Tallinna Tervisekoalitsioonis räägiti pealinna rahvastiku tervise edendamise arengukavast aastateks 2017 – 2021

Tervisekoalitsioon 2
17.08.2017

Neljapäeval, 17. augustil toimus Tallinna Tervisekoalitsiooni järjekordne koosolek, kus peamiseks teemaks oli Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava 2017 – 2021.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on see aastate jooksul juba kolmas tervise edendamise arengukava. Terviseedendamise arengukavad pole aga jäänud üksnes paberile, vaid nende aastate jooksul on ka väga palju ära tehtud pealinlaste tervise parandamiseks.

„Nii eelmistes kui ka selles arengukava keskpunktis on noorte tervisekäitumine. Kõige olulisem on arengukavade elluviimisel koostöö. Selle arengukava koostamisel on väga suure töö ära teinud Sotsiaal ja Tervishoiuameti spetsialistid, kuid seda just koostöös teiste linna ametkondade ja ka riigi ametite ja institutsioonidega. Ka tänasel tervisekoalitsiooni koosolekul olid esindatud nii linna erinevad ametid kui ka näiteks sotsiaalministeeriumi esindajad ja linnavolikogu saadikud“, ütles Martinson.

Abilinnapea sõnul läheb arengukava lähiajal linnavalitsuse istungile ja sealt loodetavasti peagi ka linnavolikogu menetlusse.

Tänasel koosolekul tutvustas rahvastiku tervise edendamise arengukava Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtivspetsialist  Ene Tomberg. Arengukava visioon on sõnastatud järgmiselt: hea tervisega tallinlastel on võimalik end teostada sidusas, sotsiaalset kindlustunnet andvas ja ökoloogiliselt tasakaalus linnas. Tallinn on aastaks 2021 inimkeskne linn, kus linnaruumist ja inimeste käitumisest tulenevad riskid on viidud miinimumini.

Uues arengukavas keskendutakse laste- ja noorte tervisliku ja turvalise arengu tagamisele, linnarahva sotsiaalse, turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisele, tervist toetavale õpi-, elu- ja töökeskkonnale ning tervislike valikute soodustamisele.

Arengukavas on ära toodud ka valdkonnad, mis vajavad ühiskonnapoolset sekkumist. Praegu on murekohaks laste ennetavate kontrollide ebaregulaarsus, samuti kaheaastaste laste vaktsineerituse näitaja pidev vähenemine. Õpilastel jääb normaalset füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata, kasvab ülekaaluliste ja rasvunud õpilaste arv. Kasvanud on kanepit suitsetavate ning amfetamiini ja ecstasyt proovinud või tarvitavate õpilaste arv. Muret teeb ka täiskasvanute, eriti vanemate vanuserühmade ja sotsiaalmajanduslikult madalamate rühmade väike kehaline aktiivsus. Edasi tuleb arendada kodu- ja koolilähedaste spordi ja mänguväljakute rajamist.

 

 
Uudise rubriigid: Raepress