Taavi Aas: Kõik soovijad, ka opositsioonierakondadest, on oodatud Ühistupanga liikmeks, et veenduda selle vormi olulisuses

Ühistupankadele pühendatud konverents
01.11.2016

Täna toimus Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) rahvusvaheline konverents, mille teemaks omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel.

Konverentsi juhatas Tallinna linnavolikogu esimees, Regioonide Komitee liige ja Eesti Panga nõukogu liige Kalev Kallo.

Ettekandega esines Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas, kes muuhulgas ütles, etühistupangandus on pikaajalisele kasumile orienteeritud ettevõtlusvorm. Omavalituse rolli panga käivitamisele ei saa vaadelda kui toetuse andmist, kuna kõigi muude eesmärkide kõrval on eesmärgiks tulevikus ka ettevõtlustulu saamine läbi dividendide.

„Hetkel on Tallinn kui parima finantsvõimekusega omavalitsus panka käivitamas. Arvestades Eesti väiksust oleks igati mõistlik, et ka teised omavalitused ühineksid selle initsiatiiviga. Eesti Ühistupanga eesmärgiks on muutuda laiapõhjaliseks, kogu Eesti turgu katvaks pangaks“, ütles Aas, kelle sõnul sobib omavalitsusele kui ühiskonnaelu korraldajale, panga asutaja roll väga hästi. Panga kasvamisel omavalituse kui rahastaja roll ajas väheneb, sest liikmete kasvuga kasvab ka panga kapital. Ühistu liikmena aga saab omavalitsus suunata panka kogukonnale vajalike teenuste pakkumisele, ütles Aas.

Tallinna opositsioonipoliitikute pidevale kriitikale vastuseks sõnas Taavi Aas, et just soovitab opositsioonipoliitikutel panga liikmeks astuda, et nad saaksid seestpoolt näha, mida kasulikku ja vajalikku pank oma liikmetele tuua saab. Aasa sõnul võinuks ühistulisel põhimõttel tegutseva panga luua juba ammu ka riik, et mitte lasta välismaistele omanikele kuuluvate pankade kasumitel riigist välja voolata.

Niinimetatud Junckeri plaaniga on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks edendada investeeringuid ja parandada investeerimiskeskkonda, suurendada liikmesriikide konkurentsivõimet ning seeläbi toetada pikaajalist majanduskasvu EL-is. Niivõrd mastaapse ja Euroopa tuleviku seisukohalt olulise programmi juures on tingimata vajalik arvestada ka kohalike omavalitsuste huvide ja võimalustega.

Seda rõhutab ka Regioonide Komitee arvamus käesoleva aasta aprillikuust riiklike ja kohalike tugipankade rollist Euroopa Investeerimiskava toetamisel, juhtides tähelepanu asjaolule, et omavalitsustele tuleb anda suurem mõjuvõim kohaliku tasandi huve teenivate finantslahenduse valimisel. Samuti märgitakse vajadust investeeringute planeerimisel omavalitsuste seisukohti arvesse võtta. Sellest arvamusest annab konverentsil ülevaate Regioonide Komitee raportöör.

Majandusteadlane Jaan Leetsaar vaatles ühispangandust ajaloolises perspektiivis. „Eesti Wabariigi ajal oli ühistegelikel krediidiasutustel ja ühispankadel määrav tähendus Eesti rahvale omariikluse arenguloos ning majanduses. Ühispangad kannavad seda rolli ka väga paljudes riikides tänapäeval. Eesti Wabariik ei vajanud väliskapitalil põhinevaid kommertspankasid, mille eesmärk on kasumi teenimine võõrastele ja selle väljavedu. Ainuke Eesti nime kandev ühistupank asub praegu Kanadas. Kas see, et Eestis praegu pole ühistupankasid, on juhus?,“ küsis Leetsaar.

Eesti Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen andis teada, et kui kõik sujub plaanipäraselt, avab Ühistupank uksed tuleva aasta aprilli lõpus või mai alguses. Esimeste olulisemate teenustena tõi Mathiesen välja laenuandmise väike- ja mikroettevõtetele; energia säästlikkusega seotud projektide toetamise ning laenude andmise eraisikutele. Viimaste puhul tõi Mathiesen välja, et laenud on mõeldud eelkõige väiksema sissetulekuga töötajatele,  õpetajatele, meditsiinipersonalile, bussijuhtidele jt. Ajakirjanduses levinud info, et madalaprotsendilist laenu saavad eelkõige linnavalitsuse süsteemi ametnikud, ei vasta Mathieseni sõnul tõele.

Konverentsil esinesid veel Eesti Panga asepresident Madis Müller, Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu müügijuht Andri Treufeldt, Euroopa Pikaajaliste Investorite Assotsiatsiooni asepeasekretär Helmut von Glasenapp jt.

Konverentsil võeti arutusele ka ühistupanganduse ajalugu ja tänapäev Eestis ja mujal ning hoiu-laenuühistute kogemus Eestis, päeva lõpetab foorumil esinejate paneeldiskussioon.

 

 

 
Uudise rubriigid: Raepress