Käimasolevad ideekonkursid

Kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange.

11. juulil kuulutati välja Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse riigihange. Ideekonkurss lõppeb 21. septembril 2017. 

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul on arhitektuurivõistluse eesmärgiks leida uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturi sõbralikum lahendus Vana-Kalamaja tänavale. „Võistlustöödelt oodatakse silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaama väljaku kujundusele,“ sõnas Mänd. „Kui me Peatänava projektiga taastame väljaku ja bastionivööndit ajalooliselt ümbritsenud glassiipuiestee Viru väljakul, siis seda sama teeme ka siin Balti jaama juures – taastame väljaku koos glassiipuiesteega.“

Projekti laiemaks eesmärgiks on läbi viia avatud ja kaasava protsessina tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine, mille tulemusena saadakse kaasaegne ja inimsõbralik tänavaruum. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on Kalamaja olulisima tänava kujundamine jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. Praegune tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus  puudub. Vajalik on senisest oluliselt tasakaalustatumalt erinevate liikumisviisidega arvestav tänavaruum, samuti tänaval viibimiseks sobiliku keskkonna kujundamine, et kergliiklus kui liikumisviis muutuks atraktiivsemaks.

„Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo tellitud uuringud on näidanud selgelt, et autoliiklusega Põhja-Tallinnas elanike liikumisvajadusi ei ole tulevikus võimalik lahendada ning seetõttu on oluline pakkuda reaalseid alternatiive. Linnakeskuse piiril asuvas Kalamaja asumis on peamiseks ja loomulikuks liikumisviisiks jala käimine ja jalgrattal liikumine, mistõttu tulebki tänavaruum kujundada neist lähtuvalt,“ lisas linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.

Projekti tulemusena ehitatakse Vana-Kalamaja tänavast mugava ja avara kergliiklusruumiga tänav. Elanikel paraneb kergliiklusühendus Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, turistidele tekib Vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgev selge liikumistee, mis Balti Jaamast möödudes tagab mugava ligipääsetavuse kogu linnapiirkonna, Harjumaa ja kõigile Eesti elanikele.

„Projekt on olulise mõjuga linna avamisel merele ning haakub koostatava merevisiooni ideestikuga,“ rõhutas Mänd. Mugav kergliiklusühendus Balti-Jaamaga loob samuti eeldused ühistranspordi suuremaks kasutuseks.

Peamised muudatused on:

  • Vana – Kalamaja tänavaruumi ümber jagamine laiendades jalakäijate ja ratturite ala ning kitsendades sõiduteed. Parkimine tänaval valdavalt säilib.
  • Kalamaja väljaku muutmine peamiselt jalakäijate alaks, samal ajal tagades autodele peatumiskohad laste kooli toomiseks / viimiseks.
  • Tallinna Balti jaama lähirongide paviljoni ette (jalakäijate) väljaku kavandamine ning olemasolevate kioskite likvideerimine.
  • Jalakäijatele ja ratturitele uute reguleeritud (fooriga) ülekäiguradade kavandamine Toompuiesteele jalakäijate tunneli asemele või lisaks.

Projekti ala asub Tallinna Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas ning hõlmab Vana-Kalamaja tänav ja Balti Jaama esise ala (asukoha skeem lisatud). Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku 1,1 km.

Võistluse idee algatas Telliskivi Selts aastal 2012, kes korraldas ka vastavasisulise küsitluse tänavaelanike seas. Võistlustingimused koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning käesoleva aasta kevadel toimus võistlustingimuste avalik arutelu Salme Kultuurikeskuses. Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt kuulub Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ptk. 9 meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ Tallinna linnapiirkonna tegevuskavasse. Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. 

Võistlusülesanne

Võistluseeskiri

------------------------

Tallinna Linnaplaneerimise Amet kuulutas välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi.

Ideekonkursi eesmärgiks on leida Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestuse jäädvustamiseks ja neile pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ja arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

Ideekonkursil osalevate autorite kollektiiv peab koosnema vähemalt kahest erineva valdkonna esindajast (skulptor + arhitekt/maastikuarhitekt). Ideekavand ühes muude hankes nõutavate dokumentidega tuleb esitada hiljemalt 22. augustiks.

Ideekonkursi võistlustingimused on kättesaadavad riigihangete registri kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. Hanke nimetus on „Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkurss“ ja hanke viitenumber 187836.

„Monument püstitatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse – see võiks paikneda endise Lenderi koolimaja poolses Politseiaia pargi osas või alternatiivse variandina lausa koolimaja ees,“ ütles mälestusmärgi rajamise komisjoni esimees, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Komisjoni hinnangul võiks dialoogi loomiseks kaaluda ka mälestuskompleksi paiknemist osaliselt koolimaja ees ning osaliselt pargi servas, vaatega koolimajale.“

Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse linna ajalukku sügava jälje jätnud abielupaarile mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks.

Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Hankedokument. Lenderi mälestusmärk

Lisa 1. Lenderite ideekonkursi ala Politsei pargis

Lisa  2. Kesklinna Vene Gümnaasiumi asendiplaan

Lisa 3. Kesklinna Vene Gümnaasiumi vaade läänest