Tallinn korrastab skulptuurikogu ja toob selle rahvale lähemale

Karud Hirvepargis. Foto Eero Kangor 2017.jpg
16.11.2017

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Kesklinna Valitsuse koostöös on viimasel kahel aastal intensiivselt korrastatud linna skulptuurimälestisi.

„Eelmisel aastal tehti korda „Russalka“ monument ja toetati Tallinna Kunstihoone fassaadiskulptuuride konserveerimist,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Käesoleva aasta lillefestivaliks tehti korda Tornide väljaku pargi purskkaev, kus asub Juhan Raudsepa skulptuur „Naine vaagnaga“ (1935) ning Tammsaare pargis nihutati ja restaureeriti uues kohas 1905. aasta revolutsiooni monument.“

Novikov lisas, et järgmisel aastal Tammsaare pargi rekonstrueerimine jätkub ning lisaks olemasolevatele skulptuuridele (Jaak Soansi „A. H. Tammsaare“ ja Edgar Viiese „Merineid“) on plaanis sinna taieseid juurde paigutada.

Käesoleval aastal alustati Kadriorus ka „Belvedere Apollo“ konserveerimist. Värviuuringute abil selgitati välja skulptuuri algne väljanägemine ning Kadrioru pargi 300. juubeliks taastatakse antiikskulptuuri 19. sajandi algul valminud koopia elevandiluuvalges originaaltoonis. 

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna initsiatiivil on suurendatud Hirvepargi lastepargi osa skulptuurikogu. Käesoleval aastal lisandus skulptuuriparki kaks teost – Anton Starkopfi „Istuv karu“ (1960) ja Enn Roosi „Lamav piison“ (1981).

Mitu aastat Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus hoiul olnud Ellen Kolgi teose „Aadam ja Eeva“ (1970) originaal viidi eelmisel aastal Tallinna Botaanikaaeda. Nimetatud skulptuuri koopia asub Seitsme Linnuse pargis Kiek in de Köki juures, samas kohas, kus varemalt asus originaal. 

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on Euroopa linnades tavaks kaunistada linnakeskusi skulptuuridega, kuid võrreldes teiste linnadega on Tallinnas kõrge kunstilise tasemega skulptuure veel suhteliselt vähe.

„Linnaskulptuuridest on paarkümmend kultuurimälestistena riikliku kaitse alla võetud ja suurem osa neist asub kesklinnas,“ ütles Dubovik. „Skulptuuride koondamine kesklinna on õigustatud, sest hea tasemega kunstiteosed väärivad kõige esinduslikumat kohta. Nende paigutamisel rekreatsioonialadele ja laste mänguväljakute lähedusse on ka kunsti- ja muinsushariduslik eesmärk.“

Lähiaastatel on plaanis linnaskulptuurid tähistada ja märkida tahvlitele nende autor ning valmimise aeg, samuti lisada nn QR-kood viitega kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

 
Uudise rubriigid: Ehitus ja planeeringud, Raepress