Tallinna uus terviseprofiil näitab tallinlaste paranenud tervist, samas toob välja ka olulised vajakajäämised

youtube.com video
12.10.2016

Valminud on uus Tallinna terviseprofiil, mis tutvustab tallinlaste tervislikku seisundit. Profiil on koostatud Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti spetsialistide poolt, kes on kasutanud avalikke nii riigi- kui ka linna erinevaid uuringutulemusi.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul mõjutab ühe linnaelaniku tervist väga palju tegureid. Linnaelanike tervis on suur väljakutse linna arendajatele, kes planeerivad teid ja jalgrattateid, planeerivad ühistransporti ja elamukvartaleid, samas mõjutavad tervist tööhõive, aga ka näiteks ühistranspordi kättesaadavus. „Aina paranev tervisedenduslik töö aga kajastub tallinlaste tervises. Suures osas näitavad uuringus toodud arvud ja faktid positiivseid tendentse tallinlaste tervises. Aga muidugi on selle kõrval üht-teist negatiivset“, sõnas Martinson. Terviseprofiil on aluseks Tallinna tervise arengukava koostamisel.

 Loomulik iive Tallinnas on püsinud alates 2005. aastast positiivne ja näitab alates 2013.aastast pärast mõningast vähenemist  jälle kasvutendentsi. Tõusnud on elussündide arv: 4986 sündi 2011 aastal ja 5118 sündi 2015. aastal. Pidevas languses on abortide arv. Tallinna meeste keskmine eluiga on 1,7 aastat kõrgem kui mujal Eestis. Tallinlaste keskmine vanus on kümne aastaga tõusnud 0,7 aastat.

Laste arv Tallinna lasteaedades ja üldhariduskoolides on pidevas tõusutrendis. Eelmise perioodiga (2006-2010) võrreldes on koolisööklate tase ühtlustunud. Koolitoit on mitmekülgne kõigis koolides, erinevus kooliti on vähenenud. Menüüsse on võetud palju uusi ja tervislikke toidukombinatsioone. Tunduvalt enam pakutakse värskeid puu- ja köögivilju.

Positiivseid muutusi on uuringud täheldanud ka noorte suitsetamis- ja alkoholitarbimises. Tõusnud on sigareti esmakordselt proovinute vanus ja mitte kunagi sigaretti proovinute arv. Huuletubaka populaarsus noorte hulgas on vähenenud, seda eriti tüdrukute seas. Tõusnud on ka esimest korda alkoholi proovinud õpilaste vanus ja mitte kunagi alkoholi proovinute arv. Igapäevasuitsetajate arv on 16-64 aastaste Tallinna meeste seas pidevas languses (2008.a. 36%, 2014.a. – 24,7%.) naiste seas aga tõuseb. 16-24 aastaste naiste seas on aga vähenenud kanepi tarvitamine (2010.a. 11,4%, 2014.a. – 7,1%).

Igapäevaseid tervisespordiharrastajaid on Tallinna meeste ja naiste seas järjest rohkem Kaks või enam korda nädalas harrastas 2010.a. sporti 38,5 % meestest ja 35,8% naistest. 2014 aastal tegeles spordiga regulaarselt 40,6% meestest ja 37,7% naistest. Pidevalt laieneb nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja turvalist arengut toetavate mänguväljakute ning kergliiklusteede võrgustik.

Alates 2011. aastast on Tallinnas pidevalt langenud töötute määr – 2010 aastal 16,8% ja 2014 aastal 6,9%. Tallinlaste keskmine brutopalk tõuseb pidevalt ja on suurem kui Eesti keskmine. 2015.a. oli Eesti keskmine brutopalk 1065 eurot, Tallinnas aga 1208 eurot.  Tööhõive määr on Tallinnas Eesti keskmisest kõrgem ja tõusnud kõigis vanuserühmades.

Tallinn tegeleb jõuliselt alkoholipoliitikaga, et vähendada alkoholi kättesaadavust ja alkoholist põhjustatud kahjusid elanike hulgas. Üle poole linlastest on rahul linna infrastruktuuri ja rajatistega: ühistransport, tervishoiuteenused, spordi- ja kultuurirajatised ning palju muud.

Palju on aga Tallinnas veel sedagi, mille miinuspoolele kanda saab. Vaktsineeritakse aina vähem lapsi. WHO (World Health Organization) soovitusel peab vaktsineerimisega hõlmatus olema 95%. Tallinnas on 2010-2015 nõutav tase jäänud saavutamata.

Tallinnas on kasvanud kanepit suitsetavate ning amfetamiini ja ecstasyt proovinud või tarvitavate nii poiste kui ka tüdrukute arv. 16% noortest, kellel on vanematelt sooja suhtumise saamine raske, vastas, et on viimase nädala jooksul tihti mõelnud enesetapust. Üle 16% uurimuses osalenud noortest tunneb end koolis alati halvasti.

Pidevalt suureneb liiklusõnnetuste arv (2011.a. – 444, 2015.a. – 501). Kõigest 35,8% Tallinna meestest kannab pimedal ajal alati helkurit. Kasvanud on päästesündmuste arv, samas ka ekslike väljakutsete arv (2012 – 697, 2015 – 1400). Kasvutrendis on raskete tööõnnetuste arv (2011.a. – 214, 2015 – 244).

Tallinna meeste hulgas on kiiresti vähenenud vahekorras juhusliku partneriga alati kondoomi kasutajate protsent (2012.a. 51,3%, 2014.a. 30%). Kasvanud on ka juhuvahekorras mitte kunagi kondoomi kasutavate meeste hulk (2010 – 30,8%, 2014 – 43,3%). Kasvab aga Hi-viiruse levik sugulisel teel.

Pidevalt kasvab pealinnas puuetega inimeste osakaal, 2015.a. oli see 6,9% Tallinna elanikkonnast. Ka pensionäride osakaal kasvab – 2013.a. 26,4%. Suhtelise vaesuse määr on Tallinnas pidevalt tõusnud – 2007.a. – 11%, 2013.a. – 18,2%.

Uuring näitab kätte ka suunad, millega lähiaastatel tuleb pealinnas tegelda. Soodustada tuleb täiskasvanute ja noorukite tervist toetavaid valikuid. Oluline on mitmete meetmete kaudu AIDSI leviku vähendamine, sõltuvusainete kasutamise vähendamine; laste optimaalse arengu igakülgne toetamine; tervist toetava elu-, õpi- ja töökeskkonna kujundamine ning linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatuse saavutamine nende tervist puudutavate otsuste tegemisse, nende tervisesuutlikkuse parandamine ning sotsiaalse sidususe arendamine.

 

 

 
Uudise rubriigid: Raepress, Transpordiuudised