Looduskaitse

LOODUSKAITSEST
KAITSTAVAD ALAD
ROHEALAD
KAITSTAVAD LIIGID
VÕÕRLIIGID
METSLOOMAD LINNAS
SEIRE
UURINGUD
PROJEKTID
ELURIKKUSE KAARDIRAKENDUS


Looduskaitsest

Tallinna ja Eesti loodust kaitsev esimene õigusakt pärineb aastast 1297, kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris oma dekreediga metsaraiet neljal Tallinna-lähedasel saarel (Aegna, Naissaar, Väike- ja Suur-Paljassaare), et säilitada metsa kui meremärki.

Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi kohustuseks on kaitsealade, kaitstavate liikide ja üksikobjektide (puud, kivid, allikad jm) kaitse, kuid samas võivad kohalikud omavalitsused võtta vabatahtlikult neid kohustusi ka enda kanda. Kohalikele omavalitsustele on Eesti looduskaitseseadusega antud võimalus võtta kohaliku kaitse alla kohaliku tähtsusega loodusobjekte. Lisaks saab omavalitsus üldplaneeringute raames kaitsta ka kohaliku tähtsusega metsi ja parke.

Tallinna loodusväärtustest ülevaate saamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks on 2015. aastal koostatud Tallinna elurikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020, mis lähtub Tallinna keskkonnastrateegiast aastani 2030 ning Tallinna keskkonnakaitse arengukavast aastateks 2013–2018. Tegevuskava läbivad kolm elurikkusega ja omavahel seotud teemat: loodusväärtuste uuringud, ökosüsteemiteenused ja kliimamuutustega kohanemine.

Veel Tallinna elurikkuse tegevuskavast.


Kaitstavad alad

Ligi 1/5 Tallinna pindalast katavad riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad. Sellest ligikaudu 1/3 moodustavad kohaliku tasandi kaitse all olevad rohealad. NATURA 2000 alad moodustavad Tallinna maismaast 7,2%, millele lisandub 2258,1 ha Natura-alasid Tallinna lähiümbruses.

2013. aastal moodustas Tallinn riiklike kaitsealade kõrvale Tallinna esimese kohaliku tähtsusega kaitseala – Pääsküla raba kaitseala. Tegemist on suure tervikliku rohealaga, mis on väärtuslik mitmekesise maastiku ning mitmete kaitsealuste liikide poolest. Lisaks on rabal ka rekreatiivne ja loodushariduslik väärtus.

2017. aastal moodustati teine kohalik kaitseala Merimetsa roheala näol. Tegemist on tervikliku rohealaga keset tiheasustusala, mida iseloomustab suur liigirikkus.

Kaitstavate alade elurikkust toetavad aedlinlikud alad ja rikkalik kõrghaljastus. Kaitstavad alad Tallinnas on:

Nimi

Kaitse all alates

Aegna   saare maastikukaitseala

1991

Pirita   jõeoru maastikukaitseala

1957

Nõmme-Mustamäe   maastikukaitseala

2004

Paljassaare   hoiuala

2004

Pirita   jõe hoiuala

2004

Pääsküla   raba kohalik kaitseala

2013

Merimetsa   kohalik kaitseala

2017

Kaitsealused   pargid

 

Kaitsealuste   liikide püsielupaigad

 

Kaitsealused   üksikobjektid

 

Üldplaneeringuga   kaitstavad rohealad

 

                          

Tallinnas on ka hulgaliselt kaitsealuseid objekte. Loodusobjekti kohaliku kaitsealla võtmise ettepanekust on pikemalt juttu siin.

kaitsealused objektid.jpg

Kaitsealused objektid  ja suuremad säilitatavad rohealad Tallinnas 2017. a. seisuga, vastavalt Eesti looduse infosüsteemi EELIS ja linnaosade üldplaneeringute andmetele.


Rohealad

Tallinn on väga rikkaliku maastiku ja loodusega, kus võib kohata mujal Euroopas haruldaseks muutunud taimi ja loomi. Tallinna elurikkusele panevad aluse maastike ja koosluste mitmekesisus ja mosaiiksus: klint, rannik, luited, metsad, loopealsed, niidud, sood, mageveekogud jmt kooslused.

Tallinnas on säilinud mitmeid suuri ökoloogiliselt toimivaid rohealasid, mis on liikide rändekoridorideks. Tallinna rohevõrgustiku kontseptsioon on välja töötatud Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames, mis küll pole kehtestatud õigusaktina, kuid mille põhimõtteid rakendatakse Tallinna linnaosade üldplaneeringute koostamisel.

linnamaastik.png

Tallinna rikkalik maastik - niit (1), rannik (2), klint (3) ja raba (4).


Kaitstavad liigid

Tallinnas leidub sobilikke elupaiku paljudele tavalistele ja haruldastele loomaliikidele. Viimase 25 aasta jooksul on Tallinnas registreeritud 139 liiki kaitsealuseid loomi, kes moodustavad ligi 3/4 Eesti vastavate loomarühmade kaitsealustest liikidest.

Tallinnas pesitseb arvukalt üle-euroopaliselt ja riiklikult kaitstavaid linnuliike. Tallinnas on pesitsenud 21 ja kohatud 54 Linnudirektiivi I lisa liiki. Riiklikult kaitstavatest lindudest on Tallinnas pesitsenud 45 ja rändeajal kohatud 97 linnuliiki.

Tallinnas kasvab 39 kaitsealust taimeliiki, teiste seas ka mitmeid taimeharuldusi, nagu mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), püstkivirik (Saxifraga adscendens), aasnelk (Dianthus superbus) ja alpi nurmikas (Poa alpina), kelle ainus või üks väheseid kasvukohti on just pealinn.

Tallinn on ilmselt üks Euroopa orhideerikkamaid pealinnu. Siit on leitud kasvamas 15 liiki looduslikke orhideesid (39% Eesti liikidest), kes on kõik kaitse all.


Võõrliigid

Eestis ja Tallinnas viiakse läbi invasiivsete karuputke (Heracleum) võõrliikide tõrjet, kuna oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on see ohuks meie looduslikele kooslustele. Karuputke tõrjet on läbi viidud alates 2005. aastast ja selle aluseks on Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava. Tallinna linna territooriumil on karuputke levikut kaardistatud 3,4 hektaril ning samas mahus toimub iga-aastane tõrje. Suuri kasvualasid hävitatakse riikliku tõrjeprogrammi abil. Väiksemate ja uute alade tõrjet korraldab Tallinna Keskkonnaamet.


Metsloomad linnas

Väiksemaid metsloomi meelitab linna lihtsalt kättesaadav toit, lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksemad metsloomad ei kujuta endast linnaruumis reeglinaohtu, terve loom on tavaliselt piisavalt ettevaatlik, et kokkupuudet inimesega vältida. Seega, kui reipa olemisega reinuvader teile näiteks Kakumäe või ka hoopis Lasnamäe vahel vastu jalutab, siis las ta jalutab pealegi. Kas linnaruum sellise looma jaoks päris õige koht on, teab ainult loom ise. Kui inimeste meelest on looma koht metsas, siis peame hea seisma selle eest, et me talle linnas hõlpsasti kättesaadavat toitu ei paku - hoiame jäätmed loomadele kättesaamatud, väljaspeetavatele lemmikloomadele anname toidu ette ainult söögiajaks ja mingil juhul ei ürita metsloomi toita.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui:

  • metsloom on haiglase välimusega või kahtlase käitumisega, näiteks püüab ise inimesele läheneda;
  • metsloom on sattunud abitusse olukorda või on vigastatud;
  • suurem metsloom (nt metssiga, metskits, põder) on sattunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püüda. Võib üsna kindel olla, et tervet jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme maastikukaitsealalt kinni püüda ei ole võimalik ja selleks ei ole ka tarvidust. Samas suuremast metsloomast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnnetuse põhjustada.

Hukkunud loomad ja kodutud loomad

Kui leiad linnast (avalikul territooriumil) surnud linnu või looma, helista telefonil 631 4747 ning teata looma või linnu korjuse asukoht. Eraterritooriumil asuvate korjuste äraveo eest vastutab territooriumi haldaja.

Kui näed linnas hulkuvat kodulooma, siis teata sellest või oma kadumaläinud loomast telefonil 631 4747.


Seire

Tallinnas paikneb kolm haudelinnustiku punktloenduse rada ja kuus talvituvate maismaalindude loendusrada. Samuti loendatakse kesktalvise veelinnuloenduse raames Tallinna lahe ja muude suuremate koondumiskohtade veelinde. Tallinna piiril jälgitakse järjepidevalt kõrede (Bufo calamita) asurkonna seisundit ning Tallinna lahel toimub rannikumere seire. Lisaks seiratakse Tallinnas asuvate ja Eestis üliharuldaste mägi-kadakkaera (Cerastium alpinum), rohe-raunjala (Asplenium viride) ja kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum) kasvukohti.


Uuringud

Tallinna linn on viimase 10 aasta jooksul kaasfinantseerinud mitmeid elustiku inventuure ja rakendus-uuringuid, mille tulemused on avaldatud kahes trükises: Inimmõju Tallinna keskkonnale VI ning „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“. Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames valmisid alusuuringud Tallinna rohealade loomastiku ja haudelinnustiku kohta. Aastatel 2009–2010 jätkati Tallinnas nahkhiirte, kahepaiksete, elamu- ja rohealade haudelindude, tolmeldajate (kimalased, päevaliblikad, ööliblikad) ning soontaimede inventuuridega, mille käigus saadi arvukalt uusi andmeid mitme Tallinna piirkonna elustiku kohta. Just nende uuringute tulemusena on moodustamisel riiklikult kaitstav püsielupaik Astangu klindi, nahkhiirte talvitumispaikade ja haruldaste taimeliikide kasvukoha kaitseks.

Elustiku uuringute tegemine on nõutud planeeringute ja projektide menetluse käigus, kui on kahtlusi kaitsealuste liikide esinemisest arendusalal. Eksperthinnangud annavad infot ning juhiseid edasiseks planeerimisprotsessiks, kuidas kaitstavaid liike arendusalal säilitada või kompenseerida elupaikade kadumist.

Rakendusuuringute raames on hinnatud tundliku taimestikuga puhkemetsades ja maastikukaitsealadel külastuskoormust, külastajate poolt tekitatavaid tallamiskahjustusi ning on prognoositud külastuskoormuse mõjusid  tulevikus (Tallinna rohealade külastatavuse uuring).

Tallinn on kaasfinantseerinud mitmete juhendite ja ülevaadete koostamist, mis käsitlevad elurikkuse tähtsust ja elurikkusega arvestamist planeeringute ja tegevuslubade menetlustes ja igapäevaste otsuste tegemisel: juhend “Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil” (2010), “Tallinna linnaelustiku strateegiline analüüs ja soovitused elustiku säilitamiseks” (2010), “Juhend elurikka linna planeerimiseks“ (2013).


Projektid

Paljassaare hoiuala kaitsekorraldustööd aastatel 2016 ja 2017 - niitude, roostiku ja matkaradade servade niitmine

Karuputke tõrjemeetmerte rakendamine Tallinnas 2016. ja 2017. aastal


Tallinna elurikkuse kaardirakendus

Valminud on esimene versioon Tallinna loodusvaatluste kaardirakendusest, mis on leitav aadressilt https://elurikkus.tallinn.ee/kaart.

Kaardirakendus on mõeldud loodushuvilistele Tallinna elanikele ja külalistele, et võimaldada neil rakenduse vahendusel lihtsal viisil Tallinna Keskkonnaametile edastada oma tähelepanekud Tallinna elurikkusest. Nendeks võivad olla kaitsealuste liikide või võõrliikide asukohad, teave hukkunud loomade kohta vms. Kogutud teave aitab spetsialistidel igapäevatöös kvaliteetsemaid otsuseid teha. Samas aitab looduse kaardistamine rahvateadust edendada, pannes inimesi märkama elurikkust enda ümber. Veebileht töötab mugavalt ka nutiseadmes ning omab asukoha positsioneerimise funktsiooni.

Viimati muudetud: 21.02.2018