Koolikiusamine

 

1. Kiusamine

 

1.1 Mida kiusamise all mõeldakse

Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus.

Kiusamine võib olla:

  • Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine)
  • Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine)
  • Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)

Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. (Salmivalli 2003).

1.2 Kiusamise avaldumine

Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks (Salmivalli 2003). Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas (Luopio jt 2002). Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt.

Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa.

Mis takistab kiusamisest kõnelemist:

  • Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida
  • Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda

Miks kiusamist on raske välja selgitada:

  • Kiusaja teeskleb süütut
  • Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja
  • Kiusaja süüdistab kiusatut
  • Kiusatu alahindab olukorda
  • Teiste arvates pole asi nii hull
  • Täiskasvanud kardavad olukorda sekkuda
  • Täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha

Kiusamist võib vaadelda:

  • Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud
  • Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
  • Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur. 

1.3 Kiusamise ärahoidmine ja tegevus kiusamisolukordades

1.3.1 Töötamine koolikollektiivis - kõigi seostamine ärahoidva tegevusega

Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele. Koolides, kus on tugev seostatus kiusamise ärahoidmise ja kiusamisolukordadesse sekkumisega, esineb kiusamist vähem (Cedercreutz 2001).

Sotsiaalseid vastastikku mõjutavaid oskusi tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. (Tikkanen 2003).

Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, vaderklasside, õpilasomavalitsuse ja võrdsete lepitamise (vertaissovittelu) tegevused (lisa 4) ning gümnaasiumi tasemel tuutorite tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust.

Täiskasvanud teavad üsna vähe lastevahelistest kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel (lisa 2). Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil.

Paljude uurimuste kohaselt (nt Salmivalli 2003, Olweus 1992) eeldab süstemaatiline töö kiusamise vähendamiseks kooli oma programmi olemasolu. Programmis võetakse seisukoht selle kohta, kuidas koolis konkreetselt on kiusamise ennetamine korraldatud ja kuidas toetatakse laste sotsiaalsete interaktsioonioskuste arengut. Samuti määratletakse programmis selgelt tegutsemisviisid akuutsete kiusamisolukordade puhuks.

Programm on elav osa kooli argipäevast. Seda hinnatakse ja vormitakse vastavalt vajadusele. Programmi ettevalmistamises osalevad kooli personal, õpilased ja nende vanemad.

Kooli direktori ülesandeks on hoolitseda selle eest, et kõik kooli personali hulka kuulujad tunneksid kooli meetodeid kiusamisolukordade selgitamisel. Teabe liikumise tagamiseks varutakse aega kordamiseks ja kiusamist puudutavaks vestluseks eeskätt kooliaasta alguses, mil uued õpetajad, abiõpetajad ja muu personal alustavad tööd koolis. Ka lastevanemate koosolekuil teavitatakse programmist kord kooliaastas. Lastevanemate koosolekuil võib samuti koolikiusamist käsitleda, julgustada vanemaid vestlema lastega koolikiusamisest ning anda praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas oleks vanematel võimalik toetada laste positiivset arengut.

1.3.2. Töötamine rühmas või klassis - vastastikuse mõjutamise oskuste arendamine

Klassi normid ja sotsiaalne struktuur mõjutavad seda, kuidas klassis kiusamisse suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis ära.

Klassis või rühmas on õpetaja juht. Juhi ülesandeks on leppida rühmaga kokku reeglites. Reegleid on hea luua koos klassi või rühmaga, sellisel juhul seotus reeglitega suureneb. Reegleid luues on tähtis arutada seda, miks kiusamine, diskrimineerimine , häirimine ja vägivald on keelatud. Juhi ülesandeks on kontrollida pidevalt reeglite järgimist ja vajaduse korral sekkuda korduvalt nende rikkumisse.

Kooli erinevates sõlmetappides õnnestub uute rühmade ja klasside moodustamine paremini, kui õpilaste tutvumisele üksteisega ja koolipersonaliga pööratakse tähelepanu. Rühmade tekkele võib kaasa aidata mängude, paari- ja väikerühmatööde, ekskursioonide, näidendite jms abil.

Klassis on hea kasutada ära õpilaste oma ideid, kavandades näiteks erinevate teemapäevade ja kampaaniate korraldamist. Õpilaste osalemist suurendab ka vastutuse võtmine erinevate ülesannete täitmise eest.

Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi.

Tabel 1. Kiusamisprotsessi rollid ja nende lühikesed kirjeldused ja vastavates rollides olevate laste suhteline osakaal 10 - 15aastaste laste ja noorte vanuserühmas (Salmivalli 2003).

Roll

Kirjeldus

%

Kiusatu

Korduvalt kiusatud laps

5-15

Kiusaja

Aktiivne, algataja, kiusamise "primus motor"

7 - 10

Abistaja

Läheb kiusamisega kaasa, aitab kiusajat

7 - 10

Õhutaja

Tuleb vaatama, naerab, julgustab kiusajat

15 - 20

Kaitsja

Asetub kiusatu poolele ja toetab teda, püüab teised panna kiusamist lõpetama

15 - 20

Vaikiv aktsepteerija

Tõmbub kõrvale, teeb näo, et ei märkagi kiusamist

25 - 35

Vanemate omavahelised kohtumised ja ühine tegevus kajastuvad ka laste vastastikuses mõjus. Tutvudes oma laste klassikaaslastega ja nende vanematega, on vanematel võimalik paremini aidata oma last kahevaheliste sõprussuhete loomisel näiteks kutsudes klassikaaslasi külla. Kooli personal võib innustada vanemaid korraldama ühistegevust ja rõhutada omavahelise koostöö tähtsust.

1.3.3. Individuaalne töö - selgitusvestlused vastavalt olukorrale

Kiusamisolukorrad on erinevad. Täiskasvanutel on oluline sekkuda vahetult märgatud kiusamisse ja näidata, et nad ei aktsepteeri sellist tegevust ning selgitada olukorda. Aineõpetajate süsteemi puhul võib olla keeruline kiusamise kordumist märgata, kuna õpetaja kohtub klassiga lühikeses ajaks. Sellised juhul nõuab kiusamise märkamine õpetajalt erilist tähelepanelikkust. On erinevaid viise ja vestlusmudeleid et selgitada kiusamissituatsiooni. Vahel on asjakohane esmalt koguda erinevatelt osapooltelt asja kohta andmeid ja alles siis tegutseda. Peale asja selgitamist tuleb leppida kokku jälgimises, mida tuleb jätkata seni, kuni kiusamine on lõppenud (lisa 3). Kiusaja ja kiusatu toetamise eest tuleb alati hoolitseda.

Nii kiusatu kui kiusaja vanematel on õigus teada, mis on juhtunud, neil on õigus osaleda kiusamise selgitamisel ja lõpetamisel. Klassijuhataja on üldiselt parim isik esimeseks kontaktivõtuks, kuna õpetaja tunneb nii õpilasi kui nende vanemaid kõige paremini. Parim viis kontaktiks on isiklik kohtumine või telefonivestlus. Vanematega kohtumisele võib õpetaja vajaduse korral kutsuda paariliseks ka mõne õpilashoolderühma liikme. Kohtumisi korraldades on põhjust mõelda, kas erinevate osapoolte vanemad suudavad vestelda olukorra üle konstruktiivselt koos või ehk on parem korraldada eraldi nõupidamised. Laste ja noorte osalemist tuleb samuti arutada situatsioonist lähtuvalt.

Kooli personal valmistub alati nõupidamiseks ette, leppides kokku nõupidamise eesmärgis, juhatajas, ajakasutuses, tööjaotuses ning piiritledes käsitletavad küsimused. Nõupidamisel registreeritakse sõlmitud kokkulepped ning lepitakse kokku järelvalves järelvalvekohtumistes ja kontaktihoidmises.

Keeruliste ja komplitseeritud kiusamisolukordade koostöönõupidamistel võib kasutada abiks Helsingi linna võrgustikukonsultante. Võrgustikukonsultandid ei võta seisukohta toimunu suhtes, vaid hoolitsevad vestluse edenemise eest ja tagavad kõigi osapoolte võrdse ärakuulamise.

Tagasi algusesse

2. Diskrimineerimine

2.1. Mida diskrimineerimise ja rassismi all mõeldakse

Diskrimineerimine 

Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne.

Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena. Vahetu diskrimineerimine avaldub aktiivse tegevusena - sõimamise, kiusamise ja ähvardamisena või füüsilise agressioonina - löömise, peksmise ja nügimisena.

Rassism

Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast, kultuurist ja muudest teguritest.

2.2. Diskrimineerimise ärahoidmine ja tegevus diskrimineerimisolukordades

Koolid peavad aktiivselt otsima tegevusviise etnilise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks ja viima need õppekavasse. Sel kombel edendatakse etnilist võrdõiguslikkust, häid kultuuridevahelisi suhteid ja elimineeritakse etnilist diskrimineerimist. Kooli ja õpikeskkonna üldisel atmosfääril on oluline mõju õpilaste suhtumisele erinevustesse. Seetõttu on tähtis, et ka kooli täiskasvanud hoolitsevad etnilise võrdõiguslikkuse põhimõtete teostumise eest.

Linn hakkab töötajatele korraldama koolitusi diskrimineerimise äratundmise ja takistamise tõhustamiseks.

Diskrimineerimise selgitamises ja järelvalves toimivad samad meetodid ja põhimõtted, mis kiusamisolukordade puhul. Kooli personal peab diskrimineerimisse ja rassismi sekkuma alati, kui seda märgatakse või sellekohast infot saadakse. Etnilise võrdõiguslikkuse tagamiseks diskrimineerimisolukorda selgitades oleks otstarbekohane kasutada tõlki.

Tagasi algusesse

3. Seksuaalne tülitamine

Seksuaalne tülitamine ja ahistamine haavavad indiviidi õigust isiklikule vabadusele ja enesemääramisele. Seksuaalne tähelepanu muutub tülitamiseks, kui seda jätkatakse, kuigi selle objektiks olev isik annab mõista, et peab seda solvavaks, vastumeelseks ja häirivaks. Seksuaalne tülitamine on näiteks:

  • Teotamine (homoks, hooraks nimetamine)
  • Vihjavad ilmed ja žestid, vilistamine
  • Ropud jutud, kahemõttelised naljad
  • Keha, rõivastumist ja isiklikku elu puudutavad märkused või küsimused
  • Seksuaalseid vihjeid sisaldavad kirjad, teksti- ja elektronpostisõnumid, telefonikõned või pornograafilise materjali näitamine
  • Ligitikkuv puudutamine ja lähenemine
  • Seksuaalset kontakti puudutavad ettepanekud või nõudmised

Koolis esineb seksuaalset tülitamist eeskätt vanemates klassides. See on suunatud seksuaalsetele omadustele ja nende hindamisele etapis, mil noor on eriti tundlik ja haavatav. Laps või noor ei tea tingimata, kust lubatu ja lubamatu piirid lähevad.

Õpilaste viis üksteise suhtumisel on seotud sellega, millisena nad kogevad kooli kui töökeskkonda, milline on kooli emotsionaalne atmosfäär ja kuidas õpetajad suhtuvad õpilastesse. Seksuaalse tülitamise ja ahistamise ärahoidmisel on võtmepositsioonil teise austamine ja mittesolvamine ning võrdõiguslikkuse põhimõtete edendamine koolis.

Tagasi algusesse

4. Vägivaldne käitumine

Vägivallaolukordadeks on hea olla eelnevalt valmis nii, et kogu personal on toimimismeetoditest teadlik.

Õpilastevaheline vägivald

Kohale saabuv täiskasvanu:

  • Sekkub olukorda ja palub kohale täiendavat abi
  • Säilitab meelerahu ja hoolitseb oma turvalisuse eest
  • Tegutseb otsustavalt ha püüab osapooli rahustada

Tagasi algusesse

Viimati muudetud: 14.02.2013