Tallinn astus koos Eestiga 2018. aastal Euroopa kõrgussüsteemi

04.01.2018

Tallinna Linnavalitsus juhib tähelepanu geodeetilise süsteemi määruse muudatustele, mis jõustusid 1. jaanuaril 2018 ja mille alusel hakkas Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Varasemalt on Eestis kõrgusi ja sügavusi arvestatud Balti kõrgussüsteemis ehk Kroonlinna nullist.

„Seoses kõrgussüsteemi vahetumisega palume kõigil geodeetidel, projekteerijatel, planeerijatel ja ehitajatel olla ülemineku perioodil ja ka hiljem tööde teostamisel ekstra tähelepanelik. Hoolega tuleks jälgida, millises kõrgussüsteemis on kasutatavad materjalid koostatud, kuna kõrgussüsteemist tulenev kõrgusväärtuste erinevus ei pruugi kohe olla ilmne ning võib tekitada probleeme tööde hilisemates etappides“, rõhutab Tallinna abilinnapea linnaplaneerimise valdkonnas Andrei Novikov. Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides, kaartidel kui geodeetilistel alusplaanidel.

Euroopa kõrgussüsteemile üleminekul lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele Eestis sõltuvalt piirkonnast 15-24 sentimeetrit. Tallinnas on keskmine kõrgusväärtuse kasv 23,53 sentimeetrit ehk ümmardatult on kõrguskasv 24 sentimeetrit. „Kui vana-aasta õhtul oli Vabadussõja võidusamba jalami absoluutseks kõrguseks 21,08 meetrit, siis peale aastavahetust oli selle uueks väärtuseks Euroopa kõrgussüsteemis 21,32 meetrit,“ tõi näiteks abilinnapea Andrei Novikov.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas kõrgussüsteemis

Euroopa kõrgussüsteemi tutvustav animatsioon (koostaja Maa-amet): https://youtu.be/5ZkrJCmKMFE

Rohkem infot uue kõrgussüsteemi kohta on võimalik leida Maa-ameti kodulehelt.

 
Uudise rubriigid: Ehitus ja planeeringud, Raepress