Tallinnasse kavandatakse jalgrattalaenutuse võrgustikku

Jalgrattur
30.09.2015

Tallinn moodustab jalgrattarendi kontseptsiooni väljatöötamise ja selle elluviimise töögrupi abilinnapea Arvo Sarapuu juhtimisel. Jalgrattalaenutuse süsteemi valikul, väljatöötamisel, võrgustiku käivitamisel ja selle edasiarendamisel on määravaks tehnilised ning rahalised võimalused. Kontseptsiooni väljatöötamisel tuleb arvestada teiste linnade kogemustega ja ekspertide ning kolmanda sektori esindajate arvamustega.

„Vastavalt Tallinna Linnavolikogu otsusele  kandideerib Tallinna linn Euroopa rohelise pealinna tiitlile.  Taotluse hindamisel arvestatakse muuhulgas kohaliku transpordi keskkonnasäästlikku arengut, mistõttu Tallinnale on oluline arendada ja soodustada jalgrattaga liikumist kõige keskkonnasõbralikuma liikumisviisina linnas,“ ütles Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. Sarapuu lisas, et tasuta ühistranspordi kõrval on rattalaenutuse võrgustiku loomine teine tähtis aspekt euroopaliku, rohelise pealinna tiitlit taotleva linna liikluskultuuri arendamisel ja linnakodanike liikumisharjumuste kujundamisel.

Töögruppi hakkavad kuuluma Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistuse esindajad. Vajadusel kaasatakse töögrupi töösse linnaosade valitsuste esindajad. Otstarbekas on kaasata aruteludesse ka vastava valdkonna eksperte nii Eestist kui ka välismaalt ning vabaühenduste ja kodanike huvigruppide esindajaid.

Kohaliku omavalitsuse hallatava jalgrattarendi süsteemi ettevalmistamiseks ja jalgrattalaenutuspunktide kaardistamiseks viis Tallinna Kommunaalamet 2010. aastal läbi küsitluse, kus paluti hinnangut laenutuspunktide avamise vajalikkuse osas ning ettepanekuid perspektiivsete laenutuspunktide asukohtade väljaselgitamiseks. Laenutuspunktide kaardistamisega seotud küsimustik saadeti võimalikult laiapõhjalise seisukoha saamiseks linnaosade valitsustele, linna ametitele, Sihtasutusele Tallinna Kultuurikatel, Eesti Jalgratturite Liidule, Mittetulundusühingule Uue Maailma Selts, Telliskivi Seltsile ja jalgrattaaktivistidele.

Küsitluse tulemuste põhjal määrati kindlaks laenutuspunktide võimalikud paiknemiskohad Arvestades senist maailmapraktikat ning Tallinna elanike arvu 2010. aastal ja linna pindala, peaks pealinnas ideaalis olema ca 25-40 jalgrattalaenutuspunkti (iseteeninduslaenutust) koos 400 rendijalgrattaga. Analoogse süsteemi rakendamise maksumus küündis hinnanguliselt 2 000 000 euroni, millele lisanduvad iga-aastased ülalpidamiskulud. Sellise süsteemi rakendamine oli võimalik üksnes Euroopa Liidu fondide kaasrahastamise korral ning ei olnud 2010. aasta majanduskriisi tingimuste tõttu Tallinnas realiseeritav.

Arvestades linna elanikkonna kiiret kasvu, kergliiklusteede võrgu laienemist, huvi suurenemist jalgrattasõidu vastu, infotehnoloogia- ja kommunikatsioonilahenduste kvalitatiivset arengut ja kättesaadavust ning pidades silma Tallinna linna prioriteeti saada Euroopa roheliseks pealinnaks, tuleb luua Tallinna linna jalgrattarendi uus kompleksne kontseptsioon.