Tallinna Haridusamet tutvustab kooliga rahulolu-uuringu tulemusi

12.10.2016

Tallinna Haridusamet ja Eesti Uuringukeskus viisid tänavu mais-juunis Tallinna munitsipaalkoolides läbi ulatusliku rahulolu-uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide rahulolu hariduse eri aspektidega ning koolide suundumusi laiemalt.

Täna, 12. oktoobril kell 14 tutvustatakse Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) uuringu tulemusi ka linna koolijuhtidele.

„Uurisime, kuidas vastavad õppe sisu ja saavutatud tulemused vastajate ootustele, kuidas toetavad koolid elukestvaks õppeks vajalikke oskusi ja hoiakuid ning milline on arvamus õpikeskkonnast ja tugiteenustest,“ selgitas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Küsisime, kuidas ollakse rahul hariduse kvaliteediga ning õppemeetodite ja -vahenditega, kuivõrd arusaadav on hindamine ning millised on suhted ja koostöö koolis.“

Uuringus osales 60 Tallinna munitsipaalüldhariduskooli. Kaasatud olid õpilased kõikidest õppeastmetest (3., 6., 8., 11. klass), samuti nende laste vanemad. Küsimustikele vastas kokku 14 645 inimest, sealhulgas 9281 õpilast, 3391 lapsevanemat, 1918 õpetajat ja 55 koolijuhti.

„Tulemused näitavad, et üldine rahulolu kooliga on kõrge kõigis sihtgruppides – väga või pigem meeldis oma kool 87–97 protsendile vastajatest, samuti tulid kõrged hinnangud mitmetes alavaldkondades,“ rääkis Kõlvart. „Välja koorus ka kitsaskohti, märgata on näiteks koolikiusamist, igavust koolis ja õpilaste hinnangul ebapiisavat tagasisidestamist. Nii koolid kui ka koolipidaja said uuringu kaudu väärtuslikku tagasisidet, millele tuginedes liikuda edasi muutunud õpikäsituse ehk MÕK-iga. Tulemused näitavad selgelt, et valitud suund õpikäsituse muutmiseks on õige ja vajalik.“

Ka Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul annavad uuringu tulemused sisendi MÕK-i rakendamiseks koolides. „Leiame, et õppe sisu ja maht ning meetodid peavad ideaalis olema seotud õppija vajaduste, võimekuse ja individuaalsusega,“ ütles Pajula. „Õpilaste arvamused on meile olulised nii õpikeskkonna, tugiteenuste, hindamissüsteemi ja teiste valdkondade arendamisel.“

Kui varem võis küll oletada, missugused on tugevused või nõrkused koolides, siis nüüd on Andres Pajula sõnul olemas uuringupõhised faktid, millele arendustegevus saab tugineda. „Oleme jõudnud järeldusele, et probleemidele üldiste ja ühesuguste lahenduste pakkumise aeg on möödas ning senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata varajasele märkamisele. Kõikide probleemidega tuleb tegeleda rohujuure tasandil ning läheneda neile konkreetselt ja individuaalselt. See on küll kallis, kuid ainuke tõhus lahendus,“ sõnas Pajula. „Näiteks  koolikiusamise osas on näha, et senised programmid pole olnud piisavad, fookus ei ole olnud õiges kohas. Tuleb leida lahendused ja teed, kuidas jõuda konkreetsete kiusajateni.“

Infopäeval 12. oktoobril saavad koolijuhid ülevaate uuringu tulemustest ning mõjust edasistele tegevustele. Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter teeb ettekande teemal „Muutunud õpikäsituse süda ja kontekst“. Tallinna munitsipaalkoolide rahuloluuuringu kokkuvõtet esitlevad OÜ Eesti Uuringukeskuse analüütikud Pille Hillep ja Riin Pärnamets. Konkreetsetest sammudest lähitulevikus räägib Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Viivi Lokk. Uuringu koondraport avaldatakse Tallinna Haridusameti kodulehel.

 
Uudise rubriigid: Raepress