PealehtLinnaplaneerimise koduleht › Tallinna kõrgeimat h...

Tallinna kõrgeimat hoonet võimaldav planeering sai kehtestamisküpseks

10.03.2010

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu, mille kohaselt oleks võimalik rajada Kopli asumisse nn. Sitsi mäele kuni 60-korruseline elu- ja ärihoone.

Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 13. juunil 2007. aastal. Detailplaneeringuga kavandatav on vastavuses Tallinna Linnavolikogu poolt tänavu 16. aprillil kehtestatud teemaplaneeringuga "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas". Teemaplaneeringus on klausel, et „Sitsi mäele on lubatud Põhja-Tallinna keskust markeerima üks 210 m hoone."

Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi tn 13a kinnistute detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering näeb ette 11,33 ha suuruse maa-ala ümberkruntimise ja planeeritavatele kruntidele ehitusõiguse määramise ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone, kahe kuni 6-korruselise elu- ja ärihoone, ühe 3-korruselise (sh katusekorrus) ärihoone, ühe 2-korruselise lasteaia ning viie kuni 9-korruselise korterelamu ehitamiseks, ühtlasi sätestab detailplaneering olemasolevate muinsuskaitsealuste endise Balti Manufaktuuri hoonete rekonstrueerimise elu- ja ärihooneteks.

Planeeritav maa-ala asub Kopli südames Kopli ning Sõle tänava vahelisel alal endise Balti Manufaktuuri territooriumil. Linnaruumiliselt jääb planeeringuala oluliste sõlmpunktide vahele. Territoorium on hoonestatud kasutusest välja langenud lao- ja tootmishoonetega.

Detailplaneeringuga hõlmatud krundid asuvad Balti Puuvillavabriku hoonetekompleksi mälestiste kaitsevööndis.

Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestuselt väga mitmekesine, siin kohtuvad väga erineva ilmega kvartalid ja erinevatel ajajärkudel rajatud hooned. Väga mitmekesine on ka piirkonna hoonestuse kõrgus, ulatudes 16-korruselise tornmajani. Sõle, Sitsi, Kopli, Ristiku ja Kaera tänavaga piirnevas kvartalis paiknevad Sitsi tänava ääres muinsuskaitsealused endiste vabrikutöötajate kahekorruselised kelpkatusega hooned, Sõle tänava ääres kuni 9-korruselised hooned, ülejäänud kvartal on aga hoonestatud väheväärtuslike lao- ja tootmishoonetega.

Kuna tegemist on suhteliselt väikeste „tööstussaartega" peamiselt elamuala keskel, siis on otstarbekas seal veel tegutsevad tööstusettevõtted mujale kolida.

„Põhja-Tallinna linnaosal puudub atraktiivne multifunktsionaalne keskus, eesmärgiks ongi kujundada Sitsi mäe piirkonnast selline linnaosa keskus nagu näiteks on Haabersti linnaosas Rocca al Mare piirkond," ütles abilinnapea Taavi Aas. „Tallinna üldplaneeringu põhikontseptsioon näeb ette olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse suurendamist ja tühjade või puudulikult väljaehitatud alade kasutuselevõtmise ning selle detailplaneeringuga kavandatav vastab igati sellele kontseptsioonile."

Aasa sõnul on planeeritava kõrghoone puhul tegemist linnaruumiliselt väärtusliku ja atraktiivse ehitisega, mis muudab piirkonna keskkonna kvaliteetsemaks. „Eesmärgiks on mitmekesise ja kvaliteetse, kõiki vajadusi rahuldava elukeskkonna loomine," rõhutas Aas.

Rajatav kõrghoone peab olema multifunktsionaalne, hoone brutopinnast valdava enamuse peavad moodustama korterid.

Alale on kavandatud polüfunktsionaalne hoonestus. Kopli tänava poole on kavandatud kaubandus- ja meelelahutuskeskus, millega liitub kavandatud kõrghoone. Kinnistu keskele on planeeritud väljak, kus jäävad domineerima võrdväärselt nii olemasolev muinsuskaitsealune tehasehoone kui ka kavandatav kõrghoone. Kinnistu kaguossa on planeeritud korterelamute kvartal, mis on loogiliseks jätkuks Sõle tänava ääres paiknevatele elamutele ning kokkuvõttes kogu Pelguranna elurajoonile. Muinsuskaitsealusesse rekonstrueeritavasse tehasehoonesse on kavandatud peamiselt avarad, kõrgete lagedega korterid, esimesele korrusele aga teenindus- ja äripinnad, mis koos kavandatud väljaku ja kaubanduskeskusega loovad ühtse terviku.

Kavandatava kõrghoone näol on tegemist olulise linnaehitusliku elemendiga, mis mõjutab Tallinna siluetti. Tallinna lahelt ja Pirita suunalt vaadates tekib suurejooneline kompositsioon, kus ühel pool vanalinna paiknevad Maakri kvartali tornid, teisel pool aga planeeritav kõrghoone. Planeeritav hoone ei jää vanalinna vaatesektoritesse ega vaatekoridoridesse.

Kõrghoone arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja korraldama soovitavalt rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Kõrghoone tuleb kavandada võimalikult saledana ning olemasolev haljastus maksimaalselt säilitada.

Jaga|