeelte kuu ja selle käigus läbiviidavad luulekonkursid, ainevõistlused või kontserdid). Huvipakkuv on ka traditsiooniline emakeelepäeva tähistamine ja matemaatika nädal aprillis, kus nii töötajad kui ka õppijad saavad arendada nii oma matemaatilist mõtlemist kui ka loovoskusi.

TTG soosib töötajate enesetäiendamist andragoogika valdkonnas (13) andragoogi, igal aastal võimaldatakse kooli arengukavast lähtuvalt osalemist juhtimiskoolitusel. Käesolevaks ajaks on meil 11 koolijuhi kvalifikatsiooniga töötajat. Õppeainega seonduvalt on võimalus osaleda ka vabahariduslikel koolitustel (kunstiõpetajad, emakeeleõpetajad).

Suur osa TTG õpetajaist tegutseb Eesti Täiskasvanute Gümnaasiumide Õpetajate Ühingus, osaleb selle juhtimises ning koolituste koordineerimisel.

TTG-s on toimiv motivatsiooni- ja tunnustamissüsteem. Iga edukat esinejat, konkursivõitjat või õppijatele korraldatud ainevõistluse võitjat ootab kooli sümboolikaga auhind ja kaunilt kujundatud aukiri. Konkursi“ Meie parim“ võitja saab autasuks kooli kuldmärgi ja „Aasta kalastaja“ tiitli pälvinu kalakujulise rändauhinna. Lisaks ootab õpilasesinduses aktiivselt tegutsenud õppijaid võimalus osaleda partnerkoolide õpilasesinduste kohtumistel ja edukail töötajail võimaldatakse osaleda tg-de suvepäevadel või partnerkoolide kohtumistel.

Õppijatele võimaldatakse paindlikke õppeviise, tugiõpet, järelvastamisi ja vajadusel õppepuhkust.

 

Ivan Boitšuk, Shedfish OY, vanemmehhaanik (esitaja: Ragne Rämmal-Ojason, Eesti Merekool)

Oli suur väljakutse astuda pärast venekeelset põhikooli eestikeelsesse kutsekeskkooli. Kuna keeleliselt oli siiski üsna raske ja tekkisid ka muud huvid, siis jäid õpingud pooleli.

Järgmine suurem muutus toimus siis, kui tuttava eeskuju ja juttude põhjal otsustas noormees proovida meremehe ametit, alustades madruse ja motoristi õpinguid. Pärast õpinguid avanes ka suurim väljakutse – vanemmotoristist avamere traallaeva vanemmehaanikuks. Laeva tundma õppimiseks ja merele asumiseks oli üks nädal aega. 

Seejärel tuli ajateenistus, mille käigus omandas ta Kaitseväe Lahingukoolis jalaväe eriala nooremallohvitseri auastme. Koolis sooritas ta lühikese aja jooksul mitmed eksamid väga heale tulemusele, mis andis indu ja motivatsiooni kooliteed jätkata. Selgus, et üleajateenistusse astumiseks on vaja keskharidust, mis viis mõtted keskkooli jätkamisele. Aasta hiljem lõpetas ta aukirjaga Pärnu Merenduskeskuse laevamehaaniku eriala ja mõne aasta pärast omandas Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis ka poolelijäänud keskhariduse. 

Eesti Merekoolis on Ivan Boitšuk silma paistnud heade õpitulemuste ja -õhinaga. Nagu ta ise ütleb: kui teistel on merele minnes spordikotis i-podid ja i-padid, siis temal õpikud!

Põhiline muutus on olnud suhtumise muutumises – kõik on tahtmises kinni. Iga kool on esitanud väljakutseid, millega on edukalt toime tulnud.

 

Kristiin Meos, Tallinna Keskraamatukogu, pearaamatukoguhoidja (esitaja Kaie Holm, Tallinna Keskraamatukogu)

Koolitaja innustab oma õpilasi olema digitaalselt ja sotsiaalselt kaasatud, näiteks julgustab vanemaid inimesi nutiseadmeid kasutama ja Facebookis suhtlema.

Uue koolitusvajaduse tekkimisel viib kõigepealt iseennast teemaga kurssi ja seejärel hakkab huvilisi koolitama, näiteks lähiajal plaanib hakata tegema Google´i kasutamise koolitusi. Selle koolituse läbiviimiseks on ta ennast iseseisvalt täiendanud, et antud teemal olla kompetentne. Ta hoiab end iseseisvalt kursis turule tulevate uute nutiseadmetega.

 

 

 

 
Uudise rubriigid: Haridus