Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega nr 569 Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse. Astangu-Mäeküla kaitseala on moodustamisel olev kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala, mis asub Haabersti linnaosa territooriumil 162,1 ha suurusel alal.

Tutvu Tallinna Linnavalitsuse korralduse materjalidega siin:
Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse algatamine
Seletuskiri
Astangu-Mäeküla kaitseala välispiir
Astangu-Mäeküla kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskiri

Loodusobjekti kaitse alla võtmise määruse eelnõuga ja menetluse käigus saadud või koostatud dokumentidega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis (Mündi tn 2, Tallinn) ja Haabersti Linnaosa Valitsuses (Ehitajate tee 109a/1, Tallinn) ning siinsamas veebilehel. 

Avalik väljapanek kestab 1. juulist 15. augustini 2022. Selle kestel saab igaüks esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ([email protected]) kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Pärast avalikku väljapanekut toimub avalik arutelu.

Avalik arutelu toimub 6. septembril 2022 kell 17.30 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu tn 27). 

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitati 26.03.2021 ettepanek Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Amet tellis kavandatava kaitseala kaitse alla võtmise põhjendatuse, otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, mis valmis 2021. a sügisel.

Astangu-Mäeküla kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikke looduskooslusi ja pärandmaastikke ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ja virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. 

Kavandatava kaitseala territooriumil paiknevad mitmete I, II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaigad. Alal paikneb muuhulgas üks olulisemaid II kaitsekategooria nahkhiireliikide parvlemis- ja talvituspaiku Eestis, kust liigub läbi tuhandeid loomi. Siin asub Tallinna liigirikkaim kimalaste elupaik (22 liiki, kellest 13 liiki looduskaitse all) ja üks linna liigirikkamaid päevaliblikate elupaiku (42 liiki).

Kavandataval kaitsealal kasvab enam kui 10 kaitsealust taimeliiki, neist kaks I kaitsekategooria liiki. Eriti haruldaseks teeb Astangu-Mäeküla kaitseala piirkonna kõrge väärtuslike looduskoosluste mitmekesisus. Kui Tähetorni tänava äärses metsas võib leida nii endistele puisniitudele ja puiskarjamaadele kasvanud vanu laialehiseid ja segametsi, mis on refuugiumiks siin peituvatele põtradele, metssigadele, metskitsedele ja mitmetele väikeimetajatele, siis neist põhja pool, paeastangu pealsel alal on säilinud avatud loopealsed, mis on liigestatud paeõnaruste ja pragudega, kus kasvavad kaitsealused paekaljude taimed. Tegemist on Tallinna linna ühe suurima säilinud loopealsega. Kavandatavat kaitseala läbib Põhja-Eesti pankrannik. Niidualadel, mis jäävad kaitseala idaossa, Järveotsa oja ja endise raudteetammi vahele, elutseb palju tolmeldajaid, aga ka mitmeid avamaastikule iseloomulikke linde, nagu nt rukkirääk ja punaselg-õgija. Piirkond on Tallinna üks mitmekesisemaid haudelindude elupaiku, kus pesitseb 60 liiki linde ning pesitsustihendus on 900 paari/km.

Paeastangu esisel alal laiuvad haruldased lodu-sanglepikud, mille liigniiske pinnas ja siin-seal leiduvad veekogud muudavad ala Tallinna parimaks kaitsealuste kahepaiksete ja roomajate sigimis- ja elupaigaks. Siinsete lodumetsade väärtuslikud kooslused on heas seisundis, aga tugevalt ohustatud ümbritsevast linnakeskkonna pealetungist. Kahepaikseid leidub alal kokku neli liiki (rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja tähnikvesilik) ja roomajaid samuti neli liiki (rästik, nastik, vaskuss ja arusisalik). Kõik need liigid kuuluvad III kaitsekategooria liikide hulka.

Tallinna mastaabis on haruldane, et Astangu-Mäeküla piirkonnas on sedavõrd mitmekesine looduskoosluste kontsentratsioon suhteliselt väikesel alal.

Kavandatav Astangu-Mäeküla kaitseala on ülelinnalise tähtsusega roheala ja väga oluline osa linna rohevõrgustikust. Ala pakub Tallinna linna ja Harku valla elanikele arvukalt ökosüsteemiteenuseid ehk loodushüvesid. Ala kasutavad aktiivselt nii tervisesportlased kui ka loodushuvilised ja korilased. Siinsete radade ja teede võrgustik on intensiivses kasutuses ja tänu sellele püsivad külastajad pigem väljakujunenud radadel. Erinevad looduskooslused ning neile iseloomulikud liigid on hästi vaadeldavad, mistõttu sobib ala hästi elurikkuse tundmaõppimiseks ja loodusõppe korraldamiseks. Alal levivad laialehised ja segametsad on inimestele atraktiivsed ja kõrge loodusharidusliku potentsiaaliga. Kunagise talumaastiku ja militaarajaloo elemendid on väärtuslikud pärandkultuuriobjektid.