Eesti Pank tutvustas end Audentese ja Lilleküla õpilastele

Eesti Pank tutvustas end Audentese ja Lilleküla õpilastele

Eesti Pank on Eesti riigi keskpank, mis on valitsusest sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Novembri alguses tutvustas Eesti Pank Kristiine Linnaosa koolidele keskpanga tegevust ja lähituleviku aktuaalseid teemasid.

            10. novembri hommikul oli Lilleküla Gümnaasiumi aula noortest tulvil. Saali olid kogunenud põhikooli ja gümnaasiumi õpilased. Eesti Panka asus tutvustama ja selle tööst rääkima majandusuuringute osakonna arenduskoordinaator Liina Kulu. 11. novembril tutvustas Audentese Erakoolile keskpanga tegevust rahapoliitika osakonna juhtivspetsialist Natalja Viilmann.

Eesti Panga üks põhitegevusi on korraldada sularaha (Eesti krooni) ringlust Eestis , samuti selle statistikat, ekspertiisi, töötlemist, emiteerimist, väljastamist ja vastuvõtmist. Huvitav oli teada saada, et 2009. septembrikuu lõpu seisuga oli ringluses ligi 458 miljonit käibemünti ja 79,3 miljonit pangatähte. Lisaks väljastab Eesti Pank traditsiooniliselt meenemünte, mis on numismaatikute seas väga hinnatud . Alates 1992. aastast on emiteeritud kokku 23 meenemünti.

Teiseks avalikkusele tuttavaks ülesandeks on prognooside koostamine - neid avaldatakse kaks korda aastas kevadel ja sügisel. Oma prognoosides analüüsib keskpank jooksva aasta majandusarengut ning kahe järgmise aasta ettevaadet. Et kutsuda ka noori oma majandusteadmisi täiendama ning proovile panema on Eesti Pank teinud noortele eraldi koolirubriigi ja prognoosimängu: http://prognoos.eestipank.info/

            Lisaks sularaha ringluse korraldamisele ning prognooside koostamisele on Eesti Pangal teisigi väga olulisi ülesandeid, mida ettekannete käigus tutvustati. Nimelt saab üheks lähiaja prioriteediks euro kasutuselevõtu korraldamine koostöös riigi valitsusega ja euro kasutuselevõtmisel euroala rahapoliitika kujundamises osalemine koos teiste riikide keskpankadega.

            Ettekandest selgus, et  Eesti Panga missiooniks on  tagada hinnastabiilsus Eestis. Hinnastabiilsuse all võib mõista olukorda, kus on võimalik langetada tulevikku puudutavaid otsuseid, olles võimalikult kindel selles, et hinnatase tulevikus ei kõigu ootamatutes ulatustes. Eestis on kehtivaks rahasüsteemiks valuutakomitee süsteem, millest tulenevalt on sularaha ja hoiused  täielikult kaetud välisvaluutareservidega, mis moodustavad Eesti krooni tagatisvara. Eesti Pank võib täiendavalt kroone ringlusesse lasta vaid välisvaluuta tagatisel.

            Krooni stabiilsuse tagamise osaks on Eesti krooni kattevara haldamine. Selleks teeb keskpank igapäevaselt paigutusi välisriikide likviidsetesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse. Kattevara haldamisest saadud tulust kaetakse keskpanga tegevuskulud ning osa kasumist suunatakse riigieelarvesse.

            Finantssüsteemi stabiilse toimimise tagamiseks analüüsib Eesti Pank pangandussektoris toimuvat, kujundab finantssektori poliitikat ning hoiab käigus makse- ja arveldussüsteemid .

            Lisaks eelpool toodule tegeleb keskpank ka statistikaga - koostatakse Eesti maksebilanss, statistika rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta ning pangandus- ja finantsstatistika. Statistikat avaldab keskpank  regulaarselt ka oma veebilehel.

            Eesti Pank peab oluliseks ülesandeks ka rahvusvahelise ja, Eesti-sisese koostöö edendamist nii avaliku sektori institutsioonidega kui ka finantsturgudega ja avalikkusega.

            Keskpangas töötab 234 töötajat, kelle tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Eesti Panga nõukogu teostab järelvalvet kogu tegevuse üle.

Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919.

            Infot Eesti Panga kohta leiab siit: http://www.eestipank.info/

Oliver Liidemann
Kristiine Linnaosa
Noorsootöö peaspetsialist