Tallinn ja Avesta sõlmisid tasuta ühistranspordi leppe

Andres Harjo, Enno Tamm ja Taavi Aas tasuta ühistranspordi aastakonverentsil Avestas
20.09.2015

Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Avesta linnapea Lars Isacsson kirjutasid 17. septembril Avestas alla memorandumile, millega lubavad alates järgmisest aastast vastastikku tasuta sõitu mõlema linna elanikele. Mõlemad linnad kutsuvad kokkuleppega loodud võrgustikuga ühinema ka kõiki teisi linnu, kus ühistransport on tasuta.

Taavi Aasa sõnul on kokkulepe oluline tasuta ühistranspordiga linnade elanike vahel sidemete tihendamiseks. „Rahvusvaheline tasuta ühistranspordi võrgustik toetab vastastikku turismi ning samal ajal töötab ka tasuta ühistranspordi idee levitajana,“ lisas Aas. 

Tallinna Televisioonile antud intervjuus rääkis Avesta linnapea Lars Isacsson, et 2010. aasta Rootsi kohalike omavalitsuste valimistel lubasid erakonnad Avestas ühistranspordile erinevaid lahendusi. Esimene alternatiiv oli, et kõik maksavad bussipileti eest. See piletisüsteem läinuks maksma rohkem kui 2,5 miljonit eurot aastas. Teine võimalus oli, et lastele ja noortele on ühistransport aastaringselt tasuta. See maksnuks 3,4 miljonit eurot. Kolmas variant oli tasuta ühistransport kõikidele, mis üllatuslikult osutuski kõiki tulusid ja kulusid kokku lüües kõige odavamaks – ligikaudu 2,5 miljonit eurot aastas. 

Isacssoni sõnul kaaluti peale valimisi erinevaid ühistranspordi alternatiive. „Parim lahendus oli teha kõigile sõit tasuta. Seda põhjusel, et piletimüügist saadav tulu oli sama suur kui piletisüsteemi administreerimise kulu. Mida rohkem inimesi Avestas elab, seda rohkem laekub raha linnakassasse ning üle pika aja ei ole meil vaja kulusid kokku hoida – saame kulutada rohkem koolidele ja vanuritele, sest eelarve suurenes 30,7 miljoni euro võrra,“ nentis Avesta linnapea, lisades, et algul kardeti busside minimaalset täituvust, kui aga veenduti vastupidises, tekkis hirm, et bussid on rahvast täis. Kahte esimest hirmu asendas hoopis kolmas – bussid on ülipopulaarsed, need sõidavad ja kuluvad rohkem, aga see oligi eesmärk, miks linnatransporti üldse finantseeritakse. 

Piletita ühistranspordi tähtsust Avesta linnale esile tuues rõhutas Isacsson, et ühistranspordi kasutajate arv on tänaseks kasvanud ligi kahekordseks ja tõusutrend jätkub, seevastu autodega sõitmiste arv kahanes aastaga 77 protsendini. Samuti on heitgaaside emissioon vähenenud aastaga 40 tonni võrra ning linnas ei kohta enam liiklusummikuid. 

Kõige rohkem aga on Avesta linnaisad huvitatud elanike maksimaalselt kiirest kasvust, mis omakorda suurendaks endise tööstuslinna ja praeguse turismimagneti ligitõmbavust elu- ja tööpaigana. „Meie eesmärk on aastaks 2020 kasvatada Avesta elanikkonda praeguse 22 tuhandelt 25 tuhandeni, luua juurde 350 uut töökohta ja 20 uut ettevõtet, mille eesotsas oleks vähemalt 15 naist,“ tutvustas Isacsson Avesta linnavõimude tulevikuplaane. 

Peale võõrustajamaa Rootsi kõnelesid konverentsil piletita ühistranspordi edukast rakendamisest omal maal asjatundjad veel 13 riigist, mõistagi ka tasuta ühistranspordi pealinnast Tallinnast. Taavi Aasa sõnul kavatseb Tallinn astuda järgmise otsustava sammu ja muuta ühistranspordi üleriigiliselt priiks. Nimelt on Eesti pealinn võtnud eesmärgiks, et kõik maakonnasisesed liinid üle kogu riigi oleksid Tallinna eeskujul tasuta. „Piletita ühistranspordi üleriigilises vajaduses pole Tallinnas juba ammu kaheldud,“ märkis Aas. „Eestis on maakondades sotsiaalmajanduslik nõudlus tasuta ühistranspordi järele oluliselt suuremgi kui pealinnas ning liikumisvõimaluse tagamine kõigile sõltumata elukohast ja sissetulekust on väärika elu säilitamiseks tervel Eestimaal kriitilise tähtsusega.“ 

Tallinna esindaja Euroopa Liidus Allan Alaküla esitles koos Tallinna Televisiooni uudisteankru ja erikorrespondent Revo Raudjärvega konverentsil dokumentaalfilmi „Tasuta ühistransport“. Film räägib tunniga ära miks, kus ja kuidas on terves maailmas seni tasuta ühistransporti rakendatud. Alaküla sõnul innustab film üha uusi linnu oma sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks ümber vaatama ka ühistranspordi piletipoliitikat. 

Tallinna võeti tasuta ühistranspordi aastakonverentsil hästi vastu, sest ligi kolm aastat tagasi Eesti pealinnas rakendatud piletita ühistranspordi süsteem on eeskuju, millest on huvitatud üha rohkem linnu maailmas. 

Maailma suurim kõikidele tasuta ühistransporti pakkuv linn on Chengdu Hiina Rahvavabariigis. Linnas, kus elab 16 miljonit inimest, on ühistransport tasuta kõikidele linnaelanikele hommikul kella viiest seitsmeni, see pakub leevendust hommikustele liiklusummikutele. Maailma tuntuim tasuta ühistransporti pakkuv linn on aga hoopis London, kus ühistransport on tasuta kõikidele lastele vanuses kuni 11 eluaastat. Keskkonna aspektist on palju räägitud, nii oli ka Pariis sunnitud õhusaaste tõttu rakendama vahepeal tasuta ühistransporti. Oluline on ka sotsiaalne aspekt, sest paljudel vaesematel inimestel lihtsalt pole raha, et iga päev bussipiletit osta.