Mõrv riigi rahakotis

Edgar Savisaar, Eesti Keskerakonna esimees
10.02.2008
Ilmunud: Äripäev, Põhjarannik, Võrumaa Teataja, Harju Ekspress, Valgamaalane

Link: http://www.valgamaalane.ee/?id=79990

Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid püüavad Eesti riigieelarve praegust katastroofilist seisu seletada selle kaudu, nagu oleks möödunud aasta lõpul toimunud riigi tulude laekumise ootamatu vähenemine.

Esimesel pilgul näib, et see oligi nii. Veel oktoobri lõpu seisuga ületasid riigieelarve laekumised väljamakseid ligikaudu 100 miljoni krooni võrra. Puudujääk, kus kulud hakkasid kiiresti ületama tulusid, tekkis sisuliselt aasta kahe viimase kuuga - novembris 864 miljonit ja detsembris 4,483 miljardit krooni, kokku 5,347 miljardit.

Kui vaadata 2008. aasta viimaste kuude laekumiste nivood, siis oli see stabiilselt aasta keskmiste laekumiste tasemel ning mõningal määral laekumised isegi kasvasid augusti ja septembriga võrreldes. Ükski mõistusega inimene, eriti kui ta töötab rahandusministeeriumis, ei saanud aga eeldada, et hetke majandussituatsioonis toimuks aasta viimastel kuudel järsk laekumiste kasv.

Tekkiv puudujääk oli lihtsasti ja aegsasti ennustatav ning selle tingis mitte laekumiste ootamatu vähenemine, nagu meedia vahendusel on lastud paista, vaid vastutustundetu ja kontrollimatu kulutamine aasta viimastel kuudel. Kulutuste tegemisel lähtuti kinnitatud eelarvest, mida siis veel ei soovitudki viia vastavusse tegelikkusega. Meedias laialt kajastatud väide, et puudujäägi suurus tuli ministritele ja nende abilistele üllatusena, ei saa olla tõene.

Läheme konkreetsemaks: valitsussektori tegevuskulude osas oli 2008. aasta riigieelarve täitmine 99,7% ehk teisisõnu kulutati ära peaaegu kõik, mis võimalik; personalikulude osas toimus "hüpe" kulude kiirele kasvule tavapärasest kuu aega varem - juba novembris (õigus oli nendel, kes detsembrikuus avalikult hooplesid, et nemad jõulupreemiaid ei maksa - tegelikult olid jõulupreemiad juba kuu aega varem välja makstud!); majanduskulude osas püstitati detsembris aga vaieldamatu rekord. Ühe kuuga kulutati ära 18,6% aastamahust, võrreldes novembriga aga koguni 2,2 korda enam. Sellisele majanduskulu kasvule objektiivseid põhjendusi ei ole, tegemist oli lauskulutamisega.

Riigikogu keskfraktsioon nõuab välja ministeeriumide lõikes möödunud aasta viimase kahe kuu jooksul makstud lisatasud, preemiad jms ning majandamiskulud kululiigiti. Kujutan ette, et sellest selgub veel üht-teist, mis praegu on kinni mätsitud.

Kahetsusega peab tõdema, et tegelikkuses ei tehtud ühtegi katset vältida riigieelarve puudujääki. Meenutame, et kui ka mingil põhjusel osutub võimatuks lahendada küsimust lisaeelarve vastuvõtmisega, siis seadusliku võimaluse vältida halvimat oleks andnud ka riigieelarve seaduse § 32 lõike 3 rakendamine, mille kohaselt riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Eesti Vabariigi valitsusele. Seega ei saa väita, et valitsuse käsutuses ei olnud jooksvalt instrumente, millega hoida olukorda kontrolli all.

Samuti ei peetud vajalikuks (või võimalikuks) rakendada mingisugustki nn enesepiirangut mitte ühegi ministeeriumi ega põhiseadusliku institutsiooni kantselei poolt, rahandusministeerium ise ehk välja arvatud, ning tegeleti aasta viimastel kuudel ohjeldamatu raha tuulde loopimisega. Lihtsalt osteti igasuguseid asju, mida võib mahutada majanduskulude raamesse. Olen kuulnud ministeeriumidest, kes ostsid oma töötajatele jopesid või korvpallimeeskondadele uut varustust või muud säärast. Toimus priiskamine kuubis.

Nüüd, kui on hilja, ollakse tagantjärele targad ja kehtestatakse edaspidi 7% kuupiirang raha väljamaksmisele. Seda oleks pidanud tegema möödunud aasta sügisel, siis oleks võinud ka järjekordse finantskaose Eesti Vabariigis ära hoida. Tookord aga näis meie valitsejatele, et neil on aega küll.

Järeldan, et seda valitsust tegelikult ei juhita, asjadel lastakse kulgeda omasoodu, mis praeguses olukorras on eriti ohtlik. Üks käsi valitsuses ei tea, mida teine teeb. Rahandusministeerium ehk andiski märku, et väljamaksetega riigikassast on hulluks mindud, aga peaminister kehitas selle peale vaid õlgu. Aasta lõpus üldiselt raha hoitakse ja püütakse selle pealt teenida, meil aga käituti vastupidi - asuti mõõdutundetult laristama. Stenbocki majja on kogunenud erakordselt ebakompetentne, saamatu ja hoolimatu seltskond, kes ei saa aru oma tegevuse mõttest ja vastutusest.

Valitsus ja selles esindatud parteid püüavad vaid juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale sellelt, et tegelikult ei suudeta riigi ja majanduse juhtimisega toime tulla. Ajakirjandust lollitatakse ja pressi eest varjatakse tegelikku olukorda. Ka praeguse eelarvekriisi kirjeldamisel on meedia konksu alla neelanud kas rumalusest või soovimatusest asjadesse süveneda ning püüab valitsust puhtaks pesta. Aga seda, mida räägib opositsioon, ei soovita kuulda.

Eelarve jaanuarikriis ei tulenenud mitte maailmamajandusest ega mingitest objektiivsetest asjaoludest, vaid ainult valitsuse enda saamatusest ning lühinägelikkusest laristamise soodustamisel. See, mis toimus möödunud aasta lõpul ministeeriumides ja mujal valitsussektoris, lähtus printsiibist "pärast tulgu või veeuputus". Ja nüüd ongi käes veeuputus, mida tahetakse lahendada pensionäride, perede ja tavaliste palgasaajate arvel.

Reformierakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide valitsus oli heade päevade valitsus, mil võis nautida Eesti majandusedu ja ennast selle paistel hästi tunda. Päikesepäevade valitsus ei kõlba aga kriisi-Eestile. Raskel ajal on väga ohtlik, kui meil on saamatud ja asjatundmatud juhid. Sest kes teab, mida nad meile veel korraldavad, tagantjärele ainult süüdimatult käsi laiutades.